KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-147097 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hag

) § 4 lg 2). Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool 2 määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Hageja on
2. jaanuari 2024 menetlusdokumendis kinnitanud põhinõude 60 eurot tasumist ja palunud jätkata menetlust sissenõudmiskulude 15 eurot osas (dtl 81-82). Kuigi hageja ei ole esitanud sõnaselget taotlust, on siiski selgelt aru saada, et tema tahe on suunatud menetluse jätkamisele ainult sissenõudmiskulude osas, kuna põhinõude osas on vaidlus lõppenud. Kohtu hinnangul on hageja sellega väljendanud tahet hagi osaliselt tagasi võtta, mistõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata põhinõude 60 eurot osas.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi kolmas lause sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
4. Pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade saatmise osas on VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud sissenõudmiskulu ülempiir. Tegemist ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemääraga. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580-581).
5. Hageja esitatust ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta, seega tuleb juhinduda kahju hüvitamise regulatsioonist.
6. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
7. Hageja toob esile, et tal on tekkinud võla sissenõudmisega kulud kogusummas 15 eurot. Hageja viitab üldiselt päringutele ja kirja saatmisele, toomata esile, millal ja millised toimingud ta on võla sissenõudmiseks teinud ning milline kulu on talle tekkinud. Seetõttu ei ole jälgitav nõude kujunemise kord ja nõue ei ole sisuliselt kontrollitav. Ainsa konkreetse toiminguna toob hageja esile meeldetuletuskirja saatmise kostja rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile, kuid hageja ei ole kohtu ette toonud kirja saatmise aega ega sellega kaasnevat kulu, samuti ei ole hageja põhistanud, millistel asjaoludel saab järeldada, et kostja on kirjad ka kätte saanud ja tal on olnud mõistlik võimalus nendega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt RKTKo 01.11.2017, 2-15-17677, p 13 ja selles viidatud lahend). Hageja esitatud pdfformaadis failid (dtl 61-65) ega tuvastamata isiku poolt saadetud ühele trahvile viitava e-kirja koopia (dtl 83) neid asjaolusid ei tõenda. Kohus on
8. mai 2024 määruses 3 selgitanud, et hagiavalduse põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda eeldustest, vaid hagejal tuleb esitada selge nõue, kirjeldada selle kujunemise korda, oma nõude aluseks olevad asjaolud selgelt esile tuua ning neid ka tõendada. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal on kostja tegevuse tulemusel kahju tekkinud.
9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 13.

§ 168

lg 5 ja § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud 80% kostja ja 20% hageja kanda.

1. Kostja ei ole menetluskuludest teatanud ja on end menetluses esindanud ise, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
2. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 2,5 tunni eest.
3. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Hagi osalise läbi vaatamata jätmise tõttu riigilõivu suurus ei muutunud, samuti ei tekkinud hagejal õigust nõuda riigilõivu osalist tagastamist.

§ 172

lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, on põhjendatud 20 eurot avaldaja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses. Arvestades nõude olemust, samuti seda, et sellistele hagidele spetsialiseerunud hageja jaoks ei ole tegemist keeruka ja aeganõudva toiminguga, ning lisaks asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulu kokku 1 tunni ulatuses ehk summas 110 eurot. Tunnihind 110 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 230 (100 + 20 + 110) eurot, millest 80% ehk 184 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 17. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4