Obsah (12)

§ 233§ 172§ 238§ 663§ 667§ 475§ 5§ 198§ 477§ 290§ 2§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-13412 Tsiviilasi

§ 233alusel.

Ebamõistlik oleks nõuda temalt kinnistu väärtuse vähenemise tõendamist. Sagadi metskond 70 kinnistut riivab juurdepääs äärmiselt marginaalselt. Kuivõrd kinnistule ei rajata teed ehitusseadustiku tähenduses, siis langevad ära tee projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kulud. Maakohus leidis, et

§ 172

lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, sest antud juhul tehakse lahend nii avaldajate kui ka puudutatud isikute jaoks saabuva õigusselguse huvides ja seetõttu jäävad iga menetlusosalise menetluskulud sama sätte alusel iga menetlusosalise enda kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED

1. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused, milles vaidlustavad maakohtu määrust nii XXX kui XY kinnistu omanikena. Avaldajad paluvad tühistada maakohtu määruse juurdepääsu viisi osas ja teha uus määrus, millega määrata 3 m laiune ja 115 m pikkune tähtajatu ning ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahendiga üle XX kinnistu YY kinnistu vastavalt avaldajate poolt
2. augusti 2023 menetlusdokumendi lisaks olevale plaanile. Alternatiivselt määrata XXX kinnistu omaniku kasuks 3 m laiune ja 224 m pikkune tähtajatu ning ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahendiga üle XX kinnistu vastavalt avaldajate poolt
3. augusti 2023 menetlusdokumendi lisaks olevale plaanile (tähistatud siniste täppidega). Samuti taotlevad avaldajad juurdepääsu servituudi märkusena kinnistusraamatusse kandmist ja vajalike tahteavalduste asendamist. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta solidaarselt menetluskulud XX kinnistu endise (puudutatud isik I) ja praeguse omaniku (StyleTower OÜ) kanda. Alternatiivselt paluvad avaldajad määrata XY kinnistu omanikele juurdepääsutasu 1500 eurot aastas, mis tuleb XXX kinnistu omanikul tasuda iga jooksva aasta
4. veebruariks XY kinnistu omaniku arveldusarvele vastavalt viimase poolt XXX kinnistu omanikule esitatud arvele. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta XX kinnistu endise (Eerik Kõuts) ja praeguse omaniku (StyleTower OÜ) kanda solidaarselt. Avaldajad taotlevad kaasata menetlusse uus XX kinnistu omanik – StyleTower OÜ. Avaldajad paluvad võtta vastu määruskaebusele lisatud tõend. Avaldajad ei nõustu maakohtu määratud juurdepääsuteega mööda X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistuid. XXX kinnistut kasutatakse aastaringselt. Oluline liiklustiheduse kasv õuealal elumajade kõrval häirib X kinnistu omaniku huve. Valla üldplaneering, et X kinnistut mööda hakkab kulgema juurdepääs kallasrajani on hüpoteetiline ning senise sundvalduse seadmise menetluse lõpetas vald omal algatusel. Isegi kui hüpoteetiliselt määratakse tulevikus üle X kinnistu juurdepääs kallasrajale, siis seda üksnes jalgteena. Avaldajad 6 taotlevad juurdepääsu igat liiki sõiduvahenditega. X kinnistut ei läbi ükski tee, seega on valla
5. a korraldus õigustühine. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab XXX kinnistu omanik kasutada XY kinnistul inimtekkelist teed, on ebaõige ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Ka paikvaatluse protokollis on tuvastatud, et XY kinnistul olev tee on jalgrada ning juurdepääsu määramiseks on vaja nii XY kui ka Sagadi metskond 70 kinnistule tee rajamine. Tee rajamine on kinnistute looduskaitseliste piirangute tõttu keelatud. Maakohtu lahendi tulemusel ei saa avaldajad kasutada kohtu määratud juurdepääsu looduskaitseliste piirangute tõttu. Olemasolevat jalgrada ei ole võimalik kasutada igat liiki sõidukitega. YY kinnistu omanike väide, et XY kinnistu teed on võimalik paari liivakoormaga renoveerida, on tõendamata ja ebaõige. Tee ei ole kunagi olnud sõidukite poolt kasutuses. OÜ Lacados täiendav arvamus kinnitab, et XY kinnistu niiske ja naaberkinnistutest oluliselt madalama pinnase tõttu ei ole läbipääsu võimalik tagada paari liivakoorma lisamisega vms. Juurdepääsu kasutamiseks on vaja eemaldada 15 puud ning koorida mittesobilik pinnas, täita ja tugevdada pinnas ning lisada kruusa. