) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed
lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu – äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vastu on teadaolevaid nõudeid vähemalt 90 703,73 euro ulatuses. Samas võlgnikul teadaolev vara ja nõudeõigused puuduvad. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks EMTA-ga käibemaksuseaduse erinevast tõlgendamisest tekkinud maksuvõlg. Kuigi parandatud majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba hiljemalt 2021 lõpus, siis asjaolusid arvestades tuleb maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda jaanuar 2024, kui maksukontrolli tulemusena toimus käibedeklaratsioonide parandamine, mille tulemusena ilmnes maksuvõlg. Käesolevaks ajaks ei ole tuvastatud võlgniku juhatuse liikmete poolt kuriteona või raske juhtimisveana kvalifitseeritavate tegude tegemist, mistõttu tuleb maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu. Võlgniku tegevus on lõppenud 31.08.2023. Võlgniku juhatuse liige on teatanud, et ühingul ja temal omanikuna puuduvad vara ja vahendid selleks, et ettevõtte tegevust kas samas või mõnes muus valdkonnas taaskäivitada. Teadaolevalt puuduvad töölepingutest tulenevad nõuded. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara, nõudeõigused ja tagasivõitmise võimalused puuduvad.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on
lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2855 eurot ja maksmise tähtajaks 27.03.2024 ning teatanud 11.03.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 15.04.2024 vastavalt
lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 13.05.2024 kohtule teatanud, et ei esita ettepanekut Seitsmes Taevas OÜ pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Seitsmes Taevas OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui 4 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seitsmes Taevas OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme M. V. . Ajutise halduri tasu 9.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10,5 tundi. Ajutine haldur on palunud määrata tasu suuruseks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 182,40 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (
lg 11).
lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg 21 pooltundi on põhjendatud ning Andrus Õnnikule tuleb ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 693 eurot, millele lisandub käibemaks 152,46 eurot, kokku 845,46 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 693 eurot, millele lisandub käibemaks 152,46 eurot, kokku 845,46 eurot, määrata riigi vahenditest.
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.