← Eesti

2-24-10466/8

Obsah (8)§ 47§ 49§ 43§ 15§ 46§ 45§ 2§ 44

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse avalikult tegemise aeg ja koht 15. juuli 2024, Pärnu Maakohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-24-10466 Tsiviilasi J Ti ma

§ 47lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD 2

(5)2-24-10466
  1. J T (avaldaja, võlgnik) esitas 09.07.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 1.
  2. Avalduse kohaselt on J T vabaabielus ja tal on kaks ülalpeetavat. Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikul vara ei ole, kohustused kuue võlausaldaja ees (OÜ AF Võlamenetlus, AS STV, OÜ GS Core, K U, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ) on kogusummas vähemalt 7906,35 eurot. Lisandub võlgnevus Julianus Inkasso OÜ ees, mille jääki võlgnik ei tea. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetused 160 eurot ja muu tulu 390 eurot. Pärast igapäevaste kulutuste kandmist jääb kohustuste tasumiseks 5 eurot kuus. 1.
  3. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et nooruses sai tuttavaks meesterahvaga, kes meelitas teda sõlmima erinevaid laenulepinguid. Olin noor ja naiivne ja jäi meesterahva lubadusi uskuma. Meesterahvas lubas, et maksab ise võetud laenud tagasi. Eraisiku lepingu sõlmis võlgnik iseseisvalt, kuna olid elus keerulised ajad. Võlgnik lootis, et suudab rahad tagastada, kuid jäi ka selle laenulepinguga kohe hätta. Töötasudest ei piisanud laenulepingute täitmiseks, kuna lapsed olid tihti haiged ja ei saanud täistööajaga tööl olla. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 3.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

§ 15

lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

  1. Võlgnik J T on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi vähemalt 7906,35 euro ulatuses, sellest 5884,92 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole sellist sissetulekut ja vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Kohus kontrollis avalikest andmebaasidest (e-äriregister, ekinnistusraamat, liiklusregister, Eesti väärtpaberite keskregister) võlgnikul vara olemasolu. Ükski päring ei andnud vastust registreeritud vara olemasolu kohta. E-täitisest nähtub, et võlgniku suhtes on algatatud neli täiteasja 176/2017/1235 (sissenõudja AF Võlamenetlus OÜ), 176/2021/3580 (sissenõudja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal), 039/2023/224 (sissenõudja K U) ja 175/2023/1744 (sissenõudja AS STV). Kohus loeb tuvastatuks, et J T on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
  2. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva 3

(5)2-24-10466 seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 6. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

7. Kohus kuulutab võlgniku J Ti pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8.

§ 45

lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. J T on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine.

Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 9.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. 10.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.07.2025, et oleks täidetud

§ 46lg 3 nõue.

11. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

− Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44). 4

(5)2-24-10466 − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 12. Vastavalt Pankr

S § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 13. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.