MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 243 lg-dest 1–3 tulenevalt tuvastab arstiõppe läbinud isik SKA taotlusel töövõime kaotuse protsentides üksnes juhul, kui tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju hüvitab SKA. See tähendab, et kehtivas õiguses ei ole SKA-l kohustust muudel juhtudel tuvastada isiku töövõime kaotust protsentides. Kuna antud juhul hüvitab kaebajale tekitatud kahju tööandja, ei ole SKA-l kohustust nõutavat toimingut sooritada ning SKA tegevus ei saa kaebaja õigusi rikkuda. 4) Halduskohus leidis kokkuvõttes, et kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas 17.04.2024 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.04.
2. a määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) SKA on vastuskirjas välja toonud vaidlustamisviite, mille kohaselt on isikul ekspertarstiga mittenõustumisel õigus pöörduda halduskohtusse. Seega on SKA pidanud oma teavituskirja haldusaktiks. See vastab ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 nõuetele, kuna teatis annab kaebajale õiguse saada kahjuhüvitist ekspertarsti poolt tuvastatud protsendi ulatuses. Teatise mitteesitamine toob kaebajale kaasa olulise varalise kahju. 2)

§ 243

lg-dest 1–3 ei tulene, et kutsealase töövõime kaotuse ulatus tuvastatakse ainult juhul, kui SKA on kahju hüvitaja. Kaebaja hinnangul ei ole põhjendatud eelistada neid isikuid, kellele maksab hüvitist SKA. Lisaks viitas kaebaja sellele, et Riigikohus on oma otsustes leidnud, et Vabariigi Valitsuse 10.06.

1. a määrust nr 172 „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord“ saab kahjuhüvitise määramisel ja maksmisel kasutada metoodilise juhendina.
2. SKA vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgnevatel põhjendustel:

§ 242–245 reguleerivad üksnes vastustaja poolt kahju hüvitamist.

See on välja loetav peatüki pealkirjast ja edasistest sätetest. Vastustaja jääb selle juurde, et teavituskiri ei ole haldusakt. Teavituskirjas olev viide kohtusse pöördumise võimaluse kohta ei muuda vastustaja poolt väljastatud teadet haldusaktiks HMS § 51 mõttes. SKA selgitas, et teavituskirjas olev viide kohtusse pöördumise osas on ebaõnnestunult sõnastatud. Lause „Ekspertarsti arvamusega mittenõustumisel on Teil õigus pöörduda hagiavaldusega kohtusse“ mõte on olnud juhtida tähelepanu sellele, et kui teate saaja ei nõustu vastustaja ekspertarsti arvamusega, võib ta vaidlust tööandjaga hüvitise üle pidada kohtus ning põhjendada seal oma nõudeid tööandja vastu ka muul viisil või muude tõenditega. Kaebaja väide, et vastustaja väljastatud teatis kutsealase töövõime kaotuse ulatuse kohta annab kaebajale õiguse saada kahjuhüvitist ekspertarsti poolt tuvastatud protsendi ulatuses ja et teatise mitteesitamine toob kaebajale kaasa olulise varalise kahju, ei ole õige, sest kutsealase töövõime kaotuse ulatuse ekspertiisi võib tellida ka mõnelt teiselt arstilt. Vastustaja teatis ei ole teate saajale ega ka tööandjale siduv, sh ei ole teatise saaja kohustatud nimetatud teatist kellelegi näitama. Vastustaja 22.01.2024 iseteeninduskeskkonna kaudu saadetud teavituskirjas olevasse kohtusse pöördumisega seonduvasse lausesse on ekslikult sattunud sisse täiendav sõna „halduskohtusse“. Halduskohtusse ei ole võimalik hagiavaldusega pöörduda ning vastustaja eksitav sõnastus ei muuda kohtu pädevust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohus tagastas 03.04.
2. a määrusega kaebaja SKA vastu esitatud kaebuse SKA 17.01.
3. a vastuskirja nr P18-V2024-002453 tühistamise ja SKA kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
4. Ringkonnakohus märgib, et kohtu arusaamise kohaselt on kaebaja lõppeesmärgiks esitada kahju hüvitamise nõue tööandja vastu, kelle juures töötamine tõi kaasa kutsehaigusesse haigestumise ja sellest tulenevalt töövõime kaotuse. SKA poole pöördus kaebaja selleks, et saada tõend, mis kinnitaks kaebaja töövõimekaotuse ulatust. Kuna kaebaja ei ole rahul sellega, mis ulatuses SKA tema töövõimekaotust hindas, pöördus ta halduskohtusse, et saavutada esitatud taotluse uus läbivaatamine.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arusaamaga, et vaidlustatud SKA teavituskirja vaidlustamiseks halduskohtus puudub kaebajal kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks siinkohal korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
6. Nii 17.
7. kui 22.01.2024 kaebaja pöördumistele vastates märkis SKA, et ekspertarsti arvamusega mittenõustumisel on isikul õigus pöörduda 30 päeva jooksul hagiavaldusega kohtusse. Viimati mainitud juhul viitas SKA hagiavaldusega kohtusse pöördumise võimaluse märkimisel halduskohtule (dtl 4 ja 5). Ringkonnakohus mainib, et ilmselgelt on tegemist sellise eksimusega, mis ei tekita isikule õigust halduskohtusse pöörduda. Hagiavalduse saab esitada vaid maakohtule ja ilmselt oligi SKA eesmärk suunata kaebaja oma õiguste kaitsel maakohtusse. Kuna praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus tööandja, kelle juures töötamise ajal kaebajal kutsehaigus välja kujunes, ei ole oma tegevust lõpetanud, tuleb isikul kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamiseks pöörduda oma tööandja poole ning vaidlus lahendatakse võlaõigusseaduse regulatsiooni alusel.

