) § 29 lg 1 näeb ette, et kui puudutatud isikute rühmad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada kohtule taotluse selle kinnitamiseks. Ettevõtja esitas kohtule taotluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks 16.04.2024, seega
lg-st 2, § 10 lg 2 p-st 3 ja §-st 361 ning 18.03.2024 määrusest tuleneva tähtaja jooksul. Vastavalt
lg-le 3 on 16.04.2024 esitatud kohtule ka saneerimiskava koos lisadega, 15.04.2024 hääletusprotokoll ning nõustaja arvamus
lg 1 sätestab, et saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib esitada kohtule põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui: 1) ei ole järgitud
lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi; 2)
lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus ei ole täidetud; 3) muu
Kava vastu hääletanud puudutatud isik MTA esitas kohtule taotluse vastuvõtmata kava kinnitamata jätmiseks 30.04.2024, seega
lg-st 2 tuleneva tähtaja jooksul, st 14 päeva jooksul 16.04.2024 Ametlikes Teadaannetes
lg-s 5 nimetatud vastuvõtmata kava kinnitamise taotluse kohtule esitamise teate avaldamisest. MTA leiab, et täidetud ei ole
lg 1 p-s 1 ning § 28 lg 5 p-des 5 ja 11 sätestatud kava kinnitamise tingimused – ettevõtjal on täitmata jooksvad maksukohustused, mis 29.04.2024 seisuga on 15 911,29 eurot; ettevõtjal on tasumata saneerimismenetluse algatamise hetkeks sissenõutavaks muutunud kogumispensioni maksete võlg 56,34 eurot (võlg taotluse esitamise ajal 232,17 eurot); ettevõtja ei täitnud maksuvõla tasumise ajatamise otsuseid. MTA on 4/14 Tsiviilasi nr 2-24-41 eeltoodust tulenevalt seisukohal, et ettevõtja on juba pikaaegselt makseraskustes ning nii jooksvate maksukohustuste õigeaegne täitmata jätmine kui kogumispensioni maksete võla tasumata jätmine näitab ettevõtja suutmatust täita rahalisi kohustusi, järelikult ka saneerimiskavaga ettenähtud kohustusi. Kava on üldsõnaline ja pealiskaudne, mh puudub strateegiliste arendustegevuste kirjelduse ja kokkuvõtte p-s 6.3 sisuline analüüs plaanide ja eesmärkide saavutamise kohta, abinõude kirjeldus on puudulik ja üldsõnaline, ettevõtja jätkusuutlikkuse kohta tõsiseltvõetavat analüüsi ei ole, kavas puuduvad igasugused arvnäitajad kulu vähendamise ja tulu suurendamise kohta. Lisaks eeltoodule leiab MTA, et ettevõtja on juba maksejõuetu (
lg 1 p 3).
lg 4 esimese lause alusel annab kohus saneerimiskava kinnitamisel hinnangu saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitatud võlausaldaja taotlusele. 13.
lg 5 esimese lause kohaselt otsustab kohus saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise 30 päeva jooksul alates
lg-s 2 nimetatud tähtaja möödumisest.
lg 1 näeb ette, et kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud punktides 1–4 sätestatud tingimused. 13.1.
lg 1 p 1 alusel peab olema järgitud
lg-s 5 sätestatud tingimusi, v.a seal viidatud § 24 lg-s 4 sätestatud poolthäälte tingimus. 13.1.1. Täidetud on
Puuduvad andmed, et ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, või rikkunud
lg 1 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust või kava koostamisel nõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust. 13.1.2. Täidetud on
Ametlikest Teadannetest nähtuvalt avaldas nõustaja 18.01.2024 ettevõtja saneerimisteate, mis vastab
Kohtule ei ole teada, et nõustaja oleks saneerimisteate ja vajalike teavituste edastamisel võlausaldajatele, kelle nõudeid sooviti ümber kujundada, rikkunud
§-s 12 sätestatud korda või tähtaega. 13.1.3. Kava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel ei rikutud
lg-s 3 nimetatud nõudeid, mh edastati projekt puudutatud isikutele ja teade vastab § 20 lg-s 5 nimetatud nõuetele (
Samuti järgiti kava vastuvõtmisel
§-s 24 ettenähtud nõudeid ning hääletamisel ei rikutud puudutatud isikute õigusi (
lg 5 p 6).
lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne
lg 2 p-s 6 nimetatud tähtaja (so saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja) lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele. Nõustaja 15.03.2024 taotluse alusel määras kohus 18.03.2024 määrusega täiendava tähtaja kuni 16.04.2024, mille jooksul tuleb esitada puudutatud isikutele muudetud kava, korraldada uus hääletus kava vastuvõtmiseks ning esitada kava kohtule kinnitamiseks. Nõustaja avaldas 01.04.2024 Ametlikes Teadaannetes
lg 3 alusel teate kava projekti kohta, märkides, et kirjalikud seisukohad kava kohta tuleb esitada hiljemalt 15.04.2024. Hääletusprotokollist nähtuvalt edastas nõustaja kõigile kavaga puudutatud kolme rühma jagatud võlausaldajatele kava projekti koos hääletamise üleskutsega nende äriregistris avaldatud ja saneerimisteatele vastuseks saadud täpsustatud elektronposti aadressile. Kava üle hääletamine toimus koosolekut pidamata. Häälte arvu määramisel lähtuti vastavalt
P. puhul
lg 21 alusel tema osa suurusest.
lg 4 sätestab, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Antud juhul on võlausaldajad jaotatud kolme rühma. Hääletamata jättis üks võlausaldaja (Enefit AS) 6541,86 häälega. Kava vastuvõtmise vastu hääletas kaks võlausaldajat (Coop Pank AS ja MTA) kokku 463 935,44 häälega. Kava vastuvõtmise poolt hääletas esimeses rühmas kolm (60%) võlausaldajat 220 968 (37%) häälega, teises rühmas neli (100%) 5/14 Tsiviilasi nr 2-24-41 võlausaldajat 69 309,73 (100%) häälega ja kolmandas rühmas null võlausaldajat. Eriarvamusele jäänud võlausaldajad ei nõudnud eriarvamuse sisu kajastamist protokollis. 15.04.2024 hääletusprotokollist nähtuvalt jäeti kava rühmadesse jaotatud puudutatud isikute poolt vastu võtmata. Kohtu hinnangul vastab hääletustulemuste kohta koostatud protokoll üldjoontes
Kohus ei ole tuvastanud, et hääletamisel ja hääletamise korraldamisel oleks lõppkokkuvõttes rikutud võlausaldajate õigusi. 13.1.4. Saneerimiskava sisaldab iseenesest
§-s 21 märgitut ja vastab formaalsetele nõuetele (
Kohtu hinnangul ei ole kava üldsõnaline ja pealiskaudne määras, et kava tuleks jätta kinnitamata põhjusel, sest täimata on
13.1.4.1. Kavas sisaldub muu hulgas ettevõtja vara- ja võlanimekiri saneerimiskava esitamise seisuga, ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus ning nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse (
Kava kohaselt oli ettevõtjal menetluse algatamise seisuga varasid 878 783 eurot (käibevara 13 942 eurot ja põhivara 864 841 eurot) ning kohustusi 898 900 eurot (lühiajalised kohustused 300 100 eurot ja pikaajalised kohustused 598 800 eurot). Ettevõtte omakapital oli 20 117 euro ulatuses negatiivne, mis on põhjustatud saamata jäänud müügitulust (plaanitud restoran Naba) ning samal ajal lühiajaliste kohustuste suurenemisest käivituskulude ja investeeringute tegemiseks. Ettevõtja finantsseisu on peetud kriitiliseks eelkõige lühiajaliste kohustuste osas. Puhaskäibekapitali ja lühiajaliste kohustuste negatiivne kattekordaja ning madal likviidsus on otsene viide saneerimisvajadusele. Põhjusteks, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse, on koroonapandeemia põhjustatud restorani külastatavuse langus ning seetõttu müügikäibe vähenemine ja kiire inflatsioon ning samaaegne energiahindade, toiduainete ja toorme hinnatõus koos EURIBOR-i kiire tõusuga lühikese aja jooksul, mis kogumis on suurendanud ettevõtja kulusid. Lisaks on restoranide külastatavust mõjutanud tarbijate üldine ostujõu langus. Samuti on ettevõtja tegevust mõjutanud teise restorani Naba ootamatu sulgemine
