← Eesti

2-23-1282/37

Obsah (8)§ 175§ 657§ 447§ 651§ 456§ 217§ 218§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2024, Tallinn Kohtuasja num

) § 405 järgi lihtsustatud korras. 4.

  1. Kohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole koera omanik. Kohus tuvastas, et
  2. märtsil 2017 sai koera omanikuks W. Järelikult ei olnud asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1 tulenev vindikatsiooninõude eeldus täidetud. 4.
  3. Kohus märkis täiendavalt, et isegi kui kohus oleks tuvastanud, et koera omanikuks sai selle kennelist toomise hetkel hageja, ning ei oleks tuvastanud, et alates
  4. märtsist 2017 sai koera omanikuks kostja laps, ei oleks hagi kuulunud rahuldamisele tulenevalt hea usu põhimõttest. Hagi esitamise motiivid olid taunitavad ning vastuolus eetika- ja moraalireeglitega. 4.
  5. Kostjale osutas õigusteenust neli erinevat advokaati, kelle tunnihinnad jäid vahemikku 200–275 eurot, millele lisandus käibemaks. Õigusteenuse tunnihinnad olid põhjendamatult kõrged. Riigikohus pidas
  6. novembri
  7. a otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13599 põhjendatud tunnihinnaks 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolev tsiviilasi ei olnud keskmisest oluliselt keerukam, et pidada põhjendatuks nimetatud hinnast kõrgemat tunnihinda. 4.
  8. Põhjendatud ei ole nelja lepingulise esindaja kulude hüvitamine osas, milles menetlustoimingud teineteist dubleerisid või oli tegemist büroosisese töönõupidamisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt toimusid büroosiseseid nõupidamised
  9. veebruaril 2023 0,64 t ulatuses A.-E. Petrova poolt ja 0,75 t ulatuses M. Brauni poolt,
  10. märtsil 2023 0,48 t ulatuses A.-E. Petrova ja A.-L. Kõutsi poolt,
  11. aprillil 2023 1,25 t ulatuses M. Brauni ja 1,84 t ulatuses A.-E. Petrova poolt, samade kannete alla on märgitud ka nõupidamine kliendiga,
  12. aprillil 2023 0,6 t ulatuses A.-L. Kõutsi poolt „kolleegidega“,
  13. aprillil 2023 0,75 t ulatuses A.-E. Petrova ja 0,75 t ulatuses M. Brauni poolt ning
  14. mail 2023 0,59 t ulatuses A.E. Petrova ja M. Brauni poolt, kuid samas kandes on ka tutvumine menetlusdokumentidega, ning
  15. juunil 2023 2,65 t ulatuses A.-E. Petrova poolt M. Brauniga, kuid samas kandes on ka suhtlus kliendiga ja õiguslik analüüs. Kokku hõlmasid refereeritud kanded õigusteenuse osutamist büroosiseste nõupidamiste teel 10,3 t ulatuses. Viidatud kannetest sai põhjendatuks pidada ühe esindaja 1 t ajakulu
  16. aprillil 2023 seoses kliendikohtumisega, 0,3 t ajakulu
  17. mai
  18. a menetlusdokumendi koostamiseks ja 1 t ajakulu
  19. juuni
  20. a menetlusdokumendi (ilmselt peetud silmas
  21. juuni
  22. a menetlusdokumenti – 3

