3-24-1493/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1493 Määruse kuupäev

1. mai 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt maakohtule materjalide esitamisega RESOLUTSIOON Tagastada Jaak Reinomäe kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas
3. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et talle tekitati kahju sellega, kui Viru Vangla koostas kaebaja kohta iseloomustuse, mis saadeti kohtule, vaatamata sellele, et kaebaja selgitas, et ei soovi varem vabaneda. Tänaseks on Riigi Teatajas avalikustatud Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus asjas nr 1-23-5287 kaebaja tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmise kohta. Vanglal puudub objektiivne kohustus tingimisi ennetähtaega vabastamise tarbeks koguda materjale, kui kinnipeetav on konkreetselt väljendanud, et ei soovi vabaneda. Vangla on rikkunud kaebaja õigusi eneseteostamisele, sõnavabadusele, inimväärikusele ja tervise kaitsele.
6. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla
7. mail 2024 Viru Vangla
8. mai
9. a otsuse nr 6-16/24/57-2 ja selle koostamise aluseks olnud kaebaja taotluse.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb J. Reinomäe hüvitamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11. Arvestades riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvesid, mille rikkumise korral võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, ning asjaolu, et esitatud kaebuses on neist õigushüvedest välja toodud üksnes inimväärikuse alandamine, mõistab kohus, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest. Kuna kaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, et tema tervis oleks saanud kahjustada ning tervise kaitset ei saa samastada ka tervise kahjustamisega RVastS § 9 lg 1 mõttes, siis ei ole kohtule arusaadavalt kaebaja nõudnud kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest.
12. Täpsemalt saab kohus asja materjalidele tuginedes aru, et kaebaja inimväärikust alandati sellega, kui Viru Vangla esitas maakohtule materjalid kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
13. Kohus leiab, et vangla ei ole selliselt tegutsedes õigusvastaselt käitunud. Kaebaja poolt viidatud Viru Maakohtu
14. veebruari
15. a määrusest asjas nr 1-23-5287 nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et karistusseadustiku (KarS) § 76 lg-s 1 sätestatud karistusaja pikkusest tulenevad formaalsed eeldused kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks olid täidetud. KarS § 76 lg-s 1 sätestatud eelduse täidetuse korral tuleb vanglal kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastada kohtule ette nähtud dokumendid (vt vangistusseadus § 76 lg 1). Viidatud õigusaktidest ei nähtu, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide edastamiseks oleks vajalik kinnipeetava nõusolek.
16. Samuti tuleb kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. See, et kaebaja pidi menetluse kestel andma selgitusi või et ta sai kutse kohtusse, kuhu kaebaja otsustas mitte ilmuda, ei saa põhjustada sellise intensiivsusega kannatusi, et põhjendatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine. Kaebaja sai menetluse kestel väljendada oma soovi jätkata karistuse kandmist vanglas ning seda võeti kohtumääruse tegemisel ka arvesse.
17. Kohus lisab, et vangistusseaduse § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
18. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
19. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2