Pankrotistsenaariumi arvutustabelist nähtub nii ideaalolukord (stsenaarium 1), kui ettevõtjalt sissenõutavad nõuded laekuksid täies mahus, varade müük toimuks bilansilise jääkväärtusega ja kogu varade müügist saadavat tulu kasutatakse võlgade tasumiseks, kui ka olukord, milles on arvestatud 30% väiksema väärtusega põhivaraga (stsenaarium 2), tulenevalt asjaolust, et pankrotimenetlus on oma iseloomult kiire menetlus. Pankrotistsenaariumi 1 korral on vahendite jääk pärast võlgade tasumist -43 318,57 eurot, millest MTA tagamata nõuded moodustavad -13 936,85 eurot, ning pankrotistsenaariumi 2 korral on vahendite jääk pärast võlgade tasumist -305 830,87 eurot, millest MTA tagamata nõuded on -98 394,72 eurot. Nõustaja selgituse kohaselt on tabelites lihtsustamise eesmärgil eeldatud, et kogu vara müügist saadavat tulu kasutatakse võlgade tasumiseks, aga tegelikkuses saab pankrotivara arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid alles pärast pankrotimenetluse kulude kandmist ning muude pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemist. 6/14 Tsiviilasi nr 2-24-41 Nõustaja on välja toonud, et ettevõtja vara realiseerimise väärtust, ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid, katkevat edasist majandustegevust ning pankrotimenetluse kulude ja muude pankrotimenetlusega seotud väljamaksete suurust arvestades on enam kui tõenäoline, et ettevõtja pankroti korral ei ole tema vara arvel võimalik rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Samas saneerimismenetlus võimaldaks jätkata majandustegevusega ja ainsaks võlgade katteallikaks ei oleks sissenõutavad võlad ja bilansilised varad, vaid ka tulu majandustegevusest. Lisaks toimuks saneerimise abil ettevõtte päästmine, mitte kaotamine. Arvestades, et ettevõtja taotleb saneerimisega nõuete vähendamist marginaalselt, saaksid saneerimise tulemusena kõikide võlausaldajate nõuded võrreldes pankrotiga oluliselt suuremas mahus rahuldatud. 13.1.4.3. Kavas sisaldub muu hulgas kirjeldus ettevõtja prognoositava majandusliku seisundi kohta pärast saneerimist ning põhjendused, miks saneerimiskaval on mõistlikud väljavaated vältida ettevõtja maksejõuetust ja tagada tema elujõulisus, sealhulgas kava õnnestumise eeltingimused (
Ettevõtja tegevuseks raskuste ületamisel on kulu vähendamine ja tulu suurendamine. Kulude vähendamine toimub püsikulude vähendamisest (hooajavälisel ajal tegutsetakse minimaalse kulubaasiga ja turismihooajal palgatakse juurde töötajaid, kuid tööjõukulu suhet käibesse hoitakse jätkusuutliku majandustegevuse tagamiseks optimaalsena) ja tegevuse tõhustamisest (käibe suurendamine madalhooajal erinevate ürituste korraldamisega) tuleneva säästu arvel, samuti remondikulu vähendamisega (veski aknad vahetatakse välja rahalise võimekuse olemasolul). Tulu suurendamine toimub 1) turunduse võimendamise läbi (sotsiaalmeedia kanalites ettevõtja nähtavuse tõstmine, igakuised investeerimisüritused ja terviseloengute sarjad); 2) pileti müügitulu suurendamisest aiakontsertidel, vestlusõhtutel, külalispeakokkade õhtusöögi sarjadel; 3) uutest hinnakorrektsioonidest; 4) ärimudeli muudatustest (enda toodetava napsu tootmismahu suurendamine kolm korda ja ka toote turustamine kaubandusvõrku) ja 5) varade müügist saadava erakorralise tulu arvel (omanikule kuuluva korteriomandi müük). Kuigi finantsprognoosid näitavad võimalust saneerimisperioodil suur osa võlakohustustest tasuda äritegevusest saadud tuluga ja omanikule kuuluva kinnisvara müügist saadud erakorralise sissetulekuga, on prognoosides eeldatud osade praeguste laenukohustuste refinantseerimine uue laenulepinguga. Seotud isikute antud laenud ettevõtjasse plaanitakse kapitaliseerida sellises ulatuses, mis tagaks seadusele vastava omakapitali seisu. Arendustegevuste eesmärgiks on makseraskuste ületamine, ettevõtja likviidsuse taastamine ning ettevõtja jätkusuutliku majandamise ning kasvu tagamine. Kohtu hinnangul ei ole eespool märgitust tulenevalt põhjendatud MTA väide, et kavas puudub arendustegevuste osas sisuline analüüs plaanide ja eesmärkide saavutamise kohta. Kuigi kavas puuduvad arvnäitajad kulude vähendamise ja tulude suurendamise kohta, on kavast nähtuvalt strateegilisest tegevusest tulenev muutus juba arvestatud prognoosis tulude ja kulude sisse. Nõustaja on selle kohta lisanud kavale pro forma kasumiaruande ja rahavoogude prognoosi (kava lisa 1). Prognoosid on koostatud realistliku turuinfo ja varasema müügikogemuse põhjal, kuid konservatiivsemalt kui turuinfo seda võimaldaks. Positiivset mõju rahavoole annab viivitusintresside vähendamine nullini
