← Eesti

2-24-6028/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-24-6028 Tsiviilasi Telia

) § 226 lg 4 järgi isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. Isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks kinnistusregistriosast nr 3263604 on vaja kinnistu ühisomanike H. Kärsna ja M. Kärsna avaldust õiguse lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks. Registripidaja tugineb Tartu Ringkonnakohtu seisukohtadele lahendis nr 2-23-

  1. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  2. Telia Eesti AS esitas kohtunikuabi
  3. aprilli 2024 kandemääruse peale määruskaebuse, milles taotleb
  4. märtsil 2024 esitatud kandeavalduses märgitud kande tegemist kinnistusraamatusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kinnisasja omaniku tahteavalduse nõudmine vastuolus seaduse ja Riigikohtu lahenditega ning piirab alusetult isikute õigusi. Kande tegemiseks on esitatud

§ 226lg-ga 4 ja §-ga 642 nõutud õigustatud isiku ehk tehnovõrgu omaniku tahteavaldus.

Muude tahteavalduste esitamist seadus ette ei näe. Kande kustutamine ei kahjusta kinnistu omaniku õigusi, puudutatud isik on tehnovõrgu omanik.

§ 226

lg 4 leevendas vorminõuet, sätestades, et isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. KRS § 341 lg-d 1 ja 2 ütlevad selgelt, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel kustutatava asjaõiguse omaja. Asjaõigusseaduses kehtib numerus clausus’e põhimõte ehk asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine on otseselt sätestatud seaduses ning uusi norme ise välja mõelda ei saa (

§ 1

). Riigikohus on selgitanud (3-2-1-46-10, p-d 12, 14, 15), et asjaõiguse lõpetamiseks on vajalik asjaõiguse omaja ühepoolne tahteavaldus õiguse lõpetamiseks. KRS § 341 mõttes on puudutatud isikuks, kelle nõusolekut nõutakse õiguse kustutamisel, asjaõiguse omaja, ning eriregulatsioon, mille puhul on vaja sõlmida kokkulepe kinnisasja omaniku ja asjaõiguse omaja vahel, on ette nähtud üksnes hüpoteegi puhul. Määruse põhjendustes tuginemine mitteasjakohase seaduse seletuskirjale ja asjaõigusseaduse kommentaaridele ei ole kohane, kui kehtiv seadus sätestab teisiti. Selleks, et kinnisasja omanikule koormaks oleva asjaõiguse kustutamine oleks lihtsam, vähem kulukas ja avaliku teenuse osutamise lõpetamine kergem, leevendati

§ 226

lg-s 4 asjaõiguse kustutamise vorminõuet, milleks piisab õigustatud isiku ehk asjaõiguse omaja 2 notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldusest. Põhjendus, et kinnisasja omanik peab andma nõusoleku sideettevõtjale kuuluva tehnovõrgu likvideerimiseks, ei ole kooskõlas seaduse mõttega, piirab sideettevõtja omandiõigust tehnorajatisele ja tegutsemisvabadust ning ei ole kuidagi õigustatud ega kooskõlas põhiseadusega.

  1. Kohtunikuabi edastas
  2. aprilli 2024 kandemäärusega määruskaebuse lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
  3. Tartu Maakohus edastas määruskaebuse
  4. juunil 2024 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, kuna maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et kinnistusosakonna kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja kinnistusosakonna kandemäärus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
  6. Avaldaja palus kinnistamisavalduses lõpetada ja kustutada kinnistusregistriosa nr 3263604 III jaost kande nr 2 alla kantud isikliku kasutusõiguse. Kinnistusosakond leidis vaidlustatud määruses, et kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus, s.o kinnistu ühisomanike H. Kärsna ja M. Kärsna avaldus (nõusolek) kasutusõiguse lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks, ning määras tähtaja puuduse kõrvaldamiseks kuni 15.04.
  7. Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ei ole vajalik kinnistu omanike nõusolek ning oma seisukohas tugineb ta

§ 226

lg-le 4 ning

§-le 642. Vastavalt

§ 226

lg-le 4 on isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. Nimetatud säte jõustus 01.02.2023 ning see reguleerib tehnovõrgu või -rajatise talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks leebemaid vorminõudeid (digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus). Sellist seisukohta kinnitab ka korteriomandi- ja korteriühistu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 641 SE seletuskiri.

§ 226

reguleerib isikliku kasutusõiguse üleandmist, allkasutusse andmist ja lõpetamist ning selle ühestki lõikest ei tulene, et isikliku kasutusõiguse lõpetamine ja kinnistusraamatust kustutamine on võimalik ilma kinnistu omaniku nõusolekuta. Vastasel juhul oleks see selgelt

§-s 226 kirja pandud. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et

§ 226

lg-s 2 on üheselt kirjas, et kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. See tähendab, et muid erandeid seadus omaniku nõusoleku osas ei sätesta. 9. Isikliku kasutusõiguse lõpetamist ja kinnistusraamatust kustutamist ilma kinnistu omaniku nõusolekuta ei ole võimalik järeldada

§-st

  1. Nimetatud sättest tuleneb, et kui piiratud asjaõiguse omaja ja kinnistu omanik on erinevad isikud, on kinnistusraamatusse kantud õiguse lõpetamiseks vajalik ka kinnistu omaniku nõusolek (vt Varul. P, jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. §642 komm 3.1.1.). Samuti on õiguskirjanduses (vt Varul. P, jt. Asjaõigus I. Kommenteeritud väljaanne. § 64 2 komm 3.3.3.) asutud seisukohale, et puudutatud isikuks isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamisel on kinnisasja omanik ning KRS § 341 lg 1 järgi on kande kustutamiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Vastupidine seisukoht ei tulene ka määruskaebuse esitaja märgitud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-46-
  2. 3
  3. Vastavalt TsMS §-s 595 sätestatule on kannete tegemine kohtu peetavasse registrisse kohtunikuabi pädevuses. Seega isegi juhul, kui vaidlustatud kandemäärus oleks sisuliselt ebaõige, puuduks ringkonnakohtul pädevus kinnistamisavalduse rahuldamiseks. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole õige.
  4. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS §171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.