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et XY kinnistul on samasugune tee nagu XX kinnistul. XY kinnistul ei ole autode sissesõidetud rada. XY ja XX kinnistute kõrguse vahe on 2,5 m, paikvaatlusprotokollis on viidatud XY kinnistul asuvale niiskele pinnasele, OÜ Lacados eskiisprojektis on märgitud, et ala niiskuspaikkonnas ning madalamates kohtades esineb seisuvett suuremate sademete korral võib tee jääda vee alla. Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendid selle kohta, et kohtu määratud juurdepääs eeldab mitmete puude langetamist, mis on keelatud (II kd, tl 180-186). X kinnistu värava taga Sagadi metskond 70 kinnistul on suur männimets (vt foto nr 17), mis ühtlasi on ka projekteeritav range kaitsega metsaelupaikade looduskaitseala. Samas on kohus määranud 5 m pikkuselt ja 3 m laiuselt juurdepääsu Sagadi metskond 70 kinnistul, mis on reaalselt võimatu ilma olemasolevat männimetsa langetamata. Pöörates edasi XY kinnistule, jäävad pöördel samuti puud ette. Maakohus on jätnud tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-17-16430 (nn Y servituut) tuvastatu, et X kinnistu piiripunktis 6 ca 20 meetrit lõuna pool asuv suur puu ja seal on tee laius kitsam kui 3 m. Viidatud asukoht ei ole läbitav päästeautodega. Maakohtu väide, justkui eeldaks avaldajate poolt taotletud alternatiivne juurdepääs puude mahavõtmist, on ebaõige, kuivõrd sellel asub vaid üks puu, mis on alla 8 cm läbimõõduga. Alla 12 cm läbimõõduga puu langetamiseks ei ole vaja raieluba. Üksnes asjaolu, et XX kinnistu piiril ei ole sissesõidetud teed, ei ole alus juurdepääsu määramata jätmiseks, sest teed ei ole ka Sagadi 70 metskonna ja XY kinnistutel. XX kinnistu jagamine kaheks katastriüksuseks kohtumenetluse kestel ei saa olla selle kinnistu juurdepääsuna keelamise aluseks, kuivõrd kogu kinnistu (mõlemad katastriüksused) võõrandati samale isikule – OÜ-le StyleTower, mis omakorda kuulub YY kinnistu omanikule Kaidi Liivale. Alternatiivset taotletud juurdepääsu kasutas XX kinnistu omanik ka ise oma maja juurde sõitmiseks. XX kinnistu omanikul on otsene huvi X kinnistu koormamise vastu, kuivõrd see omakorda tõstab XX kinnistu väärtust, mis on koormatiste vaba. Avaldajad on tõendanud, et taotletav juurdepääs on ajalooline tee. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kaalub XX ja YY kinnistute omanike huvi üles avaldajate huvi. Maakohus võttis juurdepääsutee aluseks skeemi, mis ei arvesta sõidukite pöörderaadiust. Maakohtu määrus ei näe ette mistahes tasu maksmise kohustust XY kinnistu omanikele, kelle omandit on määrusega oluliselt kitsendatud. XY kinnistu omanikud ei ole loobunud juurdepääsutasust. Arvestades, et puudutatud isik I nõudis juurdepääsutasu 1000 eurot, nõuavad avaldajad XY kinnistu omanikena tasu 1500 eurot, sest XY kinnistu on elamumaa. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kõiki tasu määramist mõjutavaid faktoreid on keerukas välja selgitada, sh kas ja kui 7 suurel määral kinnisasja väärtus väheneb märkuse sissekandmisel kinnistusraamatusse, tuleb kohtul juurdepääsutasu suurus kindlaks määrata

§ 233lg 1 alusel oma siseveendumuse kohaselt.

