Obsah (6)

§ 207§ 47§ 121§ 248§ 201§ 55

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

§ 207lg 2 alusel.

1. Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlused Viru Vangla direktori ja kontaktisiku trahvimiseks ning Viru Vangla direktori kohustamiseks ja kaebajale kompensatsioonina 500 000 euro maksmiseks alusetu vabadusekaotuse eest. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Kinnipeetav Sergei Matvejev (kaebaja) esitas 06.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, kuna viimane tagastas 02.08.2023 kaebaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Enne seda andis Viru Vangla 19.07.
3. a kaebajale 10 päevase tähtaja taotluse põhjendamiseks, tõendite ja selgituste esitamiseks. Vangla hoiatas kaebajat, et kui ta taotluse puudusi ei kõrvalda, jätab vangla HMS § 15 lg 3 alusel taotluse läbi vaatamata. Kaebaja puudusi taotluses tähtajaks ei kõrvaldanud.
4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 07.02.
5. a määrusega (resolutsiooni p 1). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. 2.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude kohustuslik kohtueelne menetlus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, mille kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 2.2. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kaebaja on kaebuses viidanud tema poolt vanglale esitatud vaidele ja kahjunõudele. Viru Vangla vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et vangla tagastas kaebaja kahjunõude, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahjunõude puudusi. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (RKHK 08.10.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.
2. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.
3. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus asus seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (RKHK 20.06.
4. a määrus asjas nr 3-3-134-13, p 9). Seega peab kohus kontrollima, kas kaebaja kahjunõue tagastati õiguspäraselt. 2.
5. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kuigi kaebaja oli pöördunud vangla poole ja asunud läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust, pidi vangla kahjunõude tagastama, sest kaebaja ei kõrvaldanud Viru Vanglale esitatud kahjunõude puudusi (19.07.2023 anti kaebajale 10 päevane tähtaeg taotluse põhjendamiseks, tõendite ja selgituste esitamiseks). Kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks muuhulgas ainult sel juhul, kui järgitud on kõiki isikule esitatud nõudeid, sh kohustust põhjendada taotlust, esitada dokumendid või tõendid jj. Sellest nõudmisest, nagu juba eespool märgitud, kaebaja kinni ei pidanud. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et vangla on kaebaja kahjunõude tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja ei kõrvaldanud Viru Vanglale esitatud kahjunõude puudusi.
6. Kaebaja sai halduskohtu 07.02.
7. a määruse koos tõlkega kätte 23.02.
8. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Kaebaja esitas 07.03.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.02.
10. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud. Viru Vangla ametnikud kontaktisiku Hanna-Helene Hangi näol ei ole mulle kordagi tagastanud kahjunõuet, mida palusid täpsustada 10 päeva jooksul.

§ 248

alusel palun kohut trahvida 32 000 euroga Viru Vangla direktorit ja kontaktisikut Hanna-Helene Hangi Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-41-12 täitmata jätmise eest, millega mind vabastati vanglast 18.05.

1. a kriminaalasjas nr 1-10-
2. KrMS § 409 alusel nõuan, et ringkonna- ja halduskohus kohustaks Viru Vangla direktorit täitma kohtuotsust nr 3-1-1-41-12 ja maksma mulle kompensatsiooni 500 000 eurot isiku alusetu vabadusekaotuse eest, kuna kuna jõustunud kohtuotsus ja kohtumäärus on kohustuslik täitmiseks kõikidele. 2 Kui määruses käib jutt vanglaametnike keeldumisest väljastada mulle riigi õigusabi blankette, siis las hüvitavad 500 000 eurot veel seoses ka sellega, et nende süül Riigikohus keeldub mulle riigi õigusabi osutamast teistmismenetluses, kuna ma olen mööda lasknud teistmisavalduse esitamise tähtaja 6 kuud pärast asjaolude avastamist KrMS § 366 järgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi määruskaebus halduskohtu 07.02.
4. a määruse peale kuulub tagastamisele

§ 207

lg 2 alusel.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel (kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 07.02.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. 5.1. Määruskaebuses esitatud taotlused trahvida

§ 248

alusel Viru Vangla direktorit ja kontaktisikut Hanna-Helene Hangi Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-41-12 täitmata jätmise eest ning KrMS § 409 alusel kohustada Viru Vangla direktorit täitma kohtuotsust nr 3-1-1-41-12 ja maksma kaebajale kompensatsiooni 500 000 eurot alusetu vabadusekaotuse eest, jätab ringkonnakohus

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Nimetatud taotluste osas ei ole ka kõrvaldatavaid puudusi, kuna kaebajal puudub õiguslik alus nõuda halduskohtumenetluses trahvi määramist kriminaalasjas tehtud otsusega seonduvalt ning kohustada Viru Vangla direktorit täitma kriminaalasjas tehtud otsust ja nõuda temalt halduskohtus kompensatsiooni alusetu vabadusekaotuse eest. (allkirjastatud digitaalselt) 3