TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1629 Määruse kuupäev 03.06.2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks A. K s

) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks. MTA palus, et kohus annaks loa seada A. K kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 3-24-1629 1.1. Laane osaühing

§ 35

alusel kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle kõik käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Seega läksid Laane osaühingu kohustused üle Detro Ehitus OÜ-le. 1.3.

§ 10lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad.

Maksuhalduri menetluses on Detro Ehitus OÜ-ga ühinenud Laane osaühingu varjatud maksuvõla sissenõudmine. Nagu märgitud, siis seisuga 30.05.2024 pole Detro Ehitus OÜ-le veel maksusummat määratud, kuid alustatud on kontrollimenetlust 29.05.2024 korraldusega nr 12.2-3/064182-1, mille vältimatuks tulemuseks on tööjõumaksude ning käibemaksu määramine vähemalt summas 24 543,95 eurot, millele lisandub intress. Olukorras, kus maksuotsust pole veel väljastatud, on vastutusmenetluse alustamise ja täitmist tagavate toimingute tegemise lubatavust jaatanud ka kohus. Nii on näiteks Tallinna Halduskohus teinud haldusasjas 3-17-1422 määruse, milles rahuldas maksuhalduri taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne maksusumma määramist ja maksuotsuse väljastamist, märkides p-s 3.1: „Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et

§ 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks isegi olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.” 1.4. A. K juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg summas 24 543,95 eurot koosneb perioodil jaanuar − september 2023 alusetult deklareeritud sisendkäibemaksust ning perioodil jaanuar − november 2023 valesti deklareeritud tööjõumaksudest. Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena A. K potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega Laane osaühingu endise juhatuse liikme A. K suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Sellest tulenevalt võib A. K solidaarselt Detro Ehitus OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses summas 24 543,95 eurot, millele lisandub intress.

1.

1. Laane osaühingu arvelduskontolt X nähtuvad ülekanded A. K ja tema tütrele B. K-J selgitustega palk, A. palk lähetus, palk+lähetus, A. lähetus palk ja makse. Piiriületuste andmebaasi Suspect andmetel käis A. K
2. aastal üsna sageli Soomes, mis annab alust arvata, et ta võis olla seal lähetuses ja lähetuste päevarahade maksmine on õigustatud. Samas
3. aasta TSD-del on deklareeritud igakuiselt üksnes 584 euro suurust brutopalka. Laane osaühingu arvelduskontolt 2 3-24-1629 nähtuvad väljamaksed on kohati oluliselt suuremad kui TSD-del deklareeritud summad ning ületavad maksuvabade päevarahade piirmäära. Arvelduskontolt nähtuvad väljamaksed, mis seostuvad lähetustega ja ületavad maksuvabade päevarahade piirmäära ning ei mahu TSD-del deklareeritud väljamaksete sisse. Need tuleb maksustada vastavalt arvelduskontolt ja piiriületuste andmebaasist Suspect nähtuvatele andmetele tööjõumaksudega. Kuna jaanuaris, juulis, augustis ja oktoobris 2023 täiendavat maksukohustust ei teki, siis nendesse kuudesse maksusummat ei määrata. Täiendava maksusumma arvestamisel on võetud aluseks, et pangakontolt tehtud väljamaksete hulgas on ka juba TSD-del deklareeritud töötasu väljamaksed ning väljamaksetest on maha arvatud ka lähetustega seotud maksuvaba osa. MTA hinnangul on lähetustega seotud väljamaksetest tulenevalt täiendav maksukohustus summas 8582,27 eurot, millele lisandub intress. 1.
4. Laane osaühing deklareeris
5. aastal igakuiselt käibemaksu enammakseid vahemikus 1100–1890 eurot ning
6. aasta jooksul sai enammakstud käibemaksu tagasi 11 767,29 eurot. Seoses oktoober 2023 tagastusnõudega otsustati äriühingu KMD andmeid analüüsida ja pöörduti äriühingu poole. Selgus, et enamus oktoober 2023 KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksust, mis oli summas 1642,13 eurot, oli alusetu ja äriühingu raamatupidaja Jaanus Rauba esitas oktoober 2023 KMD parandused, mille tulemusel vähenes deklareeritud sisendkäibemaks 1551,98 euro võrra ning pärast KMD parandamist oli äriühingul tasumisele kuuluv käibemaks summas 294,26 eurot. Seega vaid 5,5% oktoober 2023 KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksust oli õigesti deklareeritud ning ülejäänud 94,5% sisendkäibemaksust oli alusetu. Äriühingu raamatupidaja J. R lubas 29.11.2023 saadetud e-kirjas, et vaatab üle ka kõik ülejäänud
7. aasta KMD-d ja teeb vajalikud parandused, kuid seda ei tehtud, sest äriühing võõrandati. Antud asjaolu annab alust arvata, et äriühingu
8. aasta KMD-del esineb veel puuduseid, mis suurendavad äriühingu maksukohustust. Perioodi jaanuar − oktoober 2023 KMD-del deklareeritud sisendkäibemaks on täies ulatuses isikustamata, mis tähendab, et Laane osaühing ei ole KMD lisal INF B märkinud tehingupartnereid, kelle arvetele märgitud käibemaksu ta oma sisendkäibemaksu hulgas kajastab. Kuna maksumenetlus on alles pooleli, siis ei ole lõpliku määratava käibemaksusumma suurus veel täies ulatuses teada. Nimetatud summa selgub maksumenetluse käigus, kuid kui võtta aluseks oktoober 2023 KMD-l tehtud parandused, kus sisendkäibemaksust 94,5% oli alusetult deklareeritud ja lähtudes ka ülejäänud kuude (jaanuar − september 2023) puhul samast proportsioonist, siis saab juurde määratavaks käibemaksu summaks 15 961,68 eurot, millele lisandub intress. 1.
9. Kinnistusregistri ja Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel puudub Detro Ehitus OÜ-l registervara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei kuulu äriühingule ühtegi sõidukit. Detro Ehitus OÜ ei ole alates augustist 2017 oma KMD-del käivet deklareerinud ning äriühing on alates 11.05.2018 KMKR-ist kustutatud. Samuti ei ole äriühing alates 2017 augustist oma TSD-del töötasu väljamakseid deklareerinud ning lisaks puuduvad töötamise registris alates 01.09.2017 kehtivad töötamise kanded. Majandusaasta aruannetes kajastatud andmete järgi ei ole äriühingus alates
10. aastast majandustegevust olnud. Sellele viitab asjaolu, et bilansis ei ole kajastatud midagi muud peale käibevarade summas 2500 eurot ja omakapitali summas 2500 eurot. Lisaks on Detro Ehitus OÜ-l maksuvõlg 29.05.2024 seisuga 29 252,68 eurot. Eelnev viitab selgelt sellele, et Detro Ehitus OÜ-l puuduvad varad ja majandustegevus ning seetõttu ei ole võimalik äriühingult maksuotsusega määratavat maksusummat sisse nõuda.

