3-23-2109/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

1. aprill 2024, Tartu 3-23-2109 Heino Sarapuu kaebus Tartu Maakohtu kohtunike peale Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määrus Heino Sarapuu määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Heino Sarapuu RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata muutes Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määruse põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Heino Sarapuu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse kahe Tartu Maakohtu kohtuniku vastu seoses tsiviilasja nr 2-20-10296 menetlemisega. Nimetatud tsiviilasjas oli kaebaja esitanud hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, ebakohase väärtushinnangu avaldamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Maakohus jättis
7. septembri
8. a otsusega kaebaja hagi rahuldamata. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole H. Sarapuu rahul maakohtu lahendiga ning väidab, et ebakohast teavet avaldasid ajalehes Võru vallavanem ja maaspetsialist, kuid neid ei mainita lahendis üldse. Maakohtu esimees ei rahuldanud tsiviilasja menetlenud kohtuniku taandamise taotlust, mille kaebaja esitas.
9. Tartu Halduskohus tagastas
10. oktoobri
11. a määrusega H. Sarapuu kaebuse. Halduskohus esitas määruses alljärgnevad põhjendused. 2.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevusse ei kuulu tsiviilasjas tehtud lahenditele õigusliku hinnangu andmine. Konkreetset otsust või määrust on poolel ja kolmandal isikul õigus edasi kaevata ning ringkonnakohus annab esimese astme kohtulahendile õigusliku hinnangu. Samuti ei saa halduskohus otsustada kohtuniku ametist vabastamise või tagandamise üle. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagandamine on sätestatud kohtute seaduse (KS) §-des 99–101, mille kohaselt esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul, ning kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast. 2.
13. Lisaks leidis halduskohus, et kaebus kuulub tagastamisele ka asjas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul ei esine eriseadust, mis annaks kaebajale kaebeõiguse halduskohtusse pöördumiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Tartu Maakohtu kohtunike suhtes seoses tsiviilasja 2-20-10296 menetlemisega halduskohtus. Sellises olukorras on kaebeõiguse puudumine selge, mistõttu kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei saa olla tulemuslik. Samuti ei ole vajalik kaebeõiguse täiendav selgitamine kaebuse sisulisel läbivaatamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14. H. Sarapuu esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
15. oktoobri
16. a määruse peale. Kaebaja väljendab määruskaebuses oma pahameelt selle üle, et temalt on omakohtuselt ära võetud korter ja isa talu. Kaebaja ei ole rahul lahendiga, mille maakohus tsiviilasjas tegi, sest selles on hagi esitatud valede inimeste vastu, st valeandmeid avaldasid ajalehes hoopiski Võru vallavanem ja maaspetsialist. Kaebaja soovib, et ringkonnakohus kõrvaldaks ametis kolm kohtunikku – maakohtu esimehe, tsiviilasja menetlenud kohtuniku ning käesolevat haldusasja menetlenud kohtuniku. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
18. Nii kaebusest kui määruskaebusest võib aru saada, et kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas menetleti tsiviilasja nr 2-20-
19. Lisaks leiab kaebaja, et temalt on õigusvastaselt maa ära võetud. Maa kuulus varem tema isale.
20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et halduskohus ei kontrolli tsiviilasjas tehtud lahendit ega menetluse käigus tehtud otsustusi. Kui kaebaja oli rahulolematu sellega, kuidas maakohus asja sisuliselt lahendas ning asjaoluga, et maakohtu esimees jättis rahuldamata kohtuniku taandamise taotluse, oli tal võimalik esitada asjas edasikaebus ning tuua välja õigusnormi rikkumised ning esitada oma vastuväited ka sellele, et maakohtu esimees ei pidanud kohtuniku taandamist põhjendatuks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja kasutas oma edasikaebeõigust asjas nr 2-20-
21. Maakohtu otsus nimetatud asjas on praeguseks jõustunud. Olukorras, kus kaebaja ei saavuta talle soovitud lahendit ning on ammendanud tsiviilkohtumenetluses edasikaebevõimalused, ei ole tal õigust selle peale kaebuse esitamiseks halduskohtusse, sest maakohtu menetluses olnud lahendi sisuline läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Samamoodi ei saa halduskohus anda hinnangut maakohtu kohtuniku ja maakohtu esimehe tegutsemisele seoses asja lahendamisega. Nagu juba mainitud, sai kohtuniku tegevuse osas esitada vastuväiteid maakohtu otsust edasi kaevates.
22. Kui kaebaja sooviks on saavutada maakohtu kohtuniku, maakohtu esimehe ja ka käesolevat haldusasja menetlenud halduskohtu kohtuniku tagandamine või ametist kõrvaldamine, ei ole antud otsustuse tegemine ja asja lahendamine samuti halduskohtu ega ringkonnakohtu pädevuses. Halduskohus on õigesti märkinud, et kohtuniku ametist vabastamist ja tagandamist reguleerivad KS §-d 99–
23. Selleks on vajalik asjakohaste isikute ettepanekud ja otsused. Taoliste küsimuste lahendamisega ei tegele ei esimese ega teise astme kohtud.
24. Ringkonnakohus mainib, et määruskaebus sisaldab mitmeid etteheiteid selle kohta, et kaebajalt on õigusvastaselt käest võetud nii korter kui talu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajale maa 2 tagastamise küsimusega tegeletud haldusasja nr 3-21-748 raames. Asjas on olemas jõustunud kohtuotsus, millega kaebus jäeti rahuldamata. Seega on kaebaja saanud oma õigusi kaitsta ka halduskohtumenetluses.
25. Lõppkokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas esitatud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel on õiguspärane. Halduskohus on tagastamise alusena viidanud ka HKMS § 121 lg 2 p-le 1, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuid seejuures on halduskohus seda tagastamise alust sisustanud analoogselt sellega, mis ta esitas pädevuse puudumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et viitamine HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tagastamise alusena ei ole õige, sest selle kohaldamine eeldaks seda, et kaebaja vaidlustaks tegevusi-toiminguid, mille peale esitatud kaebuse läbivaatamine kuuluks halduskohtu pädevusse. Siinkohal sellist asjaolu ei esine. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt) 3