(9)2-23-1282 ringkonnakohtu täpsustus) koostamiseks ehk 2,3 t ulatuses. Seega vähendas kohus põhjendatud õigusteenuse mahtu 8 t võrra. 4.
  1. Kostjale osutati
  2. veebruarist 2023 kuni
  3. veebruarini 2023 õigusteenust kokku 11,66 t ulatuses seoses kostja vastuse koostamisega, sh lisade komplekteerimise ja tõlkimisega. Kostja vastuse sisu ja mahtu, samuti sellele lisatud tõendite hulka arvestades sai mõistlikuks ajakuluks pidada 6 t. Seega vähendas kohus põhjendatud õigusteenuse mahtu 5,66 t võrra. 4.
  4. Kostjale osutati
  5. märtsil 2023 ja
  6. märtsil 2023 A.-L. Kõutsi ja A. Petrova poolt dubleerivat õigusteenust seoses hageja vastuse analüüsiga ja kliendiga suhtlemisega vastavalt 0,7 t ja 0,41 t ulatuses. Kohus pidas
  7. märtsi
  8. a dubleerivat menetlustoimingut põhjendamatuks ja vähendas põhjendatud õigusteenuse mahtu 0,41 t võrra. 4.
  9. Ülejäänud osas oli kostjale osutatud õigusteenuse maht põhjendatud ja vajalik. Seega vähendas kohus kostjale osutatud õigusteenuse mahtu kokku 14,07 t (8 + 5,66 + 0,41) ulatuses. Kostja esindajate põhjendatud ajakulu oli 33,52 t (47,59 - 14,07) tunnitasuga 180 eurot, kokku 6033,60 eurot, millele lisandus käibemaks. Koos käibemaksuga oli kostja põhjendatud õigusabikulu 7240,32 eurot. Apellatsioonkaebus
  10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 0 eurot või mitte rohkem kui 1500 eurot. 5.
  11. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli koera väärtus soetamise ajal 400 eurot. Seega oli tsiviilasja hind võrdlemisi madal. Hageja osales esimese astme menetluses ilma advokaadita. 5.
  12. Maakohus on määranud hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud oluliselt suuremana, kui on mõistlikult võimalik lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Seejuures on maakohus suure osa kostja kulude kohta vaid üldistavalt märkinud, et õigusteenuse maht olevat põhjendatud ja vajalik. 5.
  13. Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel, et asi ei olnud keerukas ega mahukas. Otsuse põhjendustest nähtub, et vaidluse lahendus taandus sellele, kuidas tõlgendada
  14. märtsi
  15. a sündmust, mille kohta esitati video. Selle ühe sündmuse juriidilise tähenduse üle vaidlemise puhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi 47,59 t ulatuses. Ilmselt oleks maakohus jõudnud sama lahenduseni ka juhul, kui kostja (sarnaselt hagejale) ei oleks kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Järelikult on õiglane määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. 5.
  16. Asja lihtsakoelisust arvestades ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu 216 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud ega vajalik. Tsiviilasjas nr 2-21-13599, millele maakohus viitas, oli tegemist vaidlusega, kus Riigikohus pidas põhjendatuks kassatsioonkaebust menetleda ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks selgitusi anda. Seega oli see asi praegusest asjast õiguslikult keerukam, seejuures esindasid mõlemat poolt vandeadvokaadid. Kostja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu on kuni 150 eurot koos käibemaksuga. Kostjal puudus vajadus kasutada lepingulise esindajana just advokaati. 5.
  17. Kostja lepingulise esindaja mõistlik ajakulu võiks praeguses asjas olla kuni 10 t, arvestades, et põhjendatud ja vajalikud menetlustoimingud olid hagile vastuse koostamine, hõlmates ka asjaolude selgitamist kliendiga, istung 0,5 t ning 1–2 täiendavat seisukohta. Seega tunnihinnaga 4
(9)2-23-1282 150 eurot on kostja lepingulise esindaja maksimaalne põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 1500 eurot (koos käibemaksuga). Kui kohus ei pea põhjendatuks vähendada menetluskulude hüvitist nullini, palub hageja vähendada hüvitis 1500 euroni. 5.
  1. Lisaks tõi hageja esile järgmised asjaolud, mille maakohus jättis asja lahendamisel põhjendamatult tähelepanuta: 5.6.
  2. Kostja lepingulised esindajad tegelesid
  3. märtsil 2023 ja
  4. märtsil 2023 väidetavalt hageja
  5. märtsi
  6. a vastuse kohta seisukoha koostamisega kokku 2,57 t. Toimikust kirjeldusele vastavat menetlusdokumenti ei nähtu. Ajakulu, mis kulutatakse menetlusdokumendi koostamiseks, mida ei esitata, ei saa olla põhjendatud ega vajalik. 5.6.
  8. märtsist 2023 kuni
  9. märtsini 2023 kulutati kokku 3,49 t sellele, et kostja suhtles oma advokaatidega, advokaadid pidasid omavahel nõu, valmistuti istungiks ning osaleti istungil, kusjuures istung kestis vaid 0,5 t. Maakohus kõrvaldas õigustatult arvestusest
  10. märtsil 2023 kulutatud 0,48 t, kuid ülejäänud 3,01 t jäi arusaamatult vajaliku kriitikata. Rohkem kui 1 t nimetatud tegevustele (s.o
  11. märtsi
  12. a istung ning selleks valmistumine samal ja eelneval päeval) ei saanud olla vajalik ega põhjendatud, arvestades toimiku mahtu. Ühest tunnist rohkem aega sai kuluda vaid põhjusel, et kostjat istungil esindanud advokaat ei olnud varasema menetlusega kursis. Taolist järeldust võimaldab kostja menetluskulude nimekiri.
  13. märtsi
  14. a istungil osalemise kirjest eespool on kokku 18,99 t õigusabi, kuid vaid 0,7 t sellest on märgitud ajaks, mida oli asjale panustanud vandeadvokaat A.-L. Kõuts, kes
  15. märtsi
  16. a istungil kostjat esindas. Kostja võib kasutada nii mitut esindajat kui soovib, kuid sellest tingitud lisakulu hüvitamist ei saa nõuda hagejalt.

