← Eesti

2-23-6996/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-6996 Tsiviilasi Aksel Puusti ka

§-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui kohtutäitur ei suuda kolme tööpäeva jooksul tuvastada, et võlgnikule on arestimist arvestades tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek, on kohtutäitur TsMS § 133 lg 1 teise lause alusel kohustatud tühistama võlgniku sissetuleku arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku,

§-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kohtutäituril ei ole olukorras, kus kohtutäitur on kohustatud arestimise tühistama, õigust kanda arestimise tulemusel kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha TMS § 43 alusel sissenõudjale üle. Kohtutäiturile laekus arestimisakti alusel AS-ilt Pensionikeskus makse ja kohtutäitur sai võlgnikult laekunud raha tagastamise avalduse samal päeval, s.o 16. märtsil 2023. Kohtutäituril oli seega kolm tööpäeva, s.o kuni 21. märtsini 2023 (k.a), et otsustada, kas võlgnikule on tema sissetuleku arestimist arvestades tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek,

§-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kohtutäituril oli otsuse tegemiseks õigus nõuda võlgnikult TMS § 26 lg 1 alusel teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Võlgnikul oli TMS § 59 lg 1 järgi kohustus anda kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Kohtutäitur sai TMS § 26 lg-te 2 ja 3 järgi teavet küsida ka kolmandatelt isikutelt. Asja materjalidest ei nähtu siiski, et kohtutäitur oleks

  1. märtsile 2023 järgnenud kolme tööpäeva jooksul võlgniku sissetulekute kohta täiendavat teavet küsinud. 6 Kohtutäitur tegi
  2. märtsil 2023 võlgniku sissetuleku aresti tühistamata jätmise kohta otsuse. Kohtutäitur teadis otsuse tegemisel, et võlgniku sissetulek oli
  3. a märtsis pension 627 eurot 79 senti ja AS-ilt Pensionikeskus laekunud väljamakse 337 eurot 26 senti, kokku 965 eurot 5 senti (vt dtl 11). Kohtutäitur sai Osaühingult Wenkaru võlgnikule laekunud 415 eurost teada alles
  4. aprillil 2023, mil kohtutäitur küsis võlgnikult tema
  5. a märtsi pangakonto väljavõtet ja võlgnik selle kohtutäiturile edastas (dtl 55, 59). Kohtutäituri
  6. märtsi
  7. a otsus võlgniku sissetuleku aresti tühistamata jätmise kohta sai seega olla õiguspärane juhul, kui võlgnikule oli 965 euro 5 sendi suurusest sissetulekust arestimist arvestades tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek,

§-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Võlgniku 965 euro 5 sendi suurusest sissetulekust võis, arvestades, et võlgnikul on üks ülalpeetav, TMS § 132 lg-te 1, 12, 13 ja 2 aluse arestida 84 eurot [(965,05 – 241,67 – 303,38) × 0,2]. Võlgnikule pidi tema sissetulekust jääma seega 881 eurot 5 senti (965,05 – 84). Võlgnikule jäi, arvestades tema sissetuleku arestimist, 608 eurot 37 senti (965,05 – 337,26 – 19,42). Kohtutäituri

  1. märtsi
  2. a otsus, millega kohtutäitur jättis võlgniku sissetuleku aresti täielikult tühistamata, ei olnud seega õiguspärane. Kohtutäitur ei olnud sellises olukorras TMS §-st 43 tulenevalt kohustatud kandma sissenõudjale edasi kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha ulatuses, mis kuulus TMS § 133 lg 1 teise lause alusel võlgnikule tagastamisele. See, et kohtutäitur sai pärast
  3. märtsi 2023 teada, et võlgnik võis saada
  4. a märtsis täiendava sissetuleku, mida kohtutäitur ei olnud arestinud (vt dtl 59), ei muuda kohtutäituri õigusvastast tegevust tagantjärele õiguspäraseks. Kui kohtutäitur sai pärast
  5. märtsi 2023 teada, et võlgnik sai
  6. a märtsis lisasissetuleku, sai kohtutäitur selle võimaluse korral arestida. Sel juhul sai kohtutäitur arvestada võlgnikule eelnevate sissetulekute arvel juba tagatud arestimisele mittekuuluva sissetuleku osaga. Võlgniku kaebuse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas Osaühingult Wenkaru võlgnikule laekunud 415 eurot oli osa võlgniku pensionist või oli see võlgniku lisasissetulek. Kohtutäituri
  7. märtsi
  8. a otsus oli Osaühingult Wenkaru võlgnikule laekunud 415 eurost sõltumata õigusvastane.
  9. Ringkonnakohus tühistab eeltoodust tulenevalt maakohtu määruse ja kohtutäituri
  10. mai
  11. a otsuse. Kohtutäituril tuleb vaadata võlgniku kaebus uuesti läbi.
  12. Maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Maakohtu menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kohtutäituri kanda. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kohtutäituri kanda.
  13. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 20.
  14. Võlgnik tasus maakohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Võlgnik osales maakohtu menetluses isiklikult. Sissenõudja osales maakohtu menetluses oma töötaja kaudu (dtl 31). Maakohtu menetluses on hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks seega võlgniku tasutud riigilõiv 15 eurot. See tuleb kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja mõista (TsMS § 172 lg 10). 20.
  15. Määruskaebemenetluses on võlgniku menetluskulu määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 15 eurot ja esindajakulu 142 eurot 50 senti (käibemaksu ei lisandu). Võlgniku esindaja ajakulu oli 1 tund 30 minutit ja tunnitasu 95 eurot (vt võlgniku
  16. juuni
  17. a menetluskulude nimekiri). 7 Riigilõiv 15 eurot on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 10 ja 15 alusel põhjendatud menetluskulu. Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 alusel võlgniku esindajatasu kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et võlgniku esindaja asus võlgnikku esindama alles määruskaebuse menetluses, on võlgniku esindaja ajakulu 1 tund 30 minutit vajalik ja põhjendatud. Võlgniku esindaja tunnitasu 95 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Võlgniku esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud. Võlgniku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud määruskaebemenetluses on seega kokku 157 eurot 50 senti [15 + (1,5 × 95)]. Sissenõudjal ei ole asja materjalide põhjal menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.