lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Käesolevas asjas kohus leiab, et kostjad I ja II on solidaarvõlgnikud tulenevalt
ÜS § 31 lg 5 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Samas leiab kohus, et kostja I kostja II juhatuse liikmena on samal ajal äratuntavalt tegutsenud ka iseenda eest. Kostja I on faktiliselt tegutsenud kui füüsiline isik (nt müügilepingut sõlmides; dtl 14), kuid ta on tegutsenud ka kui kostja II juhatuse liige, kui ta andis hagejale 03.03.2023 korralduse maksta sõiduki ostuhind 16 000 eurot endale kuuluva äriühingu – kostja II - kontole (dtl 15). 14) Kuivõrd kostja I, kes on ühtlasi ka kostja II juhatuse liige, on tunnistanud põhivõlgnevust summas 16 000 eurot (dtl 60-66), siis teeb kohus kostjate I ja II osas osalisel õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg 1 alusel ning selles osas on kohtuotsus viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. 15) Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu sõlmimise eelduseks on see, et müüjal on õigus asja omandi üleandmiseks ning asja üleandmisega saab ostja asja omanikuks. Kostjal I puudus õigus sõiduki omandi üleandmiseks hagejale ning hageja ei muutunud asja valduse saamise ja asja eest tasumisega kostjale II sõiduki omanikuks. 03.03.2023 sõlmitud müügileping on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86) ning tegemist on ka seadusega vastuolus oleva tehinguga (TsÜS § 87). TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud 4 2-23-6017 teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 87 alusel on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16) Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarselt 1500 euro suuruse viivise nõude (dtl 1-22).
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Vastavalt
lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 7 kolmandat lauset kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (
lg 3) möödumist (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust). Hageja peab põhjendatuks, et tema poolt nõutavad summad muutusid sissenõutavaks vähemalt hagiavalduse esitamise momendil ehk alates 21.04.2024 (dtl 1-8). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab kostjate vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 21.04.2023 kuni põhinõude (s.o 16000 eurot) täitmiseni
Hageja palub määrata kindlaks, et viivise suurus on piiratud summaga 1500 eurot (dtl 1-8). 17) Hageja viivisenõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 21.06.2024 (so viivituses oldud päevade arvuga 428 päeva) on kokku 2240,04 eurot. Kuivõrd hageja on hagis viivise nõuet piiranud summani 1500 eurot, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 1500 eurot (mitte 2240,04 eurot). 18) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1; § 133 lg 1, 2; § 139 lg 2 kohaselt 17 500 eurot. 5 2-23-6017 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. 20) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 21) Hageja esitas menetluskulude nimekirja 27.02.2024 (dtl 60-66), millele kostjad esitasid vastuväite (dtl 76-79). 22) Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 kuni 122 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on osundanud hagejale õigusabiteenust kokku 8,75 tundi, so kogusummas 1056 eurot (käibemaksuga) (dtl 76-79). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasumäär 120 kuni 122 eurot (koos käibemaksuga) kohtupraktikas aktsepteeritav esindaja tunnitasu suurus ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks (vt nt Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades nr 3-2-1-98-13, nr 3-2-1-115-14). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades käesolevat vaidlust. Põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks saab pidada kogu hageja õigusabikulu summas 1056 eurot. 23) Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 980 eurot (dtl 21-22). Tulenevalt TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 139 lg 2 on põhjendatud menetluskuluks kogu hageja tasutud riigilõiv summas 980 eurot. 24) Hageja peab enda menetluskuluks ka lepingulise esindaja sõidukulu 27.02.2024 toimunud kohtuistungile: 164 km x 2 x 0,366 eurot/km = 120 eurot (dtl 68-70). Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale tuleks hageja menetluskuluna arvestada veel lisaks lepingulise esindaja sõiduaja kulu 27.02.2024 kohtuistungile 35 eurot (dtl 68-70). 25) 27.02.2024 kell 10.00 toimus Harju Maakohtus (Lubja 4, Tallinn) käesoleva tsiviilasja kohtuistung, kus osalesid ka hageja ning hageja lepinguline esindaja (dtl 60-66). Kohus nõustub, et lepingulise esindaja sõidukulu kohtuistungile sõitmiseks summas 120 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud sõiduajakulu summas 35 eurot (vt hageja menetluskulude nimekirja p 4; dtl 68-70), mille osas jätab kohus hageja menetluskulud kostjatelt solidaarselt välja mõistmata. 6 2-23-6017 26) Seega on põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu järgmine: 980 eurot tasutud riigilõiv; 1056 eurot õigusabiteenus (koos käibemaksuga) ja sõidukulu 120 eurot; so kokku 2156 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. 27) Samuti on põhjendatud hageja taotlus määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.