§ 175

lg 3 järgi saaks taolist lisakulu hüvitada vaid juhul, kui see oli tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Siinses asjas sellist olukorda ei esinenud. 5.6.

  1. Kostja
  2. aprilli
  3. a menetlusdokumendile kulus vähemalt 10,14 t (s.o kirjed 12.–
  4. aprilli 2023 kohta). Eelduslikult olid hagile vastuse koostamise ja istungiks valmistumise käigus kõik olulisemad asjaolud juba selgeks tehtud. Seejuures ei nähtu
  5. märtsi
  6. a istungi protokollist, et kohus oleks üldse kostjalt olulisi täiendusi soovinud. Sellises olukorras ei saanud hilisemale seisukohale mõistlikult kuluda rohkem kui veerand hagile vastamiseks kulunud ajast, kuigi ka see oli tegelikkuses tarbetult palju. Arvestades, et hagivastuse puhul pidas maakohus mõistlikuks ajakuluks 6 t, võiks vajalik ja põhjendatud ajakulu kostja
  7. aprilli
  8. a seisukohale olla mitte rohkem kui 1,5 t. 5.6.
  9. Kostja
  10. aprilli
  11. a seisukohaga seoses kulus kokku 3,66 t (kirjed 18.–
  12. aprilli 2023 kohta). Kohus jättis
  13. aprillil 2023 kulutatud 1,5 t õigustatult arvesse võtmata, kuid ka ülejäänud 2,16 t on põhjendamatu ja ebavajalik. Kostja avaldas viidatud seisukohas lühidalt arvamust, et hageja taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kohus kostja arvamusega ei nõustunud ja rahuldas hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, jättes samas kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Järelikult oli kostja
  14. aprilli
  15. a seisukoht tarbetu. Parimal juhul saaks lugeda vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,25 t. 5.6.
  16. Kostja
  17. juuni
  18. a seisukohaga seoses kulus kostjal õigusabile 7,67 t (kirjed 13.–
  19. juuni 2023 kohta), mis tuleb lugeda täies ulatuses põhjendamatuks. Kohus selgitas
  20. mai
  21. a määruses, et lõplike seisukohtade esitamine oli pooltele antud võimalus, kuid mingit vajadust selleks ei olnud. Kohtu selgitustest oli ilmne, et kohtu jaoks oli kõik asja lahendamiseks vajalik olemas. Otsus veenab täiendavalt, et kostja
  22. juuni
  23. a seisukoht oli üleliigne ja sellel polnud asja lahendamisel mingit tähtsust. 5

(9)2-23-1282 Vastustaja seisukoht
  1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5369,76 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 5369,76 eurot ületavas osas rahuldamata ja nimetatud summas menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Samuti parandab ringkonnakohus

§ 447lg 2 alusel ilmse ebatäpsuse maakohtu otsuse resolutsioonis.

8. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 on ilmne ebatäpsus, mille kohaselt viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kostjal. Arvestades, et maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud, pidanuks otsuse resolutsiooni p-s 4 olema viide hagejale.

§ 447

lg 2 esimese lause kohaselt parandab kohus otsuses igal ajal kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Eelnevat arvestades parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 sisalduva ilmse ebatäpsuse ja asendab sõna „kostjal“ sõnadega „Xl“ (s.o hagejal). 9. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Seega on maakohtu otsus

§ 456

lg 1, lg 2 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, otsustas menetluskulude jaotuse ning kohustas hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, s.o maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes selle resolutsiooni p 3 osas. 10.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 23.03.2016, 3-21-184-15, p 14). Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 11. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on otsuse põhjendava osa p-s 31 märkinud, et kostjat esindas siinses menetluses neli erinevat advokaati. Selles osas on maakohus eksinud või on tegemist kohtu ilmse ebatäpsusega kostja lepinguliste esindajate arvu märkimisel. Nimelt nähtub kostja 15. juuni 2023. a menetluskulude nimekirjast, et kostjale osutas siinses 6

(9)2-23-1282 tsiviilasjas õigusabi kolm advokaati, s.o Magnus Braun, Anna-Evgeniya Petrova ja Ave-Ly Kõuts. 12. Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et kostjal puudus siinses menetluses vajadus lepingulise esindaja – või vähemalt advokaadist lepingulise esindaja – kasutamise järgi. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

§ 217

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu.

