KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätmaa, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-9006 Tsiviilasi Kris

) § 667 lg 2).

1. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnistusosakonna kohtunikuabi jätnud kinnistamisavalduses sisalduva kandetaotluse põhjendamatult puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu rahuldamata. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajad oleksid vastanud teisele puuduste kõrvaldamise määrusele, millega paluti avaldusele lisada kõigi puudutatud isikute (kinnisasja omanikena kinnistusraamatusse kantud isikud) notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekud III jao kande nr 55 parandamiseks.
2. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata sellest, et avaldajad ei vaidlustanud eraldi puuduste kõrvaldamise määrust, on neil õigus keelduva kandemääruse peale esitada määruskaebus ning selles tugineda vastuväidetele, mis neil olid puuduste kõrvaldamise määruse osas. Seda kinnitab

§ 599

muutmise seletuskiri, mille kohaselt puuduste kõrvaldamise määrusele kaebuse esitamine venitab menetluse kestust, mistõttu on kaebamisõigust muudatustega oluliselt piiratud. Siiski on alati tagatud isikule kaebeõigus, kui ta jätab puuduste kõrvaldamise määruses nõutu tegemata ning seetõttu jäetakse tema avaldus kande tegemiseks rahuldamata.

1. Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et kande nr 55 all kantud märkuse muutmisel seoses registriosa nr XXXXXXXX alla kantud korteriomandi 12/806 suuruse mõttelise osa võõrandamisega ei ole tegemist kaasomandi valdamise ja kasutamise korra muutmisega, millise kande tegemiseks oleks vajalik kõigi kaasomanike kui puudutatud isikute nõusolekut. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on KRS § 341 lg 1 järgi lisaks kinnistamisavaldusele nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldajate soovitud kande tegemine ei kahjusta kinnistusregistriossa nr XXXXXXXX kaasomanikena sisse kantud isikute õigusi. Avaldajad sõlmisid korteriomandi mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on 12/806 suurune mõtteline osa korteriomandist asukohaga XXXXXXXX, Tallinn, mille eriomandi esemeks on mitteeluruum nr G2, kinnistusraamatust nähtuva üldpinnaga 1 686,3 ruutmeetrit koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Mitteeluruum on eriomandina kinnistusraamatusse kantud registriosa nr XXXXXXXX. Korteriomanikuks oleva mõttelise osa, käeoleval juhul korteriomandi G2, kaasomanik võib oma osa käsutada ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. 3
2. Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda (

§ 150lg 1 p 5).

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4 esimene lause).

Avaldaja ei ole riigilõivu tagastamist taotlenud. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks registripidajale, saab esitada riigilõivu tagastamise taotluse registripidajale. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine lause). Muud menetluskulud jäävad

§ 172lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda.

11. Kuna ringkonnakohus tühistab määruskaebuse alusel registriosakonna määruse ning saadab asja registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 599ja § 696).

/allkirjastatud digitaalselt/ 4