KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-11308 Tsivii

§ 314¹ lg 2 ja lg 3 p 2 alusel 03.05.2024.

Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, arvates vastamise ettepaneku kättetoimetamisest alates. Kostja kohtule sisulist kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile kuni käesoleva ajani esitanud ei ole ning samuti ei ole ilmunud 02.07.2024 toimunud kohtuistungile.

1. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et 3

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

1. Kostja on 10.08.2023 esitanud venekeelse e-kirja, mille sisu on käsitatav aegumise vastuväitena. Kohus on kostjale selgitanud, et kohtumenetlus toimub vaid eesti keeles. Samuti on kohus kostjale 23.01.2024 määruses kostjale selgitanud, et antud juhul ilmselt ei ole tegemist aegunud nõudega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Algse maksegraafiku järgi pidi kostja krediidi tagasi maksma alles 15.02.
2. Hageja väitel ei ole kostja maksegraafikut täitnud osaliselt alates
3. osamaksest, s.o 15.09.2020 ning täielikult alates
4. osamaksest, s.o 15.10.
5. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt esialgne võlausaldaja saatis 01.12.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le
6. 18.12.2020 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Seega kohtule esitatust nähtub, et nõue on muutunud laenuandjapoolse erakorralise ülesütlemisega sissenõutavaks kõige varasemalt detsembris 2020 ning hagiavaldus on kohtusse esitatud 09.08.
7. Seega on hagiavaldus esitatud kohtusse aegumistähtaja jooksul.
8. Hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks lugedes on hagi õiguslikult põhjendatud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 113² lg 2, § 396, § 402 lg 1 ning

§ 367. 8.

Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks 14.02.2019 laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 8902,03 eurot, intress 446,44 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 3503,03 eurot ja viivis 14,9% aastas põhinõudelt, s.o 8902,03 eurolt alates 10.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi olla suurem kui põhinõude summa. 9. Vastavalt

§ 468lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 4

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 14233,90 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 11.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja esindajakulu summas 507 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
2. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 910 eurot.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
2. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (3 tundi x 120 €).
3. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1270 eurot, millest riigilõiv 910 eurot ja esindajakulu 360 eurot.
4. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 18. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19). RLS § 59 lg 1 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 5