← Eesti

2-22-8808/31

Obsah (14)§ 646§ 656§ 641§ 436§ 442§ 428§ 363§ 460§ 457§ 351§ 368§ 657§ 9§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. märts 2024 Tsiviilasja number 2-22-8808 T

) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

  1. Tühistada Tartu Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
  4. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  5. Dairy Trading House OÜ (hageja) esitas
  6. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagi Tulundusühistu Piimalaev (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 141 164 eurot 85 senti, sh põhivõlg 77 489 eurot 82 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 63 675 eurot 3 senti, ning viivise 33 736 eurolt 40 sendilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Tartu Maakohus
  7. märtsi
  8. a otsusega tsiviilasjas nr 2‑17‑18012 Osaühingu Raikküla Farmer, OÜ Valgu Farmer, OÜ JÄRVAKANDI FARMER ja Osaühingu Allika Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) vastu ning mõistis viimaselt esimeste kasuks välja põhivõla 77 489 eurot 82 senti,
  9. märtsi
  10. a seisuga viivise 33 325 eurot 98 senti ning viivise alates
  11. märtsist 2018 kuni põhivõla tasumiseni. Tartu Maakohtu
  12. märtsi
  13. a otsus on jõustunud. Hageja sai Osaühingu Raikküla Farmer, OÜ Valgu Farmer, OÜ JÄRVAKANDI FARMER ja osaühingu Allika Farmer kasuks tsiviilasjas nr 2-17-18012 jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud nõuete omanikuks nõuete hagejale loovutamise teel. Hageja väitel andis Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) enda ettevõtte kostjale üle. Harju Maakohus kuulutas
  14. jaanuari
  15. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 välja Tulundusühistu Laeva Piim pankroti. Kostja vastutab enne ettevõtte üleminekut tekkinud Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) kohustuste eest. Hageja kui Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) võlausaldaja pöördub seetõttu hagiga kostja vastu kohtusse.
  16. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Maakohtu otsusest tulenevad kohustused ei ole kostjale üle läinud. Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) koondas väiketootjaid. Tulundusühistul Laeva Piim (pankrotis) tekkisid makseraskused kui UP Varud OÜ (pankrotis) jättis Tulundusühistule Laeva Piim 2

(6)(pankrotis) piima eest tasumata. Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) esitas nõuded UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja eesmärk on kontrollida UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetlust. Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) tegevuse tulemusena ei saanud tekkida ettevõtet kui eraldi majandusüksust. Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) ega ka kostja eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid liikmete abistamine. Selleks, et korraldada väiketootjate poolt toodetava piima üleandmist suurtootjatele, toovad tulundusühistu liikmed oma piima tulundusühistule, kes korraldab piima kokkuostjatele üleandmise. See ei ole ettevõtlus. Isegi kui Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) tegevuse tulemusena tekkis ettevõte, ei ole see kostjale üle antud. Ettevõtte ülemineku eeldused ei ole täidetud. Kostja asutamise eesmärk ei olnud võtta üle Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) vara, vaid jätkata liikmete huvide esindamist, et neil oleks võimalik piima kokkuostjale mõistlikel tingimustel müüa. Kostja ei saanud Tulundusühistult Laeva Piim (pankrotis) mingit vara. MAAKOHTU LAHEND
  1. Maakohus jättis
  2. novembri
  3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 7681 eurot 33 senti koos sellelt arvestatud viivisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66¹ järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte tehingulist üleminekut reguleerivad VÕS §-d 180 jj. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni seadusesse lisamise eesmärkidena on nähtud ettevõttena käsitatava õiguste ja kohustuste kogumi üleandmise lihtsuse tagamist. Samuti on eesmärgiks võlausaldajate kaitsmine olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandab vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi. Maakohus leidis, et Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) ettevõte ei ole kostjale üle läinud. Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) võlausaldajad saavad nõudeid rahuldada tulundusühistu pankrotivarast. Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) vara on nõue OÜ UP Varud pankrotimenetluses. See kuulub jätkuvalt Tulundusühistule Laeva Piim (pankrotis). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  4. Hageja esitas
  5. detsembril 2023 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega hagi rahuldada, ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja täpsustas
  6. jaanuari
  7. a menetlusdokumendis oma taotlust ja palus tühistada maakohtu otsus ning saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega taotlused tõendite kogumiseks ja uute tõendite asja materjalide juurde võtmiseks.
  8. Hageja selgitas
  9. jaanuaril 2024 vastusena ringkonnakohtu puuduste kõrvaldamise määrusele, et hageja esitatud sooritushagi on kohane õiguskaitsevahend ja menetluse lõpetamiseks ei ole alust. Sooritushagi sisaldab tuvastusnõuet. Hageja esitas selle maakohtule. Hageja tuvastushuvi oma ilmne. Kohus ei saa jätta tuvastusnõuet menetlemata. Ainult tuvastushagi esitamine ei ole hageja õiguste kaitseks ka piisav. Hageja 3
(6)poolt käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud hagi ei ole sama vaidlus samade poolte vahel sama hagieseme üle, mis oli tsiviilasjas nr 2-17-
  1. Pooled ei ole samad. Hagi ese ja alus on erinevad. Ettevõtte üleminek kuulub üksnes käesoleva hagi alusesse. Hagejal ei ole kostja vastu täitedokumenti, mida ta saaks sundtäita. Kui ringkonnakohus peaks ikkagi leidma, et tegemist on sama hagiga samade poolte vahel samal alusel, tuleks maakohtu otsus tühistada. Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata ning rikkus selgitamis- ja asja menetlusosalistega igakülgse arutamise kohustust. Maakohtu rikkumine on maakohtu otsuse tühistamise, mitte menetluse lõpetamise alus. Tsiviilasi tuleks saata maakohtule tagasi eelmenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Kui ringkonnakohus ei nõustu asja maakohtule tagasi saatmisega, on ringkonnakohtul võimalik asi ise sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus peaks sel juhul ise selgitamiskohustust täitma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 7. Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11). Ringkonnakohus tühistab