lg 1 p 31) ja võlausaldajad, keda saneerimiskava ei mõjuta, ning selle põhjused (
Saneerimiskava puudutab kümmet võlausaldajat, kes on jagatud kolme eraldi rühma. Ettevõtjal on nende ees rahalisi kohustusi kokku 812 512,95 eurot. Nõustaja on toonud välja, et rühmadeks jagamine on vajalik võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise vältimiseks ja igas rühmas koheldakse võlausaldajaid ühetaoliselt. Kavaga on hõlmatud valdav osa võlausaldajate nõuetest. Saneerimismenetluses osalevate võlausaldajatena ei käsitleta liisingupartnereid. Samuti ei ole kavaga hõlmatud lühiajalised võlakohustused (kokku 71 909,40 eurot). Seda põhjusel, et tegemist on jooksvate kuludega, mille katmine toimub tavapärasest äritegevusest. Lühiajalised võlakohustused kajastavad klientide poolt tehtud ettemakseid, aga ka arveid, mille tähtaeg ei ole veel saabunud ja arvestuslikku töötasu töötajatele, mille väljamakse ei ole veel toimunud ning arvestuslikku tööjõumaksu, mille tähtaeg ei ole veel saabunud. Saneerimiskava tegemise käigus koostatud rahavoo prognoos näitab, et lühiajaliselt on vajalik omanike täiendav finantseerimine ja juba vähem kui aasta jooksul taastuvad ettevõtja müügitulud, mis võimaldavad asuda ka eelnevate perioodide kava väliseid lühiajalisi võlgasid osade kaupa tasuma. 13.1.4.5. Kavas on märgitud töötajate olukorra kirjeldus saneerimiskava esitamise seisuga ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajatele (
Ettevõtja juures töötab kava esitamise seisuga ehk madalhooajal üheksa inimest (perenaine, teenindajad, kokk, nõudepesija, napsumeister, koristaja). Hooaja välisel ajal hoitaksegi palgal ainult kriitilise tähtsusega töötajaid ja administratiivtöötajaid ei palgata. Suviti ehk kõrghooajal tõuseb töötajate arv 2-3 kordseks ning siis antakse tööd kuni 30-le inimesele. Ettevõtja soovib saneerimise abiga säilitada kõik praegused töökohad, et olla valmis uueks turismihooajaks. Saneerimismenetluse lõpetamisega kaasneks töötajate kohene koondamine ja restorani sulgemine. 13.1.4.6. Kavas sisalduvad muu hulgas saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, ettevõtja hinnangulised rahavood, saneerimiskava raames oodatav uus rahastamine, selle suurus, allikad ja tingimused ning põhjused, miks uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik (
Kavast nähtub, et vastavalt
§-le 141 on ettevõtja töötajate esindajat, kelleks on ettevõtja tegevjuht, teavitatud saneerimisest. Kohus ei nõustu MTA etteheitega selle kohta, et kavas on abinõude kirjeldus puudulik ja üldsõnaline. Kava kohaselt on saneerimisabinõudeks kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste nõuete osamaksetena täitmine ja kõrvalnõuete vähendamine (
Kavast nähtuvalt võlausaldajate põhinõudeid ei vähendata, kuid vähendatakse võlausaldajatel olemasolevaid kõrvalnõudeid (so viivitusintress) 100%. Holm Bank AS-le, Coop Pank AS-le ja MTA-le (tagamata nõue) tasutakse põhiosamakseid vastavalt Coop Pank AS-i maksegraafikule 21.07.2024 ja 23.08.2024, mõlemal korral 10 000 eurot ning viimane osamakse 17.07.
lg 2 järgi ei saa saneerimiskavas ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõudeid. Ülejäänud nõuded (sh maksunõuded) on ümberkujundatavad. Peamiseks saneerimise abinõuks on nõuete ümberkujundamine selliselt, mis vähendaks lühiajalist survet väljaminevatele rahavoogudele ja suurendaks likviidsust. Kavas on täiendavalt selgitatud, et ettevõtja jätkab laenuintresside tasumist nii jooksvalt tekkivate (Coop Pank AS-le) kui juba sissenõutavaks muutunute osas (Holm Bank AS-le ja Leorio Invest OÜ-le). Sissenõutavaks muutunud laenintresside tasumised algavad
Kavas esitatu põhjal on kohus seisukohal, et rühmade moodustamine vastab ettenähtud tingimustele ja piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega (
lg 5 p 8).
