) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 2) Halduskohus leidis, et Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse HMS § 14 lg 6 p 1 alusel põhjendatult läbi vaatamata. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Jätkuva toiminguga (sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kaebetähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (RKHKo 06.03.2014, 3-3-1-93-13, p 14). Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, pidi ta kahju tekkimist tajuma juba vahetult pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist 30.11.2020. Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Seepärast ei oma kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontekstis tähtsust, et Tartu Halduskohtu 19.01.2024. a otsus asjas 3-21-820, milles kohus tunnistas kaebaja suhtes täiendavate julgeoluabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise ajavahemikul 31.07.–30.11. 2020 õigusvastaseks, jõustus 20.02.2024. Vangla otsusest nähtuvalt ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist ning kaebajal ei esinenud nõude tähtaegselt esitamiseks objektiivseid takistusi. Seega jättis Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt, mistõttu tagastas halduskohus kaebuse
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
lg 4 lausele 2 tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30.04.
Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu määruse tühistamiseks. 8. Halduskohus tagastas kaebuse
lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 1¹ lg 8 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse kinnipeetava esitatavatele vangla tekitatud kahju hüvitamise nõuetele. Kinnipeetav saab kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöörduda juhul, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Käesoleval juhul jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna see oli esitatud tähtaega ületades ning ei esinenud asjaolusid, mis oleksid tinginud tähtaja ennistamise. Ringkonnakohus nõustub nii Tartu Vangla kui halduskohtu arusaamaga kohtueelse menetluse mittenõuetekohasest läbimisest. Olukorras, kus kaebaja taotleb talle tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et vangla kohaldas tema suhtes õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikul 31.07.–30.11.2020, ei saa kaebaja seada kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamist sõltuvusse sellest, millal halduskohus tegi teatavaks otsuse, millega tuvastas vangla tegevuse õigusvastasuse ja kaebuse osaliselt rahuldas. Lisaks ei saa kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamist mõjutada ka see, et väidetavalt on Tartu Vangla kaebajale tekitatud kahju osaliselt hüvitanud. Kaebaja pidi kahju hüvitamise taotluse esitamisel lähtuma RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtajast. Õige on halduskohtu arusaam, et kaebaja pidi talle tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saama ning neid asjaolusid mõistma hiljemalt 30.11.2020, mil lõpetati tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega on Tartu Vanglale 20.02.2024 esitatud kahju hüvitamise taotluse tähtaega ilmselgelt ületatud, kusjuures ei esine ka mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kokkuvõttes oli kaebuse tagastamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.