2-24-5124/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg

1. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-24-5124 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja Istung nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx)
2. mai 2024 RESOLUTSIOON
3. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx. a Tallinnas.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited 2-24-5124
5. X esitas 28.03.2024 hagiavalduse Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted jaanuaris 2023 pöördumatult. Hageja soovib abielu lahutada, kostja ei ole hageja ettepanekule kohtuväliseks lahutamiseks seisukohta esitanud. Hageja soovib pärast lahutust jätta perekonnanime X.
6. Kohtus 21.05.2024 istungil kinnitas hageja, et jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja selgituse kohaselt on kostja käitunud hageja suhtes agressiivselt, hageja kardab kostjat, ei armasta teda enam ja ei soovi kostjaga koos elada. Pooled on käinud psühholoogi juures, kuid midagi ei ole muutunud. Hageja ei soovi abielu jätkata, leppimisaega ei soovi, perenõustaja juurde ei soovi minna. Kostja selgitas 21.05.2024 istungil, et peres on kriis, aga lahutada ei soovi. Pooled ei ela koos, kuid tuleks anda leppimisaeg. Pooled on kaua koos olnud, raske on lahkuda. Pooltel on ühine alaealine laps, peret on ülal pidanud kostja ning hagejale on praegune elukorraldus uus. Kohus rahuldas Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielu sõlmiti abielutõendi kohaselt xx.xx.xxxx. Hageja on oma hagis ja istungil piisavalt väljendanud oma seisukohta, mille kohaselt hageja kostjaga abielus olla ei soovi. Hageja selgituse kohaselt on kostja käitunud hageja suhtes agressiivselt, hageja kardab kostjat, ei armasta teda enam ega soovi temaga abielus olla. Kostja on vaielnud hagile vastu, leides, et poolte abielus oli lihtsalt ületatav kriis. Kohtu hinnangul nähtub esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi. Seega on abielu jätkamine võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama, kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus. Kohtu hinnangul nähtub esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab hagi.
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2