lg 2 sätestab, et kui saneerimiskava puudutab erineva õigusliku seisundiga isikuid, tuleb saneerimiskavas ette näha, et puudutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena. Eraldi rühmad moodustatakse vähemalt: 1) pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatest; 2) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest; 3) võlausaldajatest, kelle nõue rahuldataks madalamas järgus vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg-le 41; 4) ettevõtja osanikest või aktsionäridest, kui kavas nähakse nõude ümberkujundamise meetmena ette kohustuse 9/14 Tsiviilasi nr 2-24-41 asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga.
lg 3 järgi võib lisaks
lg-s 2 sätestatud puudutatud isikute rühmadele moodustada muid puudutatud isikute rühmi lõikes 2 nimetatud rühmade sees. Ühe rühma võivad moodustada puudutatud isikud, kellel on ühesugused huvid, mis põhinevad kontrollitavatel kriteeriumidel ja on ühetaolised. Ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatest moodustatakse eraldi rühmad. Lähikondseks loetakse PankrS § 117 lg-s 2 nimetatud isikud. Kavas on ette nähtud kolm puudatud isikute rühma. Esimese rühma moodustavad pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad, kelle nõuded kokku 596 603,46 eurot kuuluksid pankrotimenetluses rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 järgus (
S § 117 lg-s 2 nimetatud ettevõtja lähikondsed võlausaldajad nõuetega kokku 121 067,65 eurot (
Kolmanda rühma moodustavad pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad (
lg 2 p 2) nõuetega kokku 94 841,84 eurot (MTA asub ka kolmandas rühmas tulenevalt
13.1.6.
lg 5 p 7 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui selgub, et
lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud
Võlausaldajate huvide testi järgimata jätmisele saab tugineda ka
Antud juhul ei ole kava vastu hääletanud puudutatud isik MTA saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluses tuginenud
lg 1 p 1 alusel võlausaldajate huvide testi järgimata jätmisele.
lg 2 kohaselt tuvastatakse võlausaldajate huvide testiga, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. MTA leidis 16.05.2024 kohtuistungil, et ta on kava kohaselt ebasoodsamas seisus kui pankroti korral, sest pankrotimenetluses saaks MTA pandiga tagatud nõue täies ulatuses rahuldatud, aga praegusel juhul on MTA kõrvalnõuet (maksuintress) ilma pandipidaja nõusolekuta ja põhjendust esitamata vähendatud summas 10 150,46 eurot. Kohus märgib, et MTA osaleb sarnaselt teiste võlausaldajatega saneerimismenetluses ning maksunõudeid koheldakse seal sarnaselt muude nõuetega. Seega ei eelistata maksunõudeid teistele ümberkujundatavatele nõuetele ja maksunõudeid saab sarnaselt muude nõuetega ettevõtja saneerimismenetluses ümber kujundada, mh ajatada ja võlasummat vähendada (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1141 lg 1 ja
lg 2), nagu on antud juhul taotlenud ettevõtja (vt ka RKTKm nr 3-2-1-122-09, p 17). Keelatud ei ole ka pandiga tagatud nõuete ümberkujundamine, seejuures ei ole seadusandja sidunud saneerimismenetluses pandiga tagatud nõuete ümberkujundamise lubatavust pandipidaja nõusolekuga (vt ka RKTKm nr 3-21-25-11, p 43, 46). Kui kohus kinnitab saneerimiskava, mis näeb ette maksuvõla vähendamise, võib MTA sel juhul maksuvõla kustutada (MKS § 114 lg 2). Kohus leiab, et kohtule esitatud kava alusel ei kohelda MTA-d oluliselt halvemini võrreldes teiste I rühma (pandiga tagatud nõuetega) võlausaldajatega. Kava järgi toimub pandiga tagatud võlausaldajate võlasumma vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata võlausaldajate kõrvalnõuded (Holm Bank AS-l 9000 eurot, Leorio Invest OÜ-l 997,28 eurot, Mosaiik Grupp OÜ-l 3510,34 eurot ja MTA-l 10 150,46 eurot). Põhinõuded tasutakse kõigile võrdses, so 100% ulatuses. Ettevõtja ei ole kavas taotlenud üksnes osade pandiga tagatud võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagatud põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. 10/14 Tsiviilasi nr 2-24-41 Kohtu hinnangul on nõuete ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Kui pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu (PankrS) § 2), siis ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (
). Seejuures tuleb arvestada ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvidega ja kaitsta nende õigusi (
Ühelt poolt ettevõtja, kes soovib ajutistes majandusraskustes olles saneerimise teel kohustuste vähendamise abil ettevõtet säilitada, ja teiselt poolt võlausaldaja, kellel on õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate õiguste kahjustamisele. Siiski ei tohi võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral (vt ka RKTKm nr 32-1-25-11, p 51). Pandiga tagatud nõuetele on asjaõigusseaduse (AÕS) § 280 järgi tagatud panditud eseme arvel rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes. Ka PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi rahuldatakse pandiga tagatud tunnustatud nõue esimeses rahuldamisjärgus. Vaidlust ei ole selles, et pandieseme (omanikule kuuluv korteriomand) väärtus (kohtule teadaolev võimalik müügihind 279 000 eurot) katab MTA tagatava nõude 73 654,51 eurot (põhinõue 63 504,05 eurot ja kõrvalnõue 10 150,46 eurot). Ka pankrotistsenaariumi arvutustabeli kohaselt saaks MTA pandiga tagatud nõue pankrotimenetluses rahuldatud nii stsenaariumi 1 kui stsenaariumi 2 korral (eelduslikult ka koos kõrvalnõudega ja üldiste pankrotimenetluse kulude kandmisega 10/100 ulatuses PankrS § 153 lg 2 järgi). Samas on MTA-l ka pandiga tagamata nõue, millest 88 299,98 eurot on põhinõue ja 7116,54 eurot kõrvalnõue, kokku 95 416,52 eurot. Pankrotistsenaariumi 1 korral moodustavad MTA tagamata nõuded -13 936,85 eurot ja pankrotistsenaariumi 2 korral -98 394,72 eurot (koos kõrvalnõudega on tagamata nõuete jääk eelduslikult suuremgi). Kuigi saneerimismenetluses saab pandiga tagatud nõuet pandipidaja nõusolekuta vähendada üksnes ulatuses, milles pandiese tegelikult nõuet ei taga (vt ka RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 61), on kohus eeltoodu põhjal seisukohal, et kokkuvõttes on MTA nõuete rahuldamise määr ettevõtja saneerimismenetluses oluliselt suurem kui pankrotimenetluses. Käesoleval juhul täidetakse kava alusel MTA nõuded kokku summas 151 804,03 eurot, sellest pandiga tagatud nõue 63 504,05 eurot ja pandiga tagamata nõue 88 299,98 eurot. MTA on õigustatult viidanud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt materiaalõiguslikult lubatavalt arvestatud intressi-, viivise- või leppetrahvinõudeid ei või kavas tühistada või vähendada seda põhjendamata, isegi kui seda tehakse kõigi võlausaldajate suhtes ühtemoodi. Üldiselt kehtib ka siin nn pankotihinnangu põhimõte, st tuleks võrrelda, millises ulatuses saaks võlausaldaja oma nõude(d) rahuldatud ettevõtja pankrotimenetluses (vt ka RKTKm nr 3-2-125-11, p 54). Kohus on eespool leidnud, et antud juhul on ka kõrvalnõudeid vähendades arvestatud MTA huve. Nõustaja selgitas 16.05.2024 istungil, et saneerimine on võimalik ja ettevõtjale jõukohane, kui olemasolevaid kõrvalnõudeid vähendatakse nullini. Sel juhul on ettevõtja võimeline tasuma põhinõudeid 100% ulatuses. Kohus märgib, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas kinnitada kava, mida ettevõtja tõenäoliselt täita ei suuda. Käesolevalt ei toimu ettevõtja kõrvalnõuetest vabastamisel võlausaldajate huvide olulist kahjustamist. 13.1.7.
lg 5 p 11 kohaselt võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada.