Õiglane oleks jätta menetluskulud solidaarselt XX kinnistu endise omaniku puudutatud isiku I ja StyleTower OÜ kanda. Puudutatud isik I põhjustas avaldajate kohtusse pöördumise vajaduse. 9. Puudutatud isik II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus juurdepääsuviisi osas ja teha uus määrus, millega määrata XXX kinnistu omaniku kasuks juurdepääs ühel avaldajate taotletud viisidel. Alternatiivselt palub puudutatud isik II määrata juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks X kinnistu omanikule 2000 eurot aastas, mis tuleb XXX kinnistu omaniku arveldusarvele vastavalt viimase poolt esitatud arvele. Menetluskulud palub puudutatud isik II jätta puudutatud isiku I ja StyleTower OÜ kanda. Puudutatud isik II on korduvalt vaielnud vastu juurdepääsutee määramiseks üle temale kuuluva X kinnistu. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei määratud ajaloolist teed juurdepääsu teeks. Määruses ei ole kaalutud puudutatud isiku II huve ega seda, mida uue juurdepääsutee rajamine endaga laiemalt kaasa toob – seda nii materiaalselt kui ka looduskaitseliselt. Puudutatud isik II kordas avaldajate määruskaebuses toodud väiteid. Maakohus on jätnud juurdepääsutasu määramata. Arvestades, et puudutatud isik I nõudis juurdepääsutasu 1000 eurot, nõuab puudutatud isik II X kinnistu kasutamise eest tasu 2000 eurot, sest tegemist on elamumaaga. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kõiki tasu määramist mõjutavaid faktoreid on keerukas välja selgitada, sh kas ja kui suurel määral kinnisasja väärtus väheneb märkuse sissekandmisel kinnistusraamatusse, tuleb kohtul juurdepääsutasu suurus kindlaks määrata

§ 233lg 1 alusel oma siseveendumuse kohaselt.

Menetluskulud peaks kandma solidaarselt XX kinnistu endine omanik puudutatud isik II ja praegune omanik StyleTower OÜ, kuna see oleks asjaolusid arvestades õiglane. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

1. Puudutatud isik I palub jätta määruskaebused rahuldamata. Puudutatud isik I jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
2. Avaldajad XXX ja XY kinnistu omanikena toetavad esitatud määruskaebused.
3. Puudutatud isik II toetab esitatud määruskaebuseid.
4. Puudutatud isikud III-V (YY kinnistu omanikud) paluvad jätta kõik määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Samuti paluvad puudutatud isikud III-V jätta määruskaebusele lisatud tõendid vastu võtmata. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta YY kinnistu omanike kanda. Puudutatud isikud III-V ei vaidle vastu StyleTower OÜ menetlusse kaasamisele. Paikvaatlusel nähtus, et XXX kinnistut saab kasutada nii avaldajate taotletud kui ka puudutatud isiku I väljapakutud trajektoore. Mõlemal variandil sõidutee puudub. XY ja XX kinnistu (sh X katastriüksus) on identsete piirangute all – ühelegi ei tohi looduskaitseliste piirangute tõttu ehitada. Faktiline olukord on seega võrdne. Avaldajate huvi peaks olema juurdepääsutee saamiseks, mitte X kinnistu omaniku huvide prioritiseerimiseks. XXX kinnistut kasutatakse ainult suvitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et Vihula valla
5. a korraldus on kehtiv. Korralduses viidatud „tee“ ei tähenda, et tegemist on õigustühise haldusaktiga. Üksnes asjaolu, et XY kinnistul olev tee on seni jalgrajana olnud kasutusel ei takista selle läbimist autoga ning ainuke võimalus oleks tee ehitamine. Seega on ebaõiged väited, et maakohtu määratud teed ei ole võimalik kasutada. 8 Y kinnistu, XXX kinnistu, X kinnistu ja YY kinnistu põhjapoolne osa on samal kõrgusel XY ja Sagadi 70 metskonna kinnistuga. Kuivõrd XXX kinnistut kasutatakse ainult suvitamiseks, ei ole talve, kevade ja sügisega seotud pinnase võimalik liigniiskus aktuaalne. OÜ Lacados eskiisi täpsustus ei ole asjakohaseks tõendiks

§ 238lg 1 mõttes ja puudub alus selle vastuvõtmiseks.

