Obsah (7)

§ 235§ 121§ 2§ 48§ 19§ 207§ 175

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-638 Haldusasi Xi kaebus Viru Vangla ja kohtun

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 29.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohtul trahvida Viru Vangla direktoreid Riigikohtu 18.05.
2. a otsuse asjas nr 3-1-1-41-12 mittetäitmise eest, samuti Viru Maakohtu kohtunikke A ja B, kes ei täitnud oma kohustusi kriminaalasjas nr 1-
3. Ühtlasi taotles kaebaja viitega Viru Vangla 27.02.
4. a kirjale nr 6-10/24/2639-2, et kohus kohustaks Viru Vanglat täitma Riigikohtu otsust asjas nr 3-1-1-41-12 ja maksma talle alates 24.06.2010 kestva alusetult vabaduse võtmise eest kompensatsiooni.
5. Tartu Halduskohus tagastas 29.04.
6. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse. Määruse põhjendused: 1) Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla trahvimist kriminaalasjas tehtud kohtulahendi väidetava täitmata jätmise eest. Ka ei anna kehtiv õigus kaebajale subjektiivset õigust nõuda kohtunike trahvimist väidetavalt ebaõige kohtulahendi eest. Õigusnormid ei näe selliseid õiguskaitsevahendeid ette. Kuna kaebajal puudub nende nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus, kuulub kaebus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine, s.h isiku karistuse kandmisest vabastamine, on kriminaalmenetluse seadustiku § 431 lg 1 kohaselt täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses. Halduskohus ei sekku kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisse (RKRKm 3-23-1188/11, p-d 6 ja 7). Kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile ning pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses. Kuna nõuded kohustada vanglat kaebajat vangistusest vabastama ning hüvitama talle kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuulub kaebus nende nõuete osas tagastamisele

§ 121lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas 20.05.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.04.
2. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 kaebuse tagastamise kohta ebaseaduslik. Kaebaja märgib, et ta võtab tagasi nõude, mis puudutab trahve. Kaebaja palub ühendada asjad nr 3-24-1058, 3-23-3003 ja 3-23-2933 riigi vahendite ja menetlusaja kokkuhoiuks kohtuasjas nr 3-24-
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes määruskaebuses väidetule tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.04.

1. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist kaebuse tagastamise kohta kohustamisnõudes ja kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja ei vaidlusta määruskaebemenetluses halduskohtu määrust kaebuse tagastamise kohta trahvimise nõudes.
2. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja taotluse osas haldusasjade liitmiseks (I) ja seejärel kaebaja määruskaebuse osas (II). I 6.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

1. Kaebaja palub määruskaebuses ringkonnakohtul liita käesolev haldusasi ja haldusasjad nr 3-24-1058, 3-23-3003 ja 3-23-
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haldusasjade liitmine 2 põhjendatud. Haldusasjas nr 3-23-3003 on Tartu Halduskohtu 13.03.
3. a määrus kaebaja kaebuse tagastamise kohta juba jõustunud, seega on kohtuvaidlus lõppenud. Haldusasjades nr 3-23-2933 ja 3-24-1058 on kaebaja küll vaidlustanud ringkonnakohtus halduskohtu määrused tema kaebuste tagastamise kohta, kuid ringkonnakohtule ei nähtu, et eelnimetatud haldusasjade liitmine käesoleva haldusasjaga võimaldaks praegusel juhul asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

§ 48lg 1 alusel kaebuste liitmine on kohtu võimalus, mitte kohustus.

Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-24-638, 3-24-1058, 3-23-3003 ja 3-23-2933 liitmiseks rahuldamata. II 8.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, millega tagastati kaebus kohustamisnõudes ja kahju hüvitamise nõudes, tuleb tagastada

§ 207lg 2 alusel.

Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Vangla ei otsusta kinnipeetava karistuse kandmiselt vabastamise üle, vaid hoopis kohus. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses kehtestatud menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused allutatud lõppkokkuvõttes maakohtule. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks annaks aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

9.

§ 175

lg 3 alusel tuleb füüsiliste isikute nimed määruse avaldamisel asendada tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 3