Obsah (6)

§ 16§ 17§ 4§ 1§ 12§ 18

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja

) § 7 lg 1 ja § 11 lg 4 alusel ning tuvastamiskaebuse, et tunnistada tühiseks või õigusvastaseks Viru Ringkonnaprokuratuuri

1. detsembri
2. a otsus nr VRP10/23/419, millega prokuratuur jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajale tekitati kahju sellega, et talle esitati ebaseaduslikult süüdistus kriminaalasjades 1-10-15779, 121-474 ja 1-21-3195, s.h ei vabastatud teda vanglast pärast Riigikohtu
3. mai
4. a otsuse tegemist kriminaalasjas 1-10-
6. Tartu Halduskohus tagastas
7. veebruari
8. a määrusega S. Matvejevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette

. Kaebaja on juba esitanud kahju hüvitamise taotluse Viru Ringkonnaprokuratuurile ning prokuratuur on selle lahendanud. Viru Ringkonnaprokuratuuri 22. detsembri 2023. a otsus ei ole haldusakt, mille peale saab esitada kaebuse halduskohtule.

§ 16

lg 1 sätestab, et kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Pärast menetluse läbimist Riigiprokuratuuris on kaebajal

§ 17sätestatud korras võimalus pöörduda maakohtu poole.

Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja kohtuasja 1-10-15779 raames taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus jättis taotluse

1. septembri
2. a määrusega läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist. Määrus jõustus
3. novembril
4. Sama kohtuasja raames on toimunud kaebaja ja kohtute kirjavahetus kahju hüvitamise nõude esitamise teemal. Eelnev näitab, et maakohus on pidanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust oma pädevuses olevaks.
5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu
6. veebruari
7. a määrusega ja leiab, et määrus on ebaseaduslik ja alusetu. Kaebaja kirjeldab enda arusaama Riigikohtu
8. mai
9. a otsusest nr 3-1-1-41-12 ning edasisest menetlusest. Kaebaja leiab, et halduskohus eksis selles osas, et asi ei kuulu tema pädevusse, kuna sellele viitab riigivastutuse seaduse (RVastS) §
10. Seepärast palub kaebaja halduskohtul trahvida 32 000 euroga kõiki, kes viivitavad talle hüvitise maksmisega isiku alusetu vabaduse kaotuse eest juba 14 aastat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
12. Kaebaja taotles halduskohtult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et talle esitati alusetu süüdistus ja võeti vabadus ning lisaks taotles kaebaja Viru Ringkonnaprokuratuuri otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
13. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et tema esitatud kaebuse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses RVastS § 17 alusel. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
14. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (

), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (

§ 4

). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s sätestatud juhul (

§ 1lg 3).

See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasjas esitatud (vale) süüdistusega ja vabaduse võtmisega, tuleb tal järgida

-is sätestatut. 8.

§ 12järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel.

Kahju hüvitamise korda kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses reguleerivad

§-d 14–17. Esmalt lahendab taotluse kahju hüvitamiseks kriminaalmenetluses prokuratuur. Kui prokuratuur jätab taotluse (osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib

§ 16

lg 1 järgi esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik

§ 17lg 1 alusel vaidlustada maakohtus.

Kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerivad

§ 18

- 21 ja taotlus kahju hüvitamiseks esitatakse maakohtule, maakohtu otsustust saab vaidlustada ringkonnakohtus. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. 2

1. S. Matvejev on määruskaebuses taotlenud halduskohtult trahvi määramist kõigile, kes viivitavad kaebajale temalt alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise maksmisega. Tegemist on uue nõudega, mida kaebaja ei ole varem käesoleva haldusasja raames kohtult taotlenud. Kuigi erandkorras on HKMS § 49 lg-st 2 tulenevalt võimalik kaebust muuta ka määruskaebuse menetluses, peab selleks esinema mõjuv põhjus. Kaebuse muutmine peaks lisaks olema kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ja kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav (HKMS § 49 lg 1). Antud juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul kaebuse muutmiseks mõjuvat põhjust ning kaebuse muutmine ei ole ka otstarbekas. Kaebaja algselt esitatud nõuetega seotud vaidlus kuulub läbivaatamisele maakohtus, mistõttu ei kuulu kaebaja kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õigesti ning kaebaja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3