§ 96

lg 5 kohaselt on vastutusotsuse koostamise eelduseks muu hulgas asjaolu, et äriühingu vara arvelt pole võimalik nõuet rahuldada. Maksuhaldur on veendunud, et Detro Ehitus OÜ kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu. Maksuhalduri hinnangul on käesoleval juhul õigustatud vastutusmenetluse alustamine ja täitmist tagavad toimingud lubatavad. Sellises olukorras vastutusmenetluse algatamist, kus äriühingu suhtes ei ole veel võla sissenõudmist alustatud, on pidanud võimalikuks kohtupraktika. 3 3-24-1629 1.8.

§ 96

lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

§ 40

lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Detro Ehitus OÜ-le tõenäoliselt määratav maksusumma on 24 543,95 eurot, millele lisandub intress. Määratav maksusumma on kujunenud A. K Laane osaühingu juhatuse liikmeks oleku ajal, sest A. K oli äriühingu juhatuse liikmeks perioodil 16.06.2011–11.12.2023, maksusumma kujunes perioodil 01.2023-11.2023, sh TSD tasumise kuupäev oli 11.12.2023 (käibemaks kujunes 01.11.2023-09.2023). A. K oli maksusumma kujunemise perioodil ainus Laane osaühingu juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-23-12 leidnud, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul on juhatuse liikmel äriühingu üle täielik kontroll ja ta mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Maksuhaldur on seisukohal, et A. K omas Laane osaühingu juhatuse liikmena otsest mõju Laane osaühingu majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. A. K omas e-maksuametis perioodil 24.07.2020–12.12.2023 juriidilise isiku esindaja ja juriidilise isiku andmete vaataja paketti, lisaks alates 20.06.2011 ka raamatupidajapaketti. A. K esitas ka ise perioodi jaanuar − oktoober 2023 KMD-d. Seega oli Aivar Kääril võimalik esitada tõele vastavaid maksudeklaratsioone, kuid ta ei teinud seda. Osaühingu raamatupidamise korraldamine on ÄS § 183 järgi juhatuse kohustus ehk antud juhul A. K kohustus. Eelnevast tulenevalt oli A. K tõenäoliselt kursis asjaoluga, et Laane osaühing esitas valeandmetega maksudeklaratsioone ja maksuhaldur võib vastutusmenetluse tulemusena jõuda järeldusele, et A. K vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tagajärjeks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingule määratava maksuvõla eest ehk antud juhul Laane osaühingu ainsalt juhatuse liikmelt A. K. Seega on vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks tema vastutuskohustus. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A. K tegevuse ning Laane osaühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Laane osaühinguga. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A. K on rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses.

Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on A. K solidaarne vastutus Laane osaühingu maksuvõla tasumise eest

§ 40lg 1 tähenduses.

1.

1. TSD lisa 1 andmetel on perioodil jaanuar – oktoober 2023 tehtud Laane osaühingust A. K igakuiselt väljamakseid alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalse töötasumäära, mis oli
2. aastal 725 eurot. Alates novembrist 2023 A. K töötasu väljamaksed puuduvad. Töötamise registri andmetel lõpetati A. K Laane osaühingu töötamise kanne 30.09.2023 seisuga, pärast seda A. K kehtivad töötamise kanded puuduvad. Kuna A. K ametlik sissetulek puudub ja varasem sissetulek on olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatavate kohustuse täitmiseks, mis on tõenäoliselt 24 543,95 eurot, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Nagu eelnevalt välja toodud, omas A. K Laane osaühingu ainsa juhatuse liikmena otsest mõju äriühingu majandustegevusele. Maksuhalduri hinnangul iseloomustab A. K tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt maksuseaduse täitmist, A. K suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seda näitab ka äriühingu võõrandamine pärast kontakti maksuhalduriga Treimet OÜ-le (registrikood 11023760), mille juhatuse liikmeks on A. U. V. A. U. V on äriühingute likvideerija, kes aitab n-ö vabaneda probleemsetest äriühingutest. A. U. V on ka koduleht aadressil www.vest.ee, kus ta pakub erinevaid lahendusi äriühingutes tekkinud 4 3-24-1629 probleemide lahendamiseks, sh koormavate äriühingute ülevõtmist. A. U. V on äriregistris 117 seost, millest 18 on kustutatud staatusega ja 60 on likvideerimisel. Maksuhaldur on seisukohal, et A. K võõrandas äriühingu A. U. V eesmärgiga vabaneda võimalikust vastutusest. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamisele võib A. K suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. 1.
3. Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg
4. veebruarist 2023, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb jaanuarist
5. Seega, isegi kui kohaldada

§ 98lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2026.

aasta veebruaris. Arvestades eeltoodut ning rakendades isegi 3-aastast aegumistähtaega, siis

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole.

1.

1. A. K kuulub kinnistu registriosa numbriga X asukohaga X, X küla, Tõrva vald, Valga maakond, mille väärtuseks võib hinnata 84 868,20 eurot; sõidukid
2. a Ford Mondeo Turnier (96 kW) registreerimisnumbriga X,
3. a Ford Escort Turnier (66 kW) registreerimisnumbriga X ja
4. a Chrysler Voyager (85 kW) registreerimisnumbriga X, mille koguväärtuseks võib hinnata 2876,50 eurot; 4 mootorratast, millest ühe väärtuseks võib hinnata 3450 eurot, kuid teiste puhul on tegu varaga, millel puudub realiseerimisväärtus, sest kõikide sõidukite registrikanded on peatatud ning neil puudub kehtiv liikluskindlustus, mistõttu ei ole tõenäoliselt tegemist sõidukorras sõidukitega, mida on võimalik määratava maksusumma katteks realiseerida. Väikelaevad ja avatud väärtpaberikontod puuduvad. Silmas pidades võimalikku vastutusotsusega nõutava summa suurust, lähtudes taotluses toodust ja juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-st 1,

§ 1361

lg-st 1, § 130 lg 1 p-st 2, taotleb maksuhaldur anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas 24 543,95 eurot A. K kuuluvale kinnistule registriosa nr-ga X. 1.12. Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur A.

K vastu suunatud täitetoimingud, kui A. K on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 121

). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suurus on tõenäoliselt 24 543,95 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri põhitasu 1550 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 43 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Arvestades kinnistu väärtust on kohtutäituri lisatasu suurus 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast (KTS § 45 lg 1). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 29 123,95 eurot (24 543,95 + 3000 + 1550 + 30). Kui A. K soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 29 123,95 eurot. KOHTU SEISUKOHT 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 264 lg 3 5 3-24-1629 koostoimes

§-ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2014 määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna kohtul ei ole kohustust seletusi nõuda maksukohustuslaselt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist taotletakse ning õigusaktid ei näe kohtuistungi korraldamise kohustust ette, lahendab kohus MTA taotluse lihtmenetluses kohtuistungit pidamata MTA esitatud materjalide alusel. 3.