esimese lause kohaselt on ettevõtja saneerimine saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on 11/14 Tsiviilasi nr 2-24-41 juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Saneerimisel tuleb seega eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist makseraskust, mis on saneerimismenetlusega ületatav. Kohus ei nõustu MTA seisukohaga, et kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või elujõulisust tagada. Põhjendatud ei ole ka MTA seisukoht, et ettevõtja suutmatust nõudeid rahuldada ei saa pidada ajutiseks makseraskuseks, vaid ettevõtja on juba maksejõuetu. 30.12.2023 seisuga on ettevõtjal bilansi järgi vara 873 795 eurot ja kohustusi 911 738 eurot ning omakapital -37 943 eurot ei vasta äriseadustiku nõuetele. Aruandlusperioodi majandustegevuse tulemiks on kahjum 198 746 eurot, eelmiste perioodide kahjum oli 119 115 eurot. 30.12.2023 seisuga ületavad ettevõtja lühiajalised kohustused (313 735 eurot) käibevara (17 407 eurot) 18 korda ja maksevõime tase on eriti nõrk. Käibevarast ca 25% (4286 eurot) moodustavad nõuded ostjate vastu. Lühiajalistest kohustustest on suurima osakaaluga maksuvõlg ca 28% (88 425 eurot). Põhivara on 856 387 euro väärtuses ja pikaajalisi kohustusi 598 002 eurot, sh laenukohustused 75 981 eurot. Põhivara on võrreldes 31.12.2022 seisuga (1 016 453 eurot) vähenenud 169 687 euro võrra. Äriregistri andmetel on ettevõtjal tasumata maksukohustused alates 12.09.2022, mida saab pidada pikaajaliseks maksuvõlaks. 16.05.2024 istungil kinnitas MTA, et ettevõtjal on lisaks ümberkujundatavatele nõuetele jooksev maksuvõlg ca 9800 eurot. Mh on ettevõtjal tasumata saneerimiskavaga hõlmamata menetluse algatamise hetkeks sissenõutavaks muutunud kogumispensioni maksete võlg 56,34 eurot, mis käesoleval ajal on juba 232,17 eurot. Nõustajale on ettevõtja 31.12.2023 raamatupidamisbilansis toodud andmed teada, ometi on nõustaja hinnangul ettevõtte saneerimine tõenäoline. Kavast nähtuvalt on majandusraskuste tekkimise põhjusena märgitud asjaolud loonud olukorra, kus ettevõtja on likviidsusraskustes. Rakendades kavas kirjeldatud strateegilisi meetmeid ja saneerimisabinõusid on ettevõtjal võimalik majandusraskused ületada. Ettevõtja finantsseis on kriitiline eelkõige lühiajaliste kohustuste osas. Peamine äritegevuse finantseerimisallikas lühiperspektiivis on peagi käivituva turismihooajaga kaasnevad müügitulud. Lisaks on kava täitmiseks müügis ettevõtja omanikule kuuluv korteriomand. Kinnisvara müügist saadud tulu kasutatakse ettevõtte laenude ja kohustuste tasumiseks, samuti kapitaliseeritakse ülejääk ettevõttesse. Jooksvad rahavood koos omaniku täiendava finantseerimisega võimaldavad katta kõik jooksvad kulud ja teenida tulu. Ettevõtja eesmärk on vähendada ka lühiajalist survet väljaminevatele rahavoogudele. Võlgade vähendamine saneerimisperioodi lõpus on osaliselt plaanitud ühekordse refinantseerimisega. Kõik saneerimisabinõud on eesmärgipärased, mis aitavad ettevõtjal taastada jätkusuutliku majandustegevuse. Kava aluseks on võetud realistliku taastumistempoga finantsprognoos, millest ilmneb, et ettevõtja on võimeline ka konservatiivse stsenaariumi järgi saneerimismenetlusega ümberkujundatud nõuded tasuma 2025. aasta suveks, jättes endale seejuures piisava likviidsuse majandustegevuse jätkamiseks. Suuremad võlausaldajad on näidanud kava koostamise perioodil üles koostöövalmidust ka saneerimismenetluse ajal. Kohus märgib, et peab ettevõtja kava realistlikuks ja realiseeritavaks. Saneerimiskava tegemise käigus koostatud rahavoo prognoos näitab, et lühiajaliselt on vajalik omaniku täiendav finantseerimine, aga aasta jooksul taastuvad ettevõtja müügitulud tasemele, mis võimaldavad lisaks kavas ettenähtule asuda ka eelnevate perioodide kava väliseid lühiajalisi võlgasid osade kaupa tasuma. 16.05.2024 kohtuistungil avaldatu kohaselt on turismihooaeg alanud ja ettevõtte madalseis möödumas. I kvartali käive 63 000 eurot vastas prognoositule, graafikus ollakse ka kuludega. Suveperioodil kasvab ettevõtte käive hüppeliselt – kui talvisel perioodil on keskmiselt 98 klienti päevas, kes kulutab keskmiselt 20 eurot, siis suvisel perioodil on kliente üle 300-400. See on Saaremaa eripära, et suvel ettevõtja käive märgatavalt tõuseb. Veski on suvel igapäevaselt avatud ja kasvavast müügitulust on ettevõtja asunud tasuma ka jooksvat 12/14 Tsiviilasi nr 2-24-41 maksuvõlga. Lisaks ollakse broneerimisprotsessis kinnistu müümisega, et vajalikke lisavahendeid juurde saada. Kohus leiab eeltoodu põhjal ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast, võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest (ettevõtja on olulise tähtsusega turismiobjekti Saaremaa Veski omanik) lähtudes, et esitatud kava täitmine on tõenäoline, ajutised makseraskused saneerimise teel ületatavad ja ettevõtja jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist võimalik. Indikaatoriks, et ettevõtja elujõulisuse taastamine on ilmselt tõenäoline, saab pidada ka seda, et kava vastuvõtmise vastu hääletas kaks võlausaldajat kümnest. 