§ 218lg 1 p 1 järgi võib lepinguline esindaja kohtus olla advokaat.

Menetluses lepingulise esindaja kasutamine oli kostja õigus. Hagimenetluses lahendatavas asjas ei saa lepingulise esindaja kasutamist üldjuhul pidada ebamõistlikuks. Seda eriti olukorras, kus kostja on esile toonud, et tal endal õigusteadmised puuduvad. See, et hageja otsustas menetluses osaleda ilma lepingulise esindajata, ei muuda kostja poolt lepingulise esindaja kasutamist põhjendamatuks. Seejuures on oletuslik apellatsioonkaebuse väide, et asja lahendamise tulemus oleks olnud sama, kui kostja oleks sarnaselt hagejaga osalenud menetluses ilma lepingulise esindajata. 13. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus eksis menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel, kuna tsiviilasja hind oli võrdlemisi madal ning asi oli lihtsakoeline. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). 14. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus kostja lepinguliste esindajate õigusabitoimingute põhjendatuse hindamisel

§ 175

lg 1 järgi kaalumispiire, mis annab alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus nõustub nende väidetega osaliselt. 14.

  1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja
  2. märtsi
  3. a ja
  4. märtsi
  5. a menetlustoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Kostja esindajal kulus
  6. märtsil 2023 hageja
  7. märtsi
  8. a vastuse kohta seisukoha koostamiseks 2 t ja
  9. märtsil 2023 kostja vastuse täiendamiseks kliendi esitatud asjaoludega ja kliendiga suhtlemiseks 0,57 t, kokku 2,57 t. Hageja märgib õigesti, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu vastava kostja seisukoha kohtule esitamist. Järelikult on maakohus ekslikult lugenud põhjendatuks kostja esindajakulu 2,57 t ulatuses. Kostja esitas pärast
  10. märtsi 2023 esimese kirjaliku menetlusdokumendi
  11. aprillil 2023, kuid selle menetlusdokumendi koostamise ajakulu väljendub menetluskulude nimekirja kirjetes 12.–
  12. aprilli 2023 kohta. 14.
  13. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja lepinguliste esindajate kulude hüvitamine ei ole põhjendatud osas, milles tehtud toimingud teineteist dubleerisid. Seetõttu nõustub ringkonnakohus hagejaga ka selles, et maakohus ületas kostja lepinguliste esindajate
  14. märtsi
  15. a menetlustoimingute ajakulu hindamisel diskretsioonipiire. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kohtus kostja esindaja A.-E. Petrova
  16. märtsil 2023 kliendiga 0,51 t ulatuses ning ka kostja teine esindaja A.-L. Kõuts kohtus
  17. märtsil 2023 kliendiga. Tegemist oli dubleeriva toiminguga, mida tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võimalik lugeda dubleerivas ulatuses põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

§ 175lg 3 mõttes. Praegune vaidlus ei olnud sisult keerukas, samuti ei vahetunud kostja lepinguline esindaja. Järelikult on 7

