) § 24 kohaselt kava kinnitamiseks vajalik võlausaldajate osakaal. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud. Kavas ei kohelda ühtki võlausaldajat teiste võlausaldajatega võrreldes ebaõiglaselt. Võlausaldajatel on tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses, kuivõrd võlgnikul puudub vara ja sissetulekuks on igakuine töötasu alammääras. Pankrotimenetlusega kaasneksid ka märkimisväärsed kulud ja võlgnikul on võimalik läbida sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Kava täitmine kestab vähem kui pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus. 3
lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne kava kinnitamist kontrollida, kas kava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik ei ole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Avalduse esitamise ajal võlgnik töötas, igakuine sissetulek oli kokku 860 eurot. Võlgnik on välja võtnud II pensionisamba osakud ning valmis katma saadud rahaga osaliselt võlausaldajate nõuded. Hetkel ei ole võlgnik enda kinnitusel tööga hõivatud ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus. Võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades on kava täitmine tõenäoline ning võlgnikule jõukohane. MÄÄRUSKAEBUS 11. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale 5. veebruaril 2024 määruskaebuse, vaidlustades määrust osas, mis puudutab pensionifondi rahasummat ja sissetulekuid. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kava koostamisel teada, millises ulatuses raha tagastatakse. Tagastatavalt summalt peeti kinni tulumaks ja võlgnik sai 8000 euro asemel 6400 eurot. Lisaks on lahendi tegemisel muutunud sissetulek. Nimetatud asjaolusid ei saanud ette näha ega ära hoida. Võlgnik viitab
Võlgnik tõi välja veel järgmised asjaolud: