3-24-716/7

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlustoiming Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 22.05.2024, Tartu 3-24-716 Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla 23.01.

1. a käskkirja nr 6-1/24/44-1 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks Riigi õigusabi taotluse lahendamine Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja/kaebaja - Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule 08.03.2024 kaebuse, mille nõudeks on Viru Vangla 23.01.
3. a käskkirja nr 6-1/24/44-1 tühistamine ja õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest ja riigi õigusabi määramist.
4. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 20.05.
5. a määrusega ja jättis ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
6. 21.05.2024 esitas J. Reinomägi Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse sisust nähtub, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu 20.05.
7. a määrust. Taotleja märgib, et vajab riigi õigusabi, kuna tema kaebus on tagastatud kaebeõiguse puudumise tõttu. Viru Vangla riivas kaebaja väärikust, piiras vabadust ja nüüd kus kaebaja on pikaajaliselt iseseisvalt õigusi kaitsnud, tagastab kohus kaebuse. Õiguste iseseisev kaitsmine valmistaks kaebajale kannatusi ja rikuks vaimset tervist.
8. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS-i
9. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Reinomägi aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega ka esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ega esitama käesolevas asjas määruskaebust halduskohtu 20.05.
11. a määruse peale. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et käesolevas asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta saaks advokaadi abil vaidlustada halduskohtu 20.05.
12. a määrust, millega esitatud kaebus tagastati ja jäeti riigi õigusabi andmata. Seega jätab ringkonnakohus taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda määruskaebuse esitamise tähtaega, vaidlustamaks halduskohtu 20.05.
14. a määrust. (allkirjastatud digitaalselt) 2