KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2024.a Tsiviilasja number 2-21-143092 Tsiviilasi / hagi ese Osaühingu Aktiva Finants

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Lihtmenetluses (

§ 405

) menetletavas asjas annab kohus loa edasikaebeks eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2).

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

§ 405

lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). 2.

§ 5

lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
4. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Elisa Eesti AS vahel 08.05.2013 sõlmitud liitumislepingust nr 261273 ning 13.05.2009 sõlmitud liitumislepingust nr
6. Kostja on jätnud tasumata arved nr 2020698421 (maksetähtaeg 18.03.2018), nr 2020944223 (maksetähtaeg 18.04.2018), nr 2021185296 (maksetähtaeg 18.05.2018) ja 2021431826 (maksetähtaeg 18.06.2018). 2

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kostja esitas 13.03.2023 vastuses hagiavaldusele aegumise vastuväite. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele. Kohus kontrollib, kas hageja nõue võib olla aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingut tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus leiab, et hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine on seotud arve esitamisega. Seetõttu kohaldub aegumistähtaja alguse määramisel TsÜS § 147 lg 3. Hageja põhjendab hagiavaldust, et hageja on kostjale esitanud 2018.a neli arvet, mille tasumise tähtaeg saabus 2018. aastal. Riigikohus on asunud otsuses nr 3-2-1-95-08 seisukohale, et telefoniteenuse kasutamisest tulenevale tasunõudele kohalduvad TsÜS § 147 lõiked 1 ja 3. Kohus on seisukohal, et 2018.a esitatud arvetel märgitud nõuete aegumine algas 01.01.2019 ning aegumistähtaeg möödus 31.12.2021. Hageja esitas 28.12.2021 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 ning

§ 486

lg 2 kohaselt samastatakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamine hagiavalduse esitamisega. Hagi esitamine peatab nõude aegumise (TsÜS § 160 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduses esitatud nõuete aegumine peatunud alates 28.12.2021 ning hageja nõuded kostja vastu (mitte ühegi arve osas) ei ole aegunud.

1. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 326,19 euro tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 326,19 eurot.
2. Nähtuvalt hagiavaldusest nõuab hageja kostjalt viivise summas 326,19 euro tasumist, mis on arvestatud ajavahemiku 19.06.2018 (s.o viimase arve sissenõutavaks muutumise päevast, milleks on viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni 17.02.2023 (s.o hagiavalduse esitamise kuupäevani) eest. Hageja nõuab viivist kuni põhivõlgnevuse suuruseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni määras 0,15% päevas. Elisa Eesti AS üldtingimuste p 6.10 esimese lauses on märgitud: Maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa Eesti AS poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065 % (null koma null kuuskümmend viis protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest ning juriidilise isiku puhul 0,15 % (null koma viisteist protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest, kui seadusest ei tulene kohustust rakendada vastava kliendi võlasumma osas madalamat viivisemäära. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 326,19 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu suuruses 40 eurot. Kuna hageja võib nõuda viivist ja kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, tuleb rahuldada hageja VÕS § 113¹ lg 1 alusel esitatud 40 euro suuruse sissenõudmiskulude saamise nõue. Tallinna Ringkonnakohtu kolleegium selgitas lahendis nr 2-22-105754, et osundatud sätte kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude 3

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 175 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele).

Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 5,5 tundi. Hageja nõuab kohtule 15.05.2024 esitatud seisukohas lepingulise esindaja kulu 527 eurot hüvitamist. Lisaks nõuab hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamist. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tasu suuruseks 169 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus peab seega põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu suuruseks 140 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi ei olnud keerukas ega mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud rakendada keskmisest turuhinnast kõrgemat tunnitasu. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 tundi x tunnitasu 140 eurot = 420 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse

§ 172

lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot

§ 484² kohaselt põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 615 eurot (riigilõiv 175 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 420 eurot).

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 615 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4