Obsah (6)

§ 663§ 657§ 654§ 328§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-10170 Tsiviilasi

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

1. Võlgnik esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri
2. juuli 2023 otsuse peale, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ja palub ringkonnakohtul teha uue määruse, millega kaebus rahuldada.
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on põhjalikult, arvestades mh võlgniku kohtutäiturile esitatud kaebuste sisu, hinnanud võlgniku etteheiteid kohtutäituri tegevusele täitemenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusnormi rikkumisi, mis oleks aluseks maakohtu määruse muutmisele. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et maakohus pidanuks andma võlgnikule võimaluse avaldada kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtade osas maakohtu menetluses arvamust (

§ 328lg 2 koosmõjus §-ga 477 lg-ga 1).

Samas on võlgniku määruskaebuse etteheited maakohtule üldsõnalised. Kaebuses ei ole välja toodud, millised seisukohad jäid võlgnikul maakohtu minetuse tõttu kohtule esitamata ja kuidas oleks see mõjutanud asja lahendamist. Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetlusele eelnes kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 217 lg 1), mis tähendab, et kõik menetlusosalised on saanud oma seisukohad avaldada juba kohtueelselt. Maakohtule esitatud kaebus ja ringkonnakohtule edastatud määruskaebus on mõlemad üldise sisuga. Ringkonnakohus märgib, et võlgnikku esindas kohtumenetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja, mistõttu ei pidanud maakohus võlgnikule täiendavalt selgitama, milliseid asjaolusid ja tõendeid kohtumenetluses esile tuua. Võlgnik ei ole ka määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadele. 4 Võlgnik ei ole avalduses ega määruskaebuses välja toonud mh seda, milliste õigusnormide vastu eksis kohtutäitur enampakkumise võitjale ostuhinna tasumise tähtaja pikendamisel. Ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotlus oli eesti keeles ja allkirjastatud enampakkumise võitja poolt. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri keelenõudeid täitemenetluse läbiviimisel. Keeleseadus § 4 lg 1 kohaselt peab ametlik keelekasutus, sh kohtutäituri büroos, vastama eesti kirjakeele normile. Keeleseaduse § 12 lg 1 ei välista, et kohtutäiturile edastatakse kaaskiri võõrkeeles. Kohtutäituril on kaalutlusõigus otsustamaks, kas nõuda tõlget eesti keelde. Kuivõrd võõrkeelne oli üksnes kaaskiri, millega enampakkumise võitja edastas kohtutäiturile eestikeelse taotluse, ei ole kohtutäitur oma kaalutlusõigust rikkunud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 12. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (

§ 172lg 1).

Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril oleks tekkinud määruskaebemenetluses menetluskulud (sh esindajakulud). Seega puuduvad kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudjal tekkinud määruskaebemenetluses esindajakulud 300 eurot. Sissenõudjat esindas määruskaebemenetluses lepinguline esindaja tunnitasuga 100 eurot. Tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal 1 tund maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ja 2 tundi sissenõudja arvamuse koostamisele. Kokku on sissenõudja ajakulu määruskaebemenetluses 3 tundi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse vähest mahukust ning sissenõudja vastuse sisu, on sissenõudja esindajakulud põhjendatud osaliselt. Põhjendamatu on sissenõudja esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses maakohtu määrusega tutvumisele ja kliendiga konsulteerimisele, kuivõrd sellest ei nähtu, et see kulu oli seotud võlgniku poolt määruskaebuse esitamisega. Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu määruskaebusele vastuse koostamisega on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Järelikult tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5