← Eesti

3-23-2540/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

  1. mai 2024, Tartu 3-23-2540 MTÜ NarvaKassituba kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti
  2. oktoobri
  3. a ettekirjutuse nr 03-505-23/011-1 ja
  4. novembri
  5. a protokolli nr 03-505-23/059 peale Tartu Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a määrus Mittetulundusühingu NarvaKassituba määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja Mittetulundusühing NarvaKassituba RESOLUTSIOON
  8. Jätta Mittetulundusühingu NarvaKassituba määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  9. veebruari
  10. a määrus muutmata.
  11. Jätta Mittetulundusühingu NarvaKassituba esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi
  13. oktoobril 2023 MTÜ-le NarvaKassituba ettekirjutuse nr 03-505-23/011-1, millega kohustati MTÜ-d Narva Kassituba vähendama kasside arvu maksimaalselt 80-ni ja esitama PTA-le plaani ruumide remondi ja teostamise ajakavaga (ettekirjutuse resolutsiooni p 1), tagama allesjäävatele kassidele regulaarse parasiitidevastase ravi (resolutsiooni p 2), registreerima kasside varjupaiga PRIA-s (resolutsiooni p 3) ja pidama kasside kohta nõuetekohast arvestust (resolutsiooni p 4). PTA määras eelnevate ettekirjutuse punktide täitmiseks tähtajad ning hoiatas kaebajat täitmata jätmise korral sunniraha rakendamisega.
  14. PTA rahuldas
  15. novembri
  16. a vaideotsusega nr 1.5-5/489 kaebaja vaide ning tunnistas ettekirjutuse osas, millega kohustati kaebajat vähendama kasside arvu kehtetuks edasiulatuvalt alates
  17. novembrist 2023 faktiliste asjaolude muutumise tõttu ning ruumide remondi ja teostamise ajakava puudutavas osas kehtetuks algusest peale.
  18. Kaebaja esitas kaebuse PTA ettekirjutuse (haldusasi nr 3-23-2540) resolutsiooni p 1 õigusvastaseks tunnistamiseks või juhul kui PTA jätab vaide rahuldamata, siis tunnistada resolutsiooni p 1 kehtetuks. Kaebaja palus tunnistada ettekirjutuse resolutsiooni p-d 2-4 kehtetuks.
  19. PTA koostas
  20. novembril 2023 protokolli nr 03-505-23/059, milles otsustas seoses
  21. oktoobri
  22. a ettekirjutuse nr 03-505-23/011-1 täitmata jätmisega (loomade ravi ja haiguste profülaktika; varjupaiga registreerimine; arvestuskohustuse täitmine) rakendada kaebaja suhtes sunniraha kokku 1250 eurot. PTA määras sunniraha tasumise tähtajaks
  23. november
  24. Lisaks sunniraha määramisele tegi PTA kaebajale ettekirjutuse tegemise hoiatused.
  25. Kaebaja esitas
  26. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega soovis lisaks PTA
  27. oktoobri
  28. a ettekirjutusele nr 03-505-23/011-1 vaidlustada ka PTA
  29. novembri
  30. a protokolli nr 03-505-23/059 (haldusasi nr 3-23-2871). Kaebaja palus tunnistada eelnimetatud protokolli kehtetuks.
  31. Tartu Halduskohus liitis
  32. detsembri
  33. a määrusega haldusasjad nr 3-23-2540 ja 3-23-2871 ühte menetlusse ning otsustas haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-23-
  34. Halduskohus jättis sama määrusega kaebused käiguta ning andis kaebajale tähtaja nõuete täpsustamiseks. Kohus sai aru, et kaebaja nõuab PTA
  35. oktoobri
  36. a ettekirjutuse nr 03-505-23/011-1 resolutsiooni p-de 2-4 tühistamist ning palus kaebajal täpsustada nõuet seoses ettekirjutuse resolutsiooni p-ga
  37. Halduskohus asus seisukohale, et PTA
  38. novembri
  39. a protokoll nr 03-505-23/059 ei ole haldusakt, mida saaks tühistada. Osas, milles PTA on teinud kaebajale ettekirjutuse tegemise hoiatused, on tegemist haldusakti andmisele eelneva menetlustoiminguga, mille eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebajal on võimalik vaidlustada sunniraha rakendamist.
  40. Kaebaja teatas kohtule
  41. jaanuari
  42. a avaldusega, et palub tühistada PTA
  43. oktoobri
  44. a ettekirjutuse nr 03-505-23/011-1 resolutsiooni p 1 osas, milles PTA ei tunnistanud seda
  45. novembri
  46. a vaideotsusega nr 1.5-5/489 kehtetuks algusest peale. Lisaks nõuab kaebaja eelnimetatud ettekirjutuse resolutsiooni p-de 2-4 tühistamist ning sunniraha rakendamise keelamist. Kaebaja ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et PTA
  47. novembri
  48. a protokoll nr 03-505-23/059 ei ole haldusakt ning soovis jätkuvalt selle tühistamist kaebajale kehtestatud tähtaegade osas.
  49. PTA esitas kohtule
  50. jaanuaril 2024 taotluse, milles selgitas, et käesoleval ajal on teadmata, kus ja kas üldse kaebaja kasse peab. Varjupaigana tegevuse jätkamise küsimus on määrava tähtsusega ning sellest sõltub mh kõnealuse kohtuvaidluse otstarbekus. Kui kaebaja lõpetab oma tegevuse, siis võivad PTA
  51. oktoobri
  52. a ettekirjutuse nr 03-505-23/011-1 väljastamise tinginud asjaolud olla ära langenud. Sel põhjusel palus PTA kohtul kohustada kaebajat vastama erinevatele kaebaja tegevust puudutavatele küsimustele.