(9)2-23-1282 maakohus põhjendamatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja ka nimetatud esindajakulu 0,51 t ulatuses. 14.
  2. märtsi
  3. a kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 29 min, s.o kell 13.01–13.
  4. Järelikult kulus kostja esindajal A.-L. Kõutsil
  5. märtsi
  6. a istungi ettevalmistamiseks ja suhtlemiseks kliendiga 2,02 t (2,5 t - 0,48 t). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et see ajakulu on põhjendamatult suur. Asi ei olnud nii keeruline ega mahukas, et kostja esindajal pidanuks kuluma istungi ettevalmistamiseks ja kliendiga suhtlemiseks üle 1 t, arvestades mh menetluse seisu. Järelikult tuleb
  7. märtsi
  8. a A.-L. Kõutsi toimingute ajakulu vähendada 1,02 t ulatuses. 14.
  9. Maakohus pidas kostja
  10. aprilli
  11. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatuks 9,54 t ulatuses, vähendades kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvat 12.–
  12. aprilli
  13. a toimingute ajakulu 0,60 t võrra (
  14. aprilli
  15. a büroosisese nõupidamise arvel). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et 9,54 t on selle menetlusdokumendi koostamiseks ebamõistlikult palju. Arvestades dokumendi mahtu (sisuline osa u 6 lk) ja sisu, sh selles osaliselt juba hagi vastuses esitatud seisukohtade kordamist, on selle koostamise põhjendatud ajakulu 7 t, mis sisaldab ka seisukoha koostamiseks vajalikku suhtlust kliendiga. Seega tuleb vähendada kostja lepinguliste esindajate 12.–
  16. aprilli
  17. a toimingute põhjendatud ja vajalikku ajakulu täiendavalt 2,54 t võrra. 14.
  18. Maakohus luges kostja
  19. juuni
  20. a seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6,02 t, vähendades kostja esindajate 13.–
  21. juunil 2023 tehtud toimingute ajakulu 1,65 t võrra (
  22. juuni
  23. a toimingute arvel). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et 6,02 t on selle menetlusdokumendi koostamiseks ebamõistlikult palju. Arvestades kostja
  24. juuni
  25. a seisukoha sisu ja mahtu (sisuline osa u 3 lk), on selle koostamise põhjendatud ajakulu 4 t, mis sisaldab ka seisukoha koostamiseks vajalikku suhtlust kliendiga. Seega tuleb vähendada kostja lepinguliste esindajate 13.–
  26. juuni
  27. a toimingute põhjendatud ja vajalikku ajakulu täiendavalt 2,02 t võrra. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et poolele ei saa ette heita, et ta kasutab menetluses õigust esitada kohtu määratud tähtaja jooksul lõplikud seisukohad.
  28. Ülejäänud osas ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate tehtud õigusabitoimingute ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei pea kostja lepinguliste esindajate ajakulu tervenisti põhjendatud ja vajalikuks, ei anna alust sekkuda maakohtu diskretsiooni. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja
  29. aprilli
  30. a seisukoha koostamise ajakulu 2,16 t tuleb lugeda täies ulatuses põhjendamatuks või vähendada selle seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikku ajakulu 0,25 tunnini. Asjaolu, et maakohus ei lugenud kostja vastuväiteid hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusele põhjendatuks, ei tähenda seda, et hageja taotluse kohta seisukoha koostamine ei olnud kostja õiguste kaitseks vajalik. Võistlevas hagimenetluses tuleb esindajal oma kliendi huve ja positsioone kaitsta, mis hõlmab ka vastaspoole taotluste kohta seisukoha kujundamist ja kohtule esitamist. Arvestades
  31. aprilli
  32. a seisukoha sisu ja mahtu, ei ole 2,16 t selle koostamiseks selgelt ebamõistlik ajakulu.
  33. Maakohus luges kostja esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 33,52 t. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus on põhjendamatult määranud kostja menetluskulud kindlaks ja mõistnud hagejalt kostja kasuks välja esindajakulu kokku 8,66 t ulatuses (2,57 t + 0,51 t + 1,02 t + 2,54 t + 2,02 t). Järelikult on kostja lepinguliste esindajate õigusabitoimingute ajakulu põhjendatud kokku 24,86 t ulatuses (33,52 t – 8,66 t). 8
(9)2-23-1282
  1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Maakohus luges kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu suuruseks 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et menetlus ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas. Samas ei taandunud vaidlus üksnes kostja esitatud video kui tõendi hindamisele. Pooled vaidlesid menetluses peamiselt selle üle, kellele kuulub koer. Selleks esitasid pooled lisaks eelpool nimetatud videole ka mitmeid dokumentaalseid tõendeid ja taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks. Kostjal oli siinses võistlevas menetluses õigus volitada end esindama advokaadist lepingulist esindajat ning maakohtu põhjendatuks peetud tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb turuhinna piiridesse, s.o vastab keskmisele advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu suurusele sarnases asjas.
  2. Kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on eelnevat, s.o õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu ja tunnihinda 180 eurot (ilma käibemaksuta), arvestades 4474,80 eurot (24,86 × 180), millele lisandub käibemaks 894,96 eurot (õigusabikulude kandmise ajal kehtinud käibemaksumäära 20% järgi; 0,2 × 4474,80), s.o kokku 5369,76 eurot.
  3. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5369,76 eurot ületavas osas. Menetluskulude jaotus 20.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 21.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.