Tsiviilasi nr 2-23-18099 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 28. mai 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-18099 Tsiviilas

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed

1. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on esmakanne Osaühing WERNONA äriregistrisse kandmise kohta tehtud 25.01.
2. Äriühingu tegevusaladeks (registrikaardile kantud) on alates asutamisest kuni 2008 aastani olnud „Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted“ (EMTAK 47111). Alates
3. aastast on „Muu toidukaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes“ (EMTAK 47291). Äriühingu tegevuskohaks oli kortermaja keldrikorrusel asuv väike kauplus Valge Puri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik üüris seal ruume. Elekter on välja lülitatud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Majandustegevuse registris kehtivaid kandeid ei ole. Registreeritud kaubamärke ei ole. Majandustegevus
4. Võlgniku poolt on edastatud ajutisele pankrotihaldurile perioodi 01.01.2023 kuni 31.12.2023 kohta bilanss ja kasumiaruanne.
5. aastal oli võlgniku müügituluks 100 988 eurot.
6. aastal (jaanuar) oli võlgniku müügituluks 0,00 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes detsembris 2023, mil võlgnik esitas pankrotiavalduse ja realiseeris veel olemasolevad toidukaubad. Töötamise registri andmetel oli võlgnikul seisuga 16.01.2024 üks kehtiv tööleping. Ajutisele haldurile võlgniku poolt edastatud andmetel on töötajaga viidatud tööleping lõpetatud 31.12.
7. Seega võlgnikul käesoleva aruande esitamise seisuga töötajaid ei ole. Vara
8. Võlgnikul on pangakonto AS-is SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 17.01.2024 on 0,01 eurot. Konto on arestitud. Võlgniku poolt edastatud andmetel kassas raha ei ole. 2024 jaanuarikuu bilansi ja kasumiaruande kohaselt on võlgnikul nõudeid ja ettemakseid 383 eurot. Võlgnik on teatanud 31.01.2024 ajutisele haldurile, et nimetatud summa on juhatuse liikme kohustus võlgniku ees. Algselt oli kohustus 502,62 eurot, millise on võlgnik väljastanud juhatuse liikmele, kuid 2 selle arvelt on juhatuse liige osaliselt täitnud (119,33 eurot) võlgniku kohustusi. Võlgnevuse 383,29 eurot peab võlgniku juhatuse liige tagastama võlgnikule ja vastavast kohustusest on ajutine haldur ka teavitanud juhatuse liiget, kes lubas telefoni teel kahe maksega kahe kuu jooksul selle tagastada. 2024 jaanuarikuu bilansi ja kasumiaruande kohaselt on võlgnikul põhivarasid väärtusega 2110 eurot. Vara asub võlgniku tegevuskohas. Ajutine pankrotihaldur teostas vara ülevaatuse 25.01.
9. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et vara on pikaaegselt kasutuses olnud, amortiseerunud, osad külmikud ei tööta, millest johtuvalt on võlgnik vara turuväärtust üle hinnanud. Hinnanguliselt on tegemist väheväärtusliku varaga, mille realiseerimine on problemaatiline ning saadav tulem võib jääda 700 – 1000 euro piiresse. Samas tuleks kanda vara äraveo ja hoiustamise või utiliseerimise kulud. Seega pankrotivara väärtuse ja kaasnevate kulude vaatenurgast võib hinnata saadavaks tulemiks väga optimistlikult kuni 500 eurot. Muu registervara puudub. Arvestades eeltoodut hindab ajutine pankrotihaldur võimaliku võlgniku vara väärtuseks kogumis 883,30 eurot (0,01+383,29 + 500). Kohustused
10. Võlgnevused (va MTA, täitemenetlused) Jrk.nr Kreeditor Alus Summa eurodes
11. SEB Pank AS Arvelduskonto kuutasu võlgnevus
12. Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 3 KÜ Üüri võlgnevus
13. OÜ Amber Distribution Estonia Võlgnevus tarnitud kauba eest
14. T. U. Töötasu, hüvitised 2 818,15
15. J. T. Töötasu, hüvitised 768,58 6,00 1 526,40 925,99 Pankrotiavalduses on võlgnik märkinud ka kohustuse Narva Kamelija OÜ ees 364,72 eurot, kuid hilisemalt on teatanud ajutisele pankrotihaldurile, et kohustus on täidetud. Lisaks võivad kohustused suureneda T. U. koondamishüvitiste võrra (summa suurust ei ole käesolevaks ajaks võlgnik teatanud, ajutine haldur arvestab selle välja Töötukassale avalduse esitamisel). Maksuvõlad 16.01.2024 seisuga on Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel võlgnikul maksuvõlg 448,37 eurot. Maksusummadelt on arvestatud arvestuslik intress 8,63 eurot. Täitemenetlused Jrk.nr Toimiku nr Sissenõudja
16. Sanitex OÜ