§ 1361

lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik esitada halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lg 1 p 2 lubab maksuhalduril taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. 4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 57). 5. Maksuhaldur alustas kohtule taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust. Vastutusmenetlus võib alata täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega halduskohtule (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12 ja 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178). MTA alustas 29.05.2024 korraldusega nr 12.2-3/064182-1 Detro Ehitus OÜ, millega Laane osaühing ühines, suhtes kontrollimenetlust seonduvalt Laane osaühingu maksuvõlaga. See tähendab, et praeguse seisuga pole MTA veel Detro Ehitus OÜ-le maksuotsust koostanud, kuid kohtupraktika kohaselt ei takista see vastutusmenetluse alustamist ega selle raames täitmist tagavate toimingute tegemist. Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50.e) muu hulgas, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg ning selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50383 möönnud, et

§ 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada vastutusmenetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Kuivõrd

§ 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse 6 3-24-1629 alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks. Ringkonnakohus ei näinud õiguslikku takistust

§ 1361

lg 1 kohaldamiseks olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel. 6.

§ 8

lg 1 sätestab: „Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.“

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

1. A. K oli Laane osaühingu juhatuse liige perioodil 16.06.2011−11.12.
2. MTA kontrollib Laane osaühingu poolt perioodil 01.2023-09.2023 käibedeklaratsioonidel ning perioodil 01.202311.2023 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsust. Ehkki Laane osaühing kustutati 02.04.2024 äriregistrist ühinemise tõttu Detro Ehitus OÜ-ga, ei tähenda see, et MTA ei saaks eelnevalt nimetatud perioodil tekkinud Laane osaühingu maksuvõlga sisse nõuda. ÄS § 391 lg 4 kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule.

§ 35

sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle kõik käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Seega läksid Laane osaühingu kohustused (sh maksukohustused) üle Detro Ehitus OÜ-le. Niisamuti ei välista Laane osaühingu äriregistrist kustutamine ühinemise tõttu Detro Ehitus OÜ-ga A. K. vastutusotsuse tegemist. A. K vastutab endiselt tema juhatuse liikmeks olemise ajal toime pandud maksukohustuste rikkumise eest. Seega kokkuvõtlikult on praegusel juhul võimalik Laane osaühingu maksuvõlg sisse nõuda nii Detro Ehitus OÜ-lt kui ka A. K..

1. MTA on piisavalt põhjalikult ära näidanud asjaolud, mis annavad aluse järelduseks, et Laane osaühingul tekkis maksuvõlg vähemalt summas 24 543,95 eurot, millele lisandub intress. MTA on tuvastanud, et Laane osaühingu arvelduskontolt on tehtud A. K. ja tema tütrele B. K.-J ülekandeid selgitustega palk ja lähetus. Kui väljamaksetest arvestada maha deklareeritud igakuine brutopalk 584 eurot ja maksuvaba päevaraha piirmäär, siis nendest üle jäänud summadelt on maksud summas 8582,27 eurot tasumata. Lisaks sai Laane osaühing enda deklareeritud andmete alusel
2. a jooksul enammakstud käibemaksu tagasi 11 767,29 eurot. Laane osaühingu jaanuar − oktoober 2023 KMD-del ei ole ära näidatud tehingupartnereid, kelle arvetele märgitud käibemaksu Laane osaühing oma sisendkäibemaksu hulgas kajastab. Kui MTA küsis Laane osaühingult oktoober 2023 sisendkäibemaksu kohta selgitusi, parandas äriühing oma oktoober 2023 KMD-d selliselt, et 94,5% sisendkäibemaksust osutus alusetuks. Äriühingu raamatupidaja lubas ka ülejäänud 2023 KMD-d üle vaadata ja parandused teha, kuid seda ei tehtud ning äriühing hoopis võõrandati. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul MTA võtnud praegusel juhul põhjendatult eelduseks, et ka jaanuar − september 2023 KMD-del võib olla igakuiselt kajastatud 94,5% ulatuses alusetut sisendkäibemaksu, mis tähendab, et maksuvõlg käibemaksu osas on 15 961,68 eurot. Maksusumma määramise aegumistähtaega ei saa möödunuks lugeda (

§ 96lg 5 ja § 98 lg 1).

