Obsah (4)

§ 444§ 407§ 163§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-145078 Tsiviilasi Aktiva Finance

) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. 2.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab põhjendava osa osaliselt. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti teel 15.05.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

§ 407lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).
2. Hageja nõue põhineb Coop Finants AS ja kostja 14.11.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale 28.07.
3. Kohus on selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 15.12.2023 ja 26.01.2024 määrustes.
4. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 3 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-2113098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
6. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatust nähtuvalt lähtus krediidiandja ainult kostja taotluses esitatud andmetest, mille järgi oli kostja sissetulek 500 eurot ja kohustused 0 eurot. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet ega muid tõendeid kostja krediidivõime kohta. Seega ei ole krediidiandja omandanud teavet kostja krediidivõimet mõjutavate asjaolude kohta. Krediidiandja jättis kostja sissetulekud ja kohustused sisuliselt kontrollimata.
7. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
8. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hagiavalduse täpsustuse järgi on kostja saanud lepingu alusel laenu kokku 1633,77 eurot ning teinud tagasimakseid summas 1560 eurot, seega on tagastamata 73,77 eurot. Hageja on esitanud alternatiivse nõude põhivõla 73,77 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja toob esile, et VÕS § 4034 lg 1 rikkumise korral ei saa lugeda lepingut 27.07.2023 kehtivalt üles öelduks. Krediidilepingus on aga kokku lepitud, et saadud krediit tagastatakse järgmise kuu
9. kuupäevaks (dtl 24), seega on kohustus saadu tagastada hiljemalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
10. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 73,77 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 13.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (12%), tuleb menetluskulud jätta 12% ulatuses kostja kanda ja 88% ulatuses hageja kanda.

1. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
2. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 175 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 2 tunni eest summas 338 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud

§ 172

lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, 4 samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja ajakulu, kuid kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 435 eurot (175 + 20 + 240), millest 12% ehk 52,20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 16. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 17. Kohus rahuldab hageja kindlaksmääramiseks. taotluse menetluskulude hüvitise täitmise korra (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 5