Eskiis lähtub eeldusest, et ehitatakse tee ehitusseadustiku mõttes. Hädavajaduse korral päästeautod ei kasuta ainult ametlikke juurdepääse, vaid kõikvõimalike juurdepääsu võimalusi. Maakohus leidis õigesti, et avaldajate pakutud tee variandid ei ole mõistlikud. Avaldajad ega puudutatud isik II ei ole maakohtus tasu määramist taotlenud.

1. Eesti Vabariik (RMK kaudu) jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
2. Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu) leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Haljala vald jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
3. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada täies ulatuses ja asi tuleb saata

§ 667lg 2 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rahuldab avaldajate ja puudutatud isiku II määruskaebused osaliselt.

1. Avaldajad pöördusid kohtu poole neile kuuluvale XXX kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses juurdepääsu määramist üle X, YY ja XX kinnistu või üksnes üle XX kinnistu (I kd, tl 63 - rohelise ja sinisega tähistatud teed). XX kinnistu kuulus avalduse esitamise ajal puudutatud isikule I. Maakohus rahuldas avalduse, kuid mitte avaldajate taotletud viisil, vaid määras juurdepääsu üle puudutatud isikule II kuuluva X kinnistu, riigile kuuluva Sagadi metskond 70 kinnistu ja avaldajatele kuuluva XY kinnistu. Maakohus määras Sagadi metskond 70 kinnistu omaniku kasuks kindlaks juurdepääsu tasu. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused nii XXX kinnistu omanikena kui XY kinnistu omanikena ning taotlevad jätkuvalt juurdepääsu määramist nende taotletud viisidel, mis lähevad mh üle XX kinnistu. Alternatiivselt taotlevad avaldajad nende kui XY kinnistu omanike kasuks juurdepääsutasu kindlaksmääramist. X kinnistu omanik (puudutatud isik II) esitas samuti maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb juurdepääsu määramist avaldajate taotletud viisil või alternatiivselt tema kasuks juurdepääsutasu kindlaksmääramist.
2. Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele tuleb

§ 475lg 1 p 131 kohaselt lahendada hagita menetluses.

Hagita menetluse uurimispõhimõtte kohaselt on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud (

§ 5lg 3).

AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857/119, p 15). 9
2. Avaldajad taotlevad puudutatud isikuna XX kinnistu uue omaniku – StyleTower OÜ kaasamist. StyleTower OÜ on XX kinnistu omanik alates
3. detsembrist
4. Maakohtus vaidlesid avaldajad StyleTower OÜ kaasamisele vastu. Ringkonnakohus selgitab, et kohus kaasab hagita menetluse osalised

§ 198

lg 3 esimese lause järgi omal algatusel ning vastutus asja õige lahendamise eest lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohtul. Sellest tulenevalt peab kohus

§ 5

lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Riigikohus on selgitanud, et asja lahendamisse tuleb kaasata kõik kinnisasja omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud) ja kinnisasjade asukohajärgne omavalitsus. Riigikohus rõhutas, et nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohaga. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 24, 25). Juurdepääsuasjade lahendamisel on puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Kuivõrd praegusel juhul taotlesid avaldajad juurdepääsu määramist üle XX kinnistu, mis kuulub StyleTower OÜ-le, rikkus maakohus tema menetlusse kaasamata jätmisega ja seisukoha välja selgitamata jätmisega

§ 5lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.