  53. Halduskohus jättis
  54. veebruari
  55. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja nõuete täpsustamiseks ja haldusasja edasise menetluse osas seisukoha esitamiseks. Halduskohus sai aru, et kaebaja nõuab PTA
  56. oktoobri
  57. a ettekirjutuse nr 03-505-23/011-1 resolutsiooni p 1 tühistamist osas, milles PTA ei tunnistanud seda
  58. novembri
  59. a vaideotsusega nr 1.5-5/489 kehtetuks algusest peale, ning resolutsiooni p-de 2-4 tervikuna tühistamist. Samuti nõuab kaebaja PTA
  60. novembri
  61. a protokollist nr 03-505-23/059 tuleneva sunniraha rakendamise keelamist. Halduskohus jäi
  62. detsembri
  63. a määruses esitatud seisukoha juurde PTA
  64. novembri
  65. a protokolli nr 03-505-23/059 õigusliku iseloomu osas. Seega ei ole kaebajal võimalik esitada kohtule nõuet PTA
  66. novembri
  67. a protokolli nr 03-505-23/059 tühistamiseks. Kaebaja pidi halduskohtule teatama, kas ta nõustub kohtuga vaidluse eseme osas. Samuti palus 2 halduskohus kaebajal teatada, kas tal on endiselt huvi haldusasja jätkuva menetlemise osas, arvestades PTA kahtlusi selles osas, kas kaebaja üldse enam varjupaigana tegutseb.
  68. Tartu Halduskohus tagastas
  69. veebruari
  70. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel järgnevatel põhjendustel. 10.
  71. Tartu Halduskohus määras
  72. veebruari
  73. a määrusega kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ning pikendas
  74. veebruaril 2024 eelnimetatud tähtaega kuni
  75. veebruarini
  76. Kaebaja ei ole kohtule vastanud, kaebuse puudusi kõrvaldanud ega ole taotlenud uuesti puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. 10.
  77. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, millised on kaebaja õiguste kaitseks sobivad ja vajalikud nõuded ning suunanud kaebajat vastavaid nõudeid esitama. Viimati tegi kohus seda
  78. veebruari
  79. a määrusega, millele kaebaja ei ole tähtaegselt vastanud. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, kas ta nõustub kohtuga esitatavate nõuete ja vaidluse eseme osas või esineb tal eeltoodule vastuväiteid. Kaebaja ei ole ilmutanud huvi haldusasja edasise menetlemise vastu, kuigi kohus palus selgesõnaliselt kaebajal teatada, kas ta on endiselt huvitatud haldusasja menetlemisest. Kaebaja tegevusetus viitab sellele, et tal ei ole enam huvi asja menetlemise vastu ning ta pole puuduseid kõrvaldanud, mistõttu ei ole menetluse jätkamine põhjendatud. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama ja vaidluse eset määratlema. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  80. Kaebaja esitas halduskohtu
  81. veebruari
  82. a määruse peale määruskaebuse ja
  83. aprillil 2024 esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluses keelata PTA
  84. oktoobri
  85. a ettekirjutuse nr 03-505-23/011-1 täitmiseks sunniraha rakendamine; kohustada PTA-d esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus; nõuda PTA-lt juba välja mõistetud sunniraha tagastamist kaebajale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja
  86. jaanuaril 2024 esitatud parandatud nõue vastavuses
  87. detsembri 2023 määruse selgitustega. Halduskohus ei nõudnud
  88. veebruari
  89. a määrusega puuduste kõrvaldamist ja määrusest üldse ei nähtu, kas ja milline kaebuse puudus takistaks kaebuse läbivaatamist. Kaebaja
  90. jaanuaril 2024 täpsustatud nõudeid olid piisavalt arusaadavad ning selles ei esinenud puudusi, mis takistaks kaebuse läbivaatamist. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on kaebaja ülalpidamisel 150 kassi ja 3 suurt koera. Kaebaja arvelduskonto on alates
  91. märtsist 2024 arestitud ja kohtutäitur kandis arvelduskontolt raha sunniraha katteks. Hetkel puudub ka juhatuse liikmel raha arvate tasumiseks. Kaebajal on tasumata arved loomade toidu eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  92. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  93. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus kaebuse tagastamisel eksinud ja tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinevaid puudusi ja vastavad puudused takistavad asja läbivaatamist.
  94. Halduskohus andis
  95. veebruari
  96. a määruses kaebajale selgelt võimaluse nõuete täpsustamiseks. Asjaolu, et kaebaja hinnangul kaebaja täpsustas esitatud nõudeid
  97. jaanuaril 2024, ei anna see alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kui halduskohtu jaoks olid esitatud nõuded jätkuvalt ebaselged või osaliselt lubamatud, ei ole halduskohtule etteheidetav, et ta soovis neid lõplikult koostöös kaebajaga selgeks teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud halduskohtu esitatud nõue 3 kaebajale ka kuidagi ülemääraselt koormav, vajalik oli vaid selge seisukoha esitamine halduskohtule. Kuigi kaebaja soovis
  98. veebruari
  99. a määruses esitatud vastamistähtaja pikendamist ja halduskohus sellega nõustus, ei saa see tähendada seda, et kohus eeldab sellest lähtuvalt kaebaja huvi menetluse jätkamiseks ka pärast kohtu antud täiendava vastamistähtaja möödumist. Menetlusosaline ei saa jätta kohtu nõudele reageerimata, kui kohus peab vajalikus kaebuse nõudeid täpsustada. Kuna kaebaja
  100. veebruari 2024 määrusele ei vastanud, siis sellest lähtuvalt on kaebuse tagastamine põhjendatud. Tulenevalt eelnevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  101. veebruari
  102. a määrus muutmata.
  103. Kaebaja esitas ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.