51. ptk reguleerib tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamist sotsiaalkindlustusameti poolt just olukorras, kus tööandja on lõppenud õigusjärglaseta (

§ 242

). Ka § 243 lg 1, mille kohaselt kaasab SKA tööõnnetuse või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks arstiõppe läbinud isiku, kes tuvastab töövõime kaotuse ulatuse, asub eelnevalt nimetatud peatükis. Seega ei tekita asjaolu, et SKA ekspertarst andis hinnangu kaebaja töövõime kaotuse ulatusele, kaebajale subjektiivset õigust nõuda tervisekahju hüvitamist SKAlt või seda, et kaebajal oleks õigus nõuda SKAlt taotluse uuesti läbi vaatamist, tuginedes avalik-õiguslikele normidele, saavutamaks töövõimekaotuse ulatuse suurendamist. Ringkonnakohus leiab, et SKA väljastatud teavituskiri on lihtsalt üks võimalikest tõenditest, millele tuginedes saab kaebaja nõuda oma tööandjalt talle kutsehaiguse tekitamise tõttu kahju hüvitamist. Olukorras, kus isik ei nõustu teatisega tema kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi kohta, saab isik vajadusel vastava ekspertiisi tellida ka mujalt.

i regulatsioonist ei tulene, et SKA oleks kohustatud kaebuses toodud asjaoludel vastavat ekspertiisi teostama ja et isikul tekiks selle saamise järgselt koheselt nõudeõigus hüvitise saamiseks. Nagu juba eelnevalt märgitud, kui tööandja ei ole töövõime kaotuse suuruse ja hüvitise maksmisega nõus, saab isik esitada hagi maakohtusse oma tööandja vastu. Kaebaja arusaam, et kui ta SKAlt saadut tõendit tööandjale ei esita, toob see talle kaasa olulise varalise kahju, ei tekita kaebajale kaebeõigust SKA väljastatud teatise vaidlustamiseks halduskohtus. Ühtlasi on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu ka kaebaja viide Vabariigi Valitsuse 10.06.

1. a määrusele nr 172 „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta“, sest tegemist ei ole kehtiva õigusaktiga. Isik peab oma tööandja vastu kohtusse pöördudes tuginema võlaõigusseaduses sätestatud asjakohasele regulatsioonile.
2. Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.04.
3. a määruse resolutsioon p 1 muutmata.
4. Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)