1. Määruskaebuste esitajate (avaldajad ja puudutatud isik II) hinnangul on maakohus jätnud neile juurdepääsu kasutamise tasu põhjendamatult määramata. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanikul õigus saada tasu, mis hõlmab hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude (juhul kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus lasub juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul) ning omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt selle kohta Riigikohtu
2. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416/41, p-d 15.3 ja 15.4 ning nendes viidatud kohtulahendid). Juhul kui isik, kelle kinnisasja soovitakse juurdepääsuga koormata, on menetluses tuginenud sellele, et juurdepääsutee tõttu väheneb tema kinnisasja kui terviku väärtus, ja ta taotleb juurdepääsutasu kaudu kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist, tuleb kohtul välja selgitada kinnisasja väärtus ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta ning see, kui palju juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja väärtust vähendab (koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine ehk koormatistest vaba ja koormatud kinnisasja väärtuse vahe). Kui kohus tuvastab, et juurdepääsutee määramise tõttu juurdepääsuteega koormatava kinnisasja kui terviku väärtus väheneb, tuleb juurdepääsutasu määrata selliselt, et juurdepääsutasuna juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omanikule tagatavad perioodilised maksed suurendaksid kinnisasja väärtuse juurdepääsutee määramise eelsele tasemele, juhindudes Riigikohtu
3. juuni 2022 määruse nr 2-19-20416/41 p-s 15.5 esitatud valemist. Kui juurdepääsutasu määratakse kindlaks koormatava kinnisasja väärtuse vähenemist arvesse võttes, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiu kulude ja maamaksu eest (vt eelviidatud Riigikohtu lahendi p-d 15.5 ja 15.6). 10 AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul alati määrata teeniva kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista. Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et tasu välja mõistmata jätmine on erandina lubatav üksnes juhul, kui teeniva kinnisasja omanik on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi (Riigikohtu
4. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42).
5. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks avaldajatega (kui XY kinnistu omanikud) ja puudutatud isikuga II (X kinnistu omanik) arutanud juurdepääsutasu suurust juhul, kui kohus peaks juurdepääsu määrama üle neile kuuluvate kinnisasjade. Maakohus ei ole viidanud ühelegi avaldajate või puudutatud isiku II seisukohale, et nad ei soovi juurdepääsu tasu suuruse määramist. Avaldajad on
6. jaanuari 2024 istungil arvamust avaldanud üksnes selles osas, et nad on nõus tasuma XX kinnistu omanikule tasu 9,5 või 12,5 eurot aastas (III kd, tl 2). Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuivõrd avaldajatel ja puudutatud isikul II oli võimalus juurdepääsutee osas arvamust avaldada, siis oli neil võimalik ka tasu osas seisukoht esitada. Ringkonnakohus selgitab, et hagita menetluse uurimispõhimõte tähendab, et kohtud peavad tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (vt Riigikohtu
7. märtsi 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543/48, p 18). Juurdepääsutasu osas avaldajate ja puudutatud isiku II seisukohtade küsimata jätmisega rikkus maakohus oluliselt hagita menetluse uurimispõhimõtet, mis toob kaasa maakohtu määruse tühistamise. Kaebajad on määruskaebustes viidanud soovile kohaldada juurdepääsutasu arvutamise põhimõtteid, mida Riigikohus on selgitanud
8. juuni 2022 määruses nr 2-19-20416 p-s
9. Samas ei ole määruskaebustes välja toodud andmeid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada ja arvutada juurdepääsutasu suurust.
10. Ringkonnakohus leiab eeltoodud rikkumisi arvestades, et maakohtu määrus tuleb tühistada täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, s.o StyleTower OÜ kaasamise otsustamiseks ja seisukohtade väljaselgitamiseks ning juurdepääsutasu arvutamise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga määruse p-des 15-17 ja 20, et juurdepääsu võimaldamine ei pea tähendama tee ehitust ehitusseadustiku tähenduses. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel mh kontrollida avaldajate väidet, et kaevatavas määruses ettenähtud juurdepääs 5 meetri pikkuselt ja 3 meetri laiuselt Sagadi metskond 70 kinnistul ei ole läbitav sõidukiga männimetsa langetamata. Avaldajad saavad selles osas esitada täiendavaid tõendeid, võimalik on kohtul selles osas läbi viia vaatlus (

§ 290

). Maakohtul tuleb mh anda avaldajatele (seoses XY kinnistuga) ja puudutatud isikule II tähtaeg täpsustamaks juurdepääsutasu suurust ja selle arvestamise aluseid ning esitada kohtule selleks vajalikud tõendid. Koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste tõendamiseks võib esitada mh asjatundja arvamuse. Kui maakohus kaasab StyleTower OÜ, tuleb küsida ka tema seisukohta juurdepääsutasu suuruse osas. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele täies ulatuses, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ja menetluse ökonoomiaga kooskõlas olevaks (

§ 2) võtta seisukohti ülejäänud määruskaebuste väidete osas.