§ 656

lg 1 p 5 järgi esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kohtuotsus peab

§ 436lg 1 järgi olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsuse põhjendavas tuleb

§ 442

lg 8 järgi märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. 8.

§ 428

lg 1 p 2 järgi tuleb menetlus lõpetada, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 8.1. Hagi ese on

§ 363lg 1 p 1 järgi hageja selgelt väljendatud nõue.

Hagi ese on hüve (nt rahasumma), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib (RKTKo 8.12.2021, 2-18-4181/75, p 11). Tartu Maakohus rahuldas

  1. märtsi
  2. a otsusega tsiviilasjas nr 2‑17‑18012 Osaühingu Raikküla Farmer, OÜ Valgu Farmer, OÜ JÄRVAKANDI FARMER ja Osaühingu Allika Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) vastu ning mõistis viimaselt esimeste kasuks kokku välja põhivõla 77 489 eurot 82 senti,
  3. märtsi
  4. a seisuga viivise 33 325 eurot 98 senti ja viivise Osaühingu Raikküla Farmer kasuks määras 0,05% päevas ja teiste kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
  5. märtsist 2018 kuni kohustuste täitmiseni. Tartu Maakohtu
  6. märtsi
  7. a otsus on jõustunud. 4

(6)Hageja palub käesolevas tsiviilasjas mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 77 489 eurot 82 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 63 675 eurot 3 senti ning viivise 33 736 eurolt 40 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
  1. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla osaga tasumisega viivitamise eest. Tsiviilasjas nr 2‑17‑18012 esitatud hagi ese on seega sama, mis käesolevas tsiviilasjas. Hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas sama põhivõla ja samalt põhivõlalt viivise väljamõistmist, mida nõuti tsiviilasjas nr 2‑17‑
  2. See, et viivise nõue on ajas suurenenud, et tähenda, et tegemist ei oleks sisuliselt sama nõudega. 8.
  3. Hageja sai osaühingu Raikküla Farmer, OÜ Valgu Farmer, OÜ JÄRVAKANDI FARMER ja osaühingu Allika Farmer kasuks tsiviilasjas nr 2-17-18012 jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud nõuete omanikuks nõuete hagejale loovutamise teel. Hageja tugineb seega sellele, et ta on TsÜS § 6 lg 2 ja VÕS § 164 lg 2 järgi nimetatud äriühingute eriõigusjärglane. Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus kehtib

§ 460lg 1 järgi seega hageja suhtes.

Hageja väitel andis Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) enda ettevõtte kostjale üle. Hageja tugineb hagi alusena seega sellele, et kostja on TsÜS § 6 lg 2 ja VÕS 182 lg 2 järgi Tartu Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsusest tulenevate kohustuste osas Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) üldõigusjärglane. Tartu Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus kehtib

§ 460

lg 1 alusel sel juhul kostja suhtes.

§ 460lõikes 2 sätestatud piirang ei kehti üldõigusjärglase korral.

Tartu Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsus on hagejale ja kostjale kui tsiviilasja nr 2-17-18012 poolte õigusjärglastele

§ 457

lg 1 ja § 460 lg 1 järgi kohustuslik osas, milles lahendati tsiviilasjas nr 2-17-18012 esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. 8.3. Hagi aluseks on

§ 363lg 1 p 2 järgi hagi aluseks olevad faktilised asjaolud.

