) § 368 lg 1 mõttes lubatavad ja hagejatel puudub esitatud nõuete kujul tuvastushuvi. Hagi eesmärgiks on pooltevaheliste töövõtulepinguliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. Tuvastushagiga ei saa kujundada õigussuhet ümber ja anda lepinguliste suhete jätkumiseks lepingute tõlgendamise kaudu pooltele uusi õigusi või kohustusi, mida pooled peaksid tuvastusotsusega täitma. Poolte vahel ei ole lepingutes sätestatud kohustust (sh kes seda kohustust täitma peab), mida tuvastada sellisel viisil nagu hagejad soovivad, seega tuvastushagi eeldused ei ole täidetud. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (
Hagejate V ja II 20.05.2024 hagiavalduse eseme p-des 3 ja 4 toodud nõuete rahuldamine esitatud kujul on välistatud, kuivõrd leppetrahvide nõudeõigus, lepingutest tulenevate tööde mahtude vähendamise ja lepingute lõpetamise õigused tulenevad faktina lepingutest ja/või seadusest ning eraldiseisvalt selles osas hageja õigusi kohtulikult kaitsta või tuvastada vaja ei ole. Hagejal II on võimalik esitada nõue töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mille raames on võimalik õiguslikult hinnata töövõtulepingu ülesütlemise, leppetrahvi ja tasaarvestuse põhjendatust, sh tööde mahtudega seonduvaid vaidlusaluseid küsimusi. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu nr 3-2.5.3/1812/2021/26 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas
lg 2 alusel uue määruse, millega saadab Biotööd OÜ hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb eelnimetatud osas rahuldada.
Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagejal II on võimalik esitada töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue eraldi menetluses. Ühtlasi peab maakohus lahendama hageja II esialgse õiguskaitse taotluse. 8. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (
Maakohus on põhjendatult jätnud hagejate tuvastusnõuded (v.a käesoleva määruse p-s 7 nimetatud hageja II nõue) menetlusse võtmata ja hagejate korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki käesolevas määruses (
9. Vastuseks määruskaebuses esitatud ülejäänud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olesolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on selleks õigustatud huvi. Asja materjalide kohaselt on hagejate ja kostja vahel sõlmitud 21 töövõtulepingut ning hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate eesmärgiks nimetatud töövõtulepingutest tulenevate pooltevaheliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et praeguses asjas ei saa tuvastushagiga kujundada ümber töövõtulepingutest pooltele tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida pooled peaksid tuvastusotsusega täitma. Riigikohtu 03.01.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-10175 tuleneb samuti, et tuvastushuvi lepingutingimuse tõlgendamiseks ei saa välistada, kuid see sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest. Praegusel juhul on vaidluse asjaolud erinevad eelmärgitud Riigikohtu 03.01.2022 otsuses märgitud asjaoludest. Tuvastushagi alusel tehtud kohtuotsusel on formaalne õigusjõud ja sellise otsuse puhul ei ole tegemist täitedokumendiga. Hagejate seisukoht, et kuna kostjaks on riigitulundusasutus, kellel on kohustuste täimisel kõrgendatud hoolsuskohustus ning seetõttu puudub kahtlus tuvastusotsuse täitmisel, on vastuolus hagejate endi poolt esitatud seisukohtadega. Poolte vahel on erimeelsused 21 töövõtulepingu täitmisel ning seda kinnitab ka hagejate poolt kostja vastu 5 esitatud hagi leppetrahvi, viiviste ka kahju väljamõistmiseks. Nimetatud tsiviilasi (nr 2-243670) on Viru Maakohtu menetluses. Õiguskirjanduses on leitud (
II komm. vlj. § 368 p 3.1.3.3.a), et kui soovitud eesmärki on tuvastushagi esitamisega võimalik saavutada üksnes osaliselt või on see üldse kahtluse all, sest ei ole kindel, kas pooled lahendist vabatahtlikult kinni peavad, siis tuvastushuvi puudub. Samuti on Riigikohus mitmetes lahendites (näiteks 12.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06) asunud seisukohale, et materiaalõiguslike nõuete kaotamise vältimiseks ja samuti kohtukulude kokkuhoidmiseks on hagejatel reeglina mõistlik tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist. Vastuseks määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohus ei ole hagi menetlusse võtmise keeldumise otsustamisel hinnanud tõendeid. Hagejad II ja V palusid veel tuvastada, et kostjal puudub õigus nõuda hagejatelt II ja V leppetrahvi, vähendada üleantavate tööde mahtu ja lepinguid ennetähtaegselt üles öelda. Maakohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud hagejate märgitud asjaolud on sätestatud poolte vahel sõlmitud lepingutes ning juhul, kui kostja soovib mõnelt hagejalt nõuda leppetrahvi, mõne hagejaga sõlmitud lepingut üles öelda või tööde mahtusid vähendada, siis saab ka see hageja esitada kostjale vastuväited konkreetses menetluses (näiteks vaidlustades lepingu ülesütlemise, keeldudes leppetrahvi maksmisest jne). Ühe lepingu osas on hageja II seda ka teinud (vt käesoleva määruse p 7). 10. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud
Menetluskulude hagejate kanda jätmist ei välista ka see, et määruskaebus rahuldati hageja II suhtes osaliselt (s.o ühe nõude osas). Kostjal praeguses menetlusetapis kulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.