KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-1418 Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2024, Tartu Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Viru Vangla direk

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. mail 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõuab Viru Vangla direktori vastuvõtule saamiseks kohustamist. Taotluse kohaselt on ta esitanud korduvalt taotlusi saada vangla direktori vastuvõtule, kuid kõik tema taotlused on jäetud rahuldamata. Taotleja viitab vangla vastustele nr 6-10/24/5147-2, 6-10/24/5622-2, 610/24/5777-2 ja 6-10/24/6076-
3. Taotluse kohaselt esitas taotleja vangiportaalis Justiitsministeeriumile vaide, et vastused tunnistataks kehtetuks ja kohustataks vangla direktorit võimaldama talle vastuvõtt. Taotleja sõnul on vastuvõtt vajalik selleks, et vältida antavates vastustes väidetavate kuritegelike toimingute jätkamist. Taotleja ei ole rahul tema kahjunõuete lahendamisega vanglas, kuivõrd tema kahjunõuded on kas tagastatud või rahuldamata jäetud ning samuti sisaldavad vastused valeandmeid.
4. Viru Vangla edastas
5. mail 2024 vastusena kohtunõudele X esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
6. Tartu Halduskohus jättis
7. mai
8. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Taotlejal tuli tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus ning taotlust täiendavalt põhistada.
9. X esitas
10. mail 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles märgib, et vangla direktori vastuvõtule saamise vajadus on tal juba pikemat aega, sest vangla 3-24-1418 alandab oma tegevusega tema väärikust ja rikub tema tervist. Taotleja arvates on vangla direktor vastutav tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest ning õiguskaitsevahendid ei ole tõhusad. Taotleja väitel moonutatakse talle antavates vastustes asjaolusid, valetatakse ning taotleja väiteid peetakse paljasõnalisteks. Taotleja soovib vangla direktorile asjaolusid selgitada. Vastuvõtule saamisega viivitamine rikuks taotleja sõnul põhjendamatult tema õigusi. Taotleja esitas ka menetlusabi taotluse, paludes vabastust riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal puuduvad tasumiseks vahendid. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus märgib esmalt, et haldusasi nr 3-24-1418 jagati juhuslikkuse põhimõttest lähtudes kohtunik Reelika Kitsingule (kohtute seadus § 37). Kuna kohtunik Reelika Kitsing viibib puhkusel ja tegemist on kiireloomulise haldusasjaga (esialgse õiguskaitse taotlus), siis teeb käesoleva määruse kohtunik Sirje Kaljumäe vastavalt Tartu Halduskohtu esimehe
12. detsembri
13. a käskkirjaga nr 11-1/23/39 kehtestatud „
14. detsembri
15. a üldkogul kinnitatud Tartu Halduskohtu
16. aasta tööjaotusplaan“ p-le
18. X taotlusest nähtuvalt on tema sooviks, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglat võimaldama talle vangla direktori vastuvõtule pääsemine (

§ 251lg 1 p 3).

7. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

1. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (
2. jaanuar 2024 kuni
3. mai 2024 kohta) kajastatut, vabastab kohus taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 8.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 9.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas

1. mail 2024 Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide Viru Vangla
2. mai
3. a vastusele nr 6-10/24/5147-2, millega jäeti rahuldamata tema taotlus vangla direktori vastuvõtule saamiseks. Lisaks esitas taotleja
4. mail 2024 Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide, milles vaidlustas ka Viru Vangla
5. mai
6. a vastuseid nr 6-10/24/5622-2 ja 6-10/24/5777-2 ning
7. mai
8. a vastust 6-10/24/6076-2 direktori vastuvõtu võimaldamata jätmise kohta. Taotleja nõudis vaietes eeltoodud vastuste kehtetuks tunnistamist ning vangla direktori vastuvõtu võimaldamiseks ettekirjutuse tegemist. Seega on praegune esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav.
9. Tulenevalt

§ 249

lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks esinema taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kohtu hinnangul taotleja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse 2

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3