Hagi aluseks on asjaolud tegeliku elu juhtumi kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (RKTKo 22.03.2017, 3‑2‑1‑167‑16, p 11). Hageja tugineb käesoleva hagi alusena sellele, et Tartu Maakohus rahuldas

  1. märtsi
  2. a otsusega tsiviilasjas nr 2‑17‑18012 hageja õiguseellaste põhivõla ja viivise nõuded Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) vastu. Hageja soovib käesolevas tsiviilasjas kostjalt sama põhivõla ja viivise väljamõistmist samal alusel. Samas hageja tugineb käesolevas asjas ka sellele, et Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) andis oma ettevõtte kostjale üle ning sellest tulenevalt läks kostjale üle ka Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) kohustus tasuda viimaselt tsiviilasjas nr 2‑17‑18012 väljamõistetud summad. Juhul kui kohus käesolevas tsiviilasjas tuvastab Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) ettevõtte kostjale ülemineku, tekib olukord, kus hageja nõude kohaselt tuleks mõista kostjalt hageja kasuks välja sama põhinõue ja viivis samal alusel, mis mõisteti kostja õiguseellaselt hageja õiguseellase kasuks välja tsiviilasjas nr 2‑17‑
  4. Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja poolt välja toodud asjaoludel on maakohus hageja poolt esitatud sooritusnõuet (rahasumma väljamõistmine) ebaõigesti menetlenud. Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata

§ 428lg 1 punkti 2 ega täitnud sellega seonduvalt eelmenetluse ülesandeid.

Tegemist on rikkumisega, mille tõttu ei vasta maakohtu otsuse põhjendused olulises osas seaduse nõuetele, ja rikkumisega, mis toob ilmselgelt kaasa maakohtu otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuna rikkumise kõrvaldamine eeldab käesoleval juhul aga hagejale hagi muutmiseks võimaluse andmist, ei saa ringkonnakohus kõnealust rikkumist ise apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 5

(6)10. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei saa menetlust

§ 351lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltega arutamata lõpetada.

Pooltele tuleb seetõttu anda võimalus selle kohta eelnevalt arvamust avaldada. Kuigi hageja ei saa ülalmärgitud põhjustel esitada kostja vastu sooritusnõuet, võib hagejal olla hagiavalduses toodud asjaoludel põhjendatud huvi ettevõtte ülemineku tuvastamiseks (

§ 368lg 1).

Juhul kui täitedokument (praegusel juhul tsiviilasjas nr 2‑17‑18012 tehtud kohtulahend) kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga (täitemenetluse seadustiku § 18 lg 1). Hageja väide, et tuvastusnõue ei võimaldaks hagejal soovitud eesmärki saavutada, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades

§-s 392 sätestatud kohtu ülesandeid eelmenetluses ja hagiavaldusest ilmnevat hageja soovi Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) ettevõtte kostjale ülemineku tuvastamiseks, tuleb hagejale enne menetluse lõpetamise otsustamist anda täiendav tähtaeg oma nõuete muutmiseks. Kui hageja oma hagi muudab, näiteks esitab tuvastusnõude, milles palub tuvastada, et kostja on Tartu Maakohtu 5. märtsi 2018. a otsusest tsiviilasjas nr 2‑17‑18012 tulenevate Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) kohustuste osas Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) õigusjärglane, ei ole

§ 428lg 1 p 2 alusel menetluse tervikuna lõpetamine põhjendatud.

Menetlus kuuluks sel juhul lõpetamisele üksnes hageja põhivõla ja viivise nõude osas. Ringkonnakohus ei pea eelmärgitut arvestades seetõttu põhjendatuks

§ 657lg 3 alusel ise menetluse lõpetamist otsustada.

Hageja 29. jaanuaril 2024 ringkonnakohtule esitatud seisukohast järeldub, et hagejal on (võimaluse korral) soov oma nõuet muuta. Ringkonnakohus ei saa hageja võimalikku muudetud hagi ise läbi vaadata, kuna ringkonnakohus saab

§ 9

lg-st 3, §-st 12 ja § 651 lg-st 1 tulenevalt lahendada apellatsiooni korras üksnes selliseid nõudeid, mille kohta maakohus on eelnevalt otsuse teinud.

  1. Ringkonnakohus saadab käesoleva asja seega maakohtule tagasi. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel viia läbi uus eelmenetlus ning teha muuhulgas käesoleva määruse põhjenduste p-s 10 nimetatud toimingud. Apellatsioonkaebusele lisatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmine jääb samuti maakohtu otsustada.
  2. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.