§ 1

lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi ca 7100 eurot ja varakogumi võimalikuks väärtuseks on ca 883 eurot. Äriühingu tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik ei ole. Võlgniku maksejõuetuse on kokkuvõtvalt põhjustanud probleemid, millised said alguse 2020. aastal, kui COVID puhkes ja riigis kontrolli alt väljus. Inimesed jäid haigeks, paljud 3 spetsialistid lahkusid ega pidanud vastu, kes haiguse tõttu, kes vanuse tõttu, kes madala palga tõttu. Võlgnik tegutses sisuliselt ilma kasumita, käibed vähenesid. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige asjaolust, et võlgniku majandustegevus (väike pood korterelamu keldris) ei olnud jätkusuutlik kulude (sh tööjõukulud) pideval suurenemisel, millest johtuvalt tekkisid võlgnikul rahalised kohustused, mida ta ei ole suuteline täitma. Võlgniku juhatuse liige on ka juba eakas isik, kes ei ole ilmselt võimeline arendama võlgniku majandustegevust väiksel müügipinnal toiduainetega kauplemisel kasumlikult. Ajutine pankrotihaldur ei ole maksejõuetuse põhjusena tuvastanud raskeid juhtimisvigu

§ 28lg 2 tähenduses.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Olemasolevate andmete põhjal ei saa väga täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult (arvestades võlgnevuste teket, va võlgnevus üürileandja ees) on see oktoober – november

1. Võlgnik esitas pankrotiavalduse detsembris
2. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi tulenevalt

§-dest 110-114. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel oleks vajalik olemasolev väheväärtuslik vara ära vedada ja hoiustada. Rahalised vahendid selleks puuduvad ning kuni vara müügini on vajalik kulude katteks võtta laenu, mida ajutine pankrotihaldur ei loe põhjendatuks (sh arvestada tuleb, et vara on koormatud üürileandja pandiõigusega ning vara müügitulemist tuleks üürileandjale välja maksta 90%).

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on

§ 30

lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2894,45 eurot ja maksmise tähtajaks 27.03.2024 ning teatanud 11.03.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 15.04.2024 vastavalt

§ 19211

lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 20.05.2024 kohtule teatanud, et ei esita ettepanekut Osaühing WERNONA pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Osaühing WERNONA pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Osaühing WERNONA dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme V. K. . Ajutise halduri tasu 9.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed.

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2024 164 eurot (koos käibemaksuga 200,08 eurot). Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 11,5 tundi tunnitasuga 135 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur taotleb tasu väljamõistmist võlgnikult (saadaoleva raha arvel 883,30 eurot) ja osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest. 4

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks).

§ 23

lg 51 kohaselt kehtestab

§ 23

lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Ajutine haldur on palunud ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult ja osaliselt määrata hüvitamise riigi vahenditest maksimaalses

§ 23lg 4 viimases lauses nimetatud piirmääras.

Ajutine haldur on teinud kindlaks võlgniku vara väärtuses kuni 883,30 eurot. Arvestades eeltoodut jätkub võlgniku varast ajutise halduri tasu hüvitamiseks viie tunni ulatuses, so 675 eurot, millele lisandub käibemaks 148,50 eurot, kokku 823,50 eurot (lisanduvad võimalikud vara äraveo ja hoiustamise või utiliseerimise kulud). Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu 429 eurot (6,5 × 66), millele lisandub käibemaks 94,38 eurot, kokku 523,38 eurot, välja mõista riigi vahenditest. Arvestades eeltoodut ning ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust, ajutise halduri kutseoskusi ja ülesannete täitmisele kulunud aega (11,5 tundi) tuleb Hillar Villersile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1104 eurot, millele lisandub käibemaks 242,88 eurot, kokku 1346,88 eurot.

§ 23lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Jewe

Lex Advokaadibüroo OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5