Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui: 1) leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja 4) lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Kohus leiab, et kostja ja laenuandja Placet Group OÜ sõlmisid 19.04.2018 tarbijakrediidilepingu sidevahendi abil, kuna hageja selgituste kohaselt on kostja laenutaotluse esitanud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Kostja otsesõnu laenutaotluse esitamist laenuandja kodulehe vahendusel ei ole vaidlustanud. Kohus selgitab, et sidevahendi abil lepingu sõlmimiseks ei pea see olema allkirjastatud. Kohtu hinnangul on laenuandja Placet Group OÜ ja kostja lepingu sõlminud vaatamata asjaolule, et kirjalikku lepingudokumenti kostja allkirjastanud ei ole. Samuti nähtub lepingul kuupäev. Vastavalt
lg-le 1 ei välista
Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Hageja on esitanud kostjale e-posti aadressile xxx 19.04.2018 saadetud e-kirja koos lepingudokumentidega (dtl 584-591). 2/6 Eelnimetatud e-kiri koos lisadega saadeti samale e-posti aadressile, mis kostja on kohtule avaldanud käesolevas menetluses ning kostja ei ole vaidlustanud 19.04.20181 e-kirja kättesaamist. Seega leiab kohus, et
9. Kohus märgib, et kostja on esitanud vastuväiteid ka seoses kostja tuvastamisega, kuna kostja hinnangul ei vasta hagiavalduses märgitud kostja ees- ja perekonnanime kirjapilt ning kostja andmed registreerimiskoha kohta kostja isikut tõendavas dokumendis kajastatule ning rahvastikuregistris märgitud andmetele. Kohtule jääb kostja vastav seisukoht arusaamatuks, kuna nii hagiavalduses, 19.04.2018 lepingus kui ka kostja enda 07.11.2022 vastuses ja 08.11.2022 esitatud lisades kattuvad nii kostja nimi kui ka aadress. 10.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Placet Group OÜ loovutas oma nõude 03.11.2021 hagejale, millest teavitati kostjat 03.11.2021 teatisega (dtl 157). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 11.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija 3/6 krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. 12. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 592-601) nähtub, et enne 19.04.2018 lepingu sõlmimist tegi kostja igakuiseid tagasimakseid summas 15 eurot inkassoettevõttele OK Incure OÜ, mis viitab, et kostjal oli juba varasemalt tekkinud võlgnevus ja makseraskused. Samuti nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest, et kostja tegi igakuiseid tagasimakseid õppelaenu katteks ning tasus krediitkaardi kasutamise eest teenustasu ja intresse. Seega olid kostjal ka juba varasemad laenukohustused. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja 22.02.2018 viivist õppelaenult, kuna kostja arveldusarvel ei olnud 15.02.2018 õppelaenu põhiosa tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Samuti nähtub esitatud arveldusarve väljavõttelt, et kostja on 31.10.2017 teinud makse teise kostja nimel oleva arveldusarve vahel, kuid hageja ei ole esitanud kostja teis(t)e arveldusarve(te) väljavõtteid. Kostja arveldusarve väljavõttelt ei nähtu ka üüri- või kommunaalmakseid. Hageja selgituste kohaselt märkis kostja 19.04.2018 laenu taotlusel majapidamiskuludeks 350 eurot. Hilisematel lepingu muutmise taotlustel märkis kostja enda majapidamiskuludeks 500 eurot, 600 eurot, 350 eurot ja 450 eurot. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi majapidamiskulude suuruse ja tasumise osas. Kohus leiab, et kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli arvukalt väljaminekuid ning kostja töötasust ei piisanud kostja väljaminekute katmiseks. Kohtu hinnangul ei saanud laenuandjal tekkida kostja arvelduskonto väljavõtet analüüsides kindlust kostja maksevõime osas. Samuti ei nähtu, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilimiiti suurendades, kuivõrd hageja selgituste kohaselt lähtus laenuandja 19.04.2018 laenu taotlemisel esitatud arvelduskonto väljavõttest ega küsinud uusi ajakohasemaid arvelduskonto väljavõtteid. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 19.04.2018 krediidilepingut sõlmides ja 17.07.2018, 02.08.2018, 15.08.2018 ning 11.10.2018 krediidilimiiti suurendades krediidivõimeline
Seega on laenuandja eiranud
lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud
§-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi korrektselt teostanud. 16.
lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub
lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt
lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks 5/6 kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär. 17. Kohus andis 02.05.2024 kirjaga (dtl 556-561) hagejale võimaluse esitada maksekorraldused laenuandja poolt kostjale tehtud väljamaksete kohta, teave kõigi kostja poolt teostatud tagasimaks kohta ning
Hageja on 19.06.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku summas 6460 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 7140,58 eurot, seega lugedes kostja tagasimaksed põhiosa katteks, saab lugeda nõude tasutuks. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et krediidileping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostja tasunud põhivõlgnevuse ning hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, jätab kohus rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.