) § 544 lg 1 järgi isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Kinnipidamisasutuses viibiv avaldaja taotleb lähenemiskeeldu puudutatud isiku suhtes.
lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades, et puudutatud isik ei ole avaldajale helistanud, vaid avaldaja on helistanud puudutatud isikule, saab järeldada, et avalduse esitamise tinginud asjaolu, s.o avaldajale puudatud isiku poolt soovimatut kontakti ei esine ja avaldusega taotletav eesmärk suhtluse lõppemiseks on saavutatud, kui avaldaja ise puudutatud isikule ei helista.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu. Avalduses olevaid puudusi ei ole võimalik kõrvaldada. Avaldusest nähtub, et avaldaja ei nõustu temale kinnipidamisasutuses kohaldatud piirangutega, ning soovib, et kinnipidamisasutus tõestaks, et puudutatud isiku esitatud süüdistused on valed, ja puudutatud isik tema ees vabandaks. Kohus selgitas, et kui avaldaja ei nõustu temale kinnipidamisasutuses rakendatud piirangutega, on tal võimalik esitada vangistusseaduse § 11 lg 5 alusel kaebus kinnipidamisasutusele ning seejärel kaebuse lahendamise tulemusega mittenõustumisel kaebus halduskohtule. Kohus märkis, et kui puudutatud isik on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole ning esitanud kaebuse, siis kaebust menetleb uurimisasutus, kes selgitab välja, kas kaebuses toodud asjaolud vastavad tegelikkusele. Ka on avaldajal õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole, kui tema suhtes on toime pandud süütegu. Kinnipidamisasutus ei vii omaalgatuslikult läbi tõendite kogumist Politsei- ja Piirivalveametile esitatud võimaliku kaebuse osas ning kohus ei saa kinnipidamisasutust selleks kohustada. 2 Avaldaja taotluse menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks jättis kohus
Arvestades, et avalduse menetlusse võtmisest keeldutakse, ei ole kohtul alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 2 p 1 ja p 2 alusel menetlusse võtmata.
lg 2 p 1, p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ning kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu selgituste (nt 08.03.2017 lahendis nr 3-2-1-177-16, p 10) kohaselt võib eelnimetatud sätetele tuginedes hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. 5.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja nõue kohaldada kostja suhtes lähenemiskeeldu tuleb jätta
Avalduses esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja kinnipidamisasutuses viibivale määruskaebuse esitajale helistanud, vaid vastupidi, määruskaebuse esitaja on helistanud kostjale. Seega avaldusega taotletava eesmärgi (s.o kostjaga suhtluse lõppemine) saavutamiseks on piisav, kui määruskaebuse esitaja ise lõpetab kostjale helistamise. Ka määruskaebuses ei ole esitatud põhjendusi, miks maakohtu määrus selles osas vale on. 5.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et määruskaebuse esitaja nõue kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamiseks on
lg 2 p 1 tähenduses perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleb
Ringkonnakohus on täiendavalt tutvunud kohtute infosüsteemi andmetega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt viibib määruskaebuse esitaja Tartu Vanglas vahistatuna ja määruskaebuse esitaja viidatud suhtluskeeld kohaldati talle Tartu Maakohtu 11.04.2024 määrusega kriminaalasjas nr 1-24-1715 prokuröri taotlusel. Seega ei ole määruskaebuse 3 esitajale kohaldatud suhtluskeeldu alusetult. Juhul kui määruskaebuse esitaja talle kohaldatud lisapiirangutega ei nõustunud, siis oli tal võimalik Tartu Maakohtu 11.04.2024 määrus kriminaalasjas nr 1-24-1715 määruskaebuse esitamisega vaidlustada (maakohtu eelnimetatud määruses on määruse vaidlustamise kord selgelt välja toodud) ja talle kohaldatud suhtluskeelu põhjendatuse kontrollimine oleks toimunud Tartu Maakohtu eelnimetatud määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel. Seega ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et määruskaebuse esitaja kahjunõue tulenevalt tema suhtes kinnipidamisasutuses kohaldatud piirangutest on perspektiivitu ning ta ei saavuta hagiga taotletavat eesmärki, st kahjunõude rahuldamist kostja vastu. Maakohus on määruses (põhjendava osa p 7) selgitanud ka seda, millises korras toimub võimalike määruskaebuse esitaja suhtes toime pandud süütegude uurimine (määruskaebuse esitaja väitel on ta teinud kaebuse politseisse – dtl 58). 5.4. Määruskaebuse esitaja on 05.05.2024 esitanud avalduse, kus on mh märkinud, et soovib ka menetlusabi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses jätnud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse põhjendatult
lg 1 p 2 alusel rahuldamata, kuivõrd olukorras, kus avalduse menetlusse võtmisest keeldutakse, ei ole alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 6. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. Tartu Maakohtu 03.05.2024 määrusega on määruskaebuse esitajale antud menetlusabi määruskaebuse esitamiseks ja vabastatud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest, ning jäetud rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi saamiseks. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks määruskaebuse esitajalt
lg 4 alusel mõista riigi kasuks välja 70 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada määruskaebuse esitaja
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja maksevõime on selline, mis ei võimalda hüvitada riigile määruskaebuselt tasumata riigilõivu 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 70 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.