3-24-877/6

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 31, mai 2024, Tartu 3-24-877 Xe kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses kambri läbiotsimisega Xe määruskaebus Tartu Halduskohtu

1. märtsi
2. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Tagastada Xe määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. märtsi
5. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel.
6. Tagastada Xe määruskaebus Tartu Halduskohtu
7. märsi
8. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik. RINGKONNAKOHTU SELGITUS
9. Tuginedes HKMS § 2 lg 4 teisele lausele ja arvestades määruskaebuse sisu, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu
10. märtsi
11. a määrust tervikuna, s. t määruse resolutsiooni punkte 2, 3,
13. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus
14. märtsi
15. a määrusega X kaebuse õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Halduskohus on põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud, kuidas kambri vaidlustatud läbiotsimine (sealhulgas osaliselt meditsiinitöötaja poolt) ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt ning miks on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja võib esitada kaebuse halduskohtule ainult enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), mistõttu ei ole asjakohane väide, et sama rikkumine pandi toime ka teiste samas osakonna viibivate kinnipeetavate suhtes. Kambrit läbi otsinud vanglaametnik ja meditsiinitöötaja ei tegutsenud eraisikutena. Meditsiinitöötaja oli kaasatud kambri läbiotsimisele kui ekspert kuivõrd kambrist otsiti ravimeid. Vangla on kinnitanud, et meditsiinitöötaja poolt kambri läbiotsimine ei olnud õiguspärane, kuna meditsiinitöötaja ei ole vanglaametnik, kellel oleks kehtivast õigusest tulenevalt õigus läbiotsimistoiminguid teostada. Tartu Vangla
16. veebruari
17. a otsustus nr 1-13/24/274-2 kinnipeetava X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta sisaldab vangla vabandust X ees, et selline sündmus aset leidis. Nimetatud vabandamist saab käsitleda vangla kui ametiasutuse esitatud vabandusena, mitte konkreetse haldusakti koostanud ametniku vabandusena. Kohus mõistab, et kambri läbiotsimine võib olla mõnevõrra ebameeldiv, kuid siiski on tegemist vanglas aeg-ajalt läbiviidava tavapärase tegevusega, mida kinnipeetaval tuleb taluda. Kuna halduskohus leidis põhjendatult, et esineb seaduslik alus kaebuse tagastamiseks, ei võtnud halduskohus kaebust menetlusse ega pidanud vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid. Vaidluse asjaolusid hinnates on ebatõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks, s.t mõistaks vanglalt kaebaja kasuks välja rahalise hüvitise.
18. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu
19. märtsi
20. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. (allkirjastatud digitaalselt) 2