7 3-24-1629 9. Alustatud vastutusmenetluses leiab maksuhaldur, et A. K on juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi ning et tema tegevuse ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. MTA selgitas, et maksuvõlg on tekkinud A. K juhatuse liikmeks oleku ajal ning ta oli sel perioodil Laane osaühingu ainus juhatuse liige ja osanik. MTA on seisukohal, et A. K oli otsene mõju Laane osaühingu majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamisel. A K omas emaksuametis perioodil 24.07.2020–12.12.2023 juriidilise isiku esindaja ja juriidilise isiku andmete vaataja paketti, lisaks alates 20.06.2011 ka raamatupidajapaketti. A. K esitas ka ise perioodi jaanuar − oktoober 2023 KMD-d. MTA järeldab, et A. K oli tõenäoliselt kursis asjaoluga, et Laane osaühing esitab valeandmetega maksudeklaratsioone. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et A. K võis juhatuse liikmena rikkuda

§ 8

lg-st 1 tulenevat kohustust ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Esitatud materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses

§ 40lg-s 1 sätestatud vormis.

See, kas juhatuse liige on rikkunud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning kas isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses. (Vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 13.) 10. Praeguse määruse punktis 5 viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei takista vastutusmenetluse raames täitmist tagavate toimingute tegemist asjaolu, et MTA pole veel proovinud maksuvõlga kolme kuu jooksul Detro Ehitus OÜ-lt sisse nõuda (

§ 96lg 5).

MTA on siiski esile toonud asjaolud, millest nähtuvalt võib maksuvõla sissenõudmist Detro Ehitus OÜ-lt pidada äärmiselt ebatõenäoliseks. Nimelt ei ole Detro Ehitus OÜ-l kinnistusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri ja Transpordiameti liiklusregistri andmetel registervara, ta ei ole alates augustist 2017 käivet ega töötasu väljamakseid deklareerinud, majandusaasta aruannete kohaselt ei ole tal alates

1. aastast majandustegevust ning tal on 29.05.2024 seisuga maksuvõlg 29 252,68 eurot.
2. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist.

§ 1361

sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50c).

1. Maksuhalduri hinnangul esineb põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur viitas sellele, et A. K senine käitumine viitab sellele, et ta võib astuda samme vältimaks võimaliku vastutusotsusega määratava maksusumma sissenõudmist. A. K, olles Laane osaühingu ainus juhatuse liige ja omades ülevaadet äriühingu tegevusest, pidi olema teadlik, et äriühingu maksudeklaratsioonid ei ole korrektselt täidetud ja sellest tulenevalt maksukohustused nõuetekohaselt täidetud. Ta ei võtnud aga olukorra parandamiseks midagi ette, vaid üritas juhatuse liikmena tõenäoliselt teadlikult ja tahtlikult äriühingu maksukohustust tegelikust väiksemana näidata, mis iseloomustab tema suhtumist maksukohustuste täitmisse. Samuti on ta pärast seda, kui MTA pöördus Laane osaühingu poole, äriühingu võõrandanud Treimet OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on A. U. V, kes aitab vabaneda n-ö probleemsetest äriühingutest. Selline teguviis viitab soovile vabaneda võimalikust vastutusest ning kinnitab samuti, et A. K on valmis 8 3-24-1629 võtma samme maksukohustuse vältimiseks. Kohus nõustub eelnevale tuginedes maksuhalduriga, et A. K senine käitumine tekitab põhjendatud kahtluse, et tal ei pruugi olla soovi võimalikku maksukohustust täita ja ta võib muuta oma varalise seisu selliseks, et maksukohustuse hilisem sundtäitmine pole võimalik. Kohus märgib täiendavalt, et ei pea praegusel juhul määravaks seda, kas A. K on piisavalt raha, et maksukohustus selle määramisel kohe täita (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2020 määrus asjas nr 3-20-629, p 12).
2. Maksuhaldur on A. K vara koosseisu analüüsides jõudnud järeldusele, et kõige sobivam täitmist tagav toiming on kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistule registriosa numbriga X. Maksuhaldur taotleb sellele kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 24 543,95 eurot (võimaliku tulevase maksukohustuse suurus). Kohtul puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes ning kohtu hinnangul ei ole taotletud meede omaniku huve ülemäära kahjustav. A. K säilib kinnisasja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus (sh õigus teenida sellelt tulu).
3. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise, ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.
4. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 9