13.1.8. Kohus võib jätta kava kinnitamata ja lõpetada menetluse, kui kavaga nähakse ette uue rahastamise vajadus, kuid uus rahastamine ei ole saneerimiskava elluviimiseks vajalik ja kahjustab ebaõiglaselt võlausaldajate huve (
Nõustaja on kavas selgitanud, et saneerimisperioodi alguses vajab ettevõtja lisaks ärituludele täiendavat finantseerimist, mida tehakse seotud isikute antud laenudega. Kuigi finantsprognoosid näitavad võimalust saneerimisperioodil suur osa võlakohustustest tasuda äritegevusest saadud tuluga ja omanikule kuuluva kinnisvara müügist saadud erakorralise sissetulekuga, on prognoosides plaanitud võlgasid vähendada ühekordse refinantseerimisega saneerimisperioodi lõpus. Refinantseerimise läbirääkimised algavad 15.09.2024, et leida parim lahendus ettevõtte finantskohustuste ümberstruktureerimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seega saab asuda seisukohale, et uus rahastamine on saneerimiskava elluviimiseks vajalik. Kohtu hinnangul ei kahjusta osade praeguste laenukohustuste refinantseerimine uue laenulepinguga ebaõiglaselt võlausaldajate huve. 13.2.
lg 1 p 2 alusel peab saneerimiskava olema heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud
lg 2 p-s 4 nimetatud rühm või muu rühm, kes saneerimiskava alusel ettevõtja väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitada huve või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huve, kui kohaldatakse pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärke. Nimetatud tingimus on täidetud, sest kava kiitis heaks üks puudutatud isikute rühm, kes ei olnud
Kuigi teise rühma moodustavad seotud ettevõtjatest võlausaldajad, sh võlausaldajast osanik G. P. , ei nähta kavas nõude ümberkujundamise meetmena ette kohustuse asendamist juriidilise isiku osaga. 13.3.
lg 1 p 3 järgi peab saneerimiskavaga olema tagatud, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama järguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama järguga rühma.
lg 2 alusel lähtutakse järkude järjekorra määramisel pankrotiseaduses sätestatud rahuldamisjärkudest, kuid see ei puuduta väljamaksete järjekorda.
lg 1 p 4 järgi ei või ükski puudutatud isikute rühm saneerimiskava alusel saada rohkem, kui on tema kogunõue ettevõtja vastu.
14. Eeltoodut, aga ka saneeritava ettevõtte huvisid, samuti kava kinnitamise ja kinnitamata jätmise tagajärgi arvestades nii ettevõtjale kui ka kavaga puudutatud võlausaldajatele, kinnitab kohus KG Partners OÜ saneerimiskava. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (
15. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Andro Kullerkupp (
lg 1), kellel tuleb mh esitada saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruanne (
16. Ettevõtjal on kohustus anda saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutada saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel (
Ettevõtja peab viivitamata teavitama saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest (
13/14 Tsiviilasi nr 2-24-41 Menetluskulud ning saneerimisnõustaja tasu ja kulutused 17.
lg 1 alusel kannab saneerimismenetluse kulud ettevõtja ja võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. 18. Saneerimisnõustaja palub 16.04.2024 taotluses kinnitada oma tasuks 8000 eurot ning määrata tasu saajaks OSAÜHING VERTEX INVESTMENT (arvelduskonto nr EE052200221017089518), mille kaudu nõustaja tegutseb.
lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 3 esimese lause järgi otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel tema tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud
Justiitsiministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (määrus) § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4 ja 5 või 6 alusel. Esitatust ei nähtu, et nõustajal ja ettevõtjal oleks kokkulepe tasu kohta. Seetõttu lähtub kohus tasu määramisel määruse §-dest 4 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.