Sisulise seisukoha võtmata jätmise tõttu ei hinda ringkonnakohus ka avaldajate määruskaebusele lisatud tõendi (OÜ Lacados eskiisi täpsustus) vastuvõtmist vajadust. Tõendi vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. 11

1. Maakohus on avaldajad kaasanud menetlusse n-ö topelt, s.o nii avaldajate (XXX kinnistu osas) kui puudutatud isikutena (XY kinnistu osas). Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline on konkreetne füüsiline või juriidiline isik ning teda ei pea kaasa mitu korda juhul, kui ta on nii selle kinnistu omanik, millele avalikule teele juurdepääsu taotletakse kui nende kinnistute omanik, mille kaudu juurdepääsu määramist kaalutakse. Ringkonnakohus ei ole maakohtule sellist juhist
2. aprilli 2023 määruses andnud. Praegusel juhul on n-ö topeltkaasamine toonud kaasa selle, et avaldajad on esitanud kaks määruskaebust ehk ühe n-ö XXX kinnistu omanikena ja teise XY kinnistu omanikena ning omakorda vastastikku määruskaebustele vastanud, mis on suurendanud põhjendamatult menetluskulusid. Ringkonnakohus märgib, et avaldajatel ei tule edasises menetluses enam seisukohti eraldi menetlusdokumentides ja topelt esitada.
3. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajate määruskaebuse taotlus ja maakohtu resolutsiooni p 4 on eksitavad „juurdepääsu servituudi“ märkuse kinnistusraamatusse kandmise osas. Kinnistusraamatusse kantakse märkus juurdepääsu ja selle tingimuste osas. Kohtulahendi alusel määratud juurdepääs AÕS § 156 lg 1 tähenduses, ei ole „servituut“, mistõttu on selle mõiste kasutamine resolutsioonis eksitav.
4. Maakohtu määruse järgi on määruse lahutamatuks lisaks plaanimaterjal (III kd, tl 43), mis sisaldab mitmeid erinevaid teid/võimalikke teid tähistavaid jooni. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et
5. veebruaril 2024 jõustunud kinnistusraamatuseaduse muudatuste kohaselt tuleb kinnistusosakonnale esitada viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt, millega muudetakse ka KRS § 36, on kinnistamistoimingu tegemisel oluline esitleda kinnistusosakonnale seatava piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmeid. Muudatuse jõustumisel esitatakse kinnistusosakonnale kandega seotud õiguse ruumiandmed maakatastris, kui need on vajalikud kande mõistmiseks. Seega saab kohtunikuabi kitsenduse ala olemasolu kontrollida infosüsteemi kaudu, misjärel tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kande sisus ei viidata õiguse ala mõistmiseks enam lepingu lisaks olevale plaanile teksti vormis, vaid kitsenduse ala unikaalsele identifikaatorile/tunnusele, mis on lingitav ja viib kinnistusraamatust maakatastri kaardirakendusse, kus kitsenduse ala esitletakse. Seejuures, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik (näiteks vastav infosüsteem ei toimi) või on oluliselt raskendatud (näiteks ruumiandmeid ei saa üheselt mõistetavalt kujutada kuivõrd asuvad hoone sisemuses mõne üksiku korruse kohta), siis võib ruumiandmete asemel esitada kinnistusosakonnale katastrikaardi skeemil.
6. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude jaotust ega rahalist suurust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 1 ja lg 3 teine lause).

1. Riigikohtule ei ole võimalik esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus saadab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee menetlust lõpetavat lahendit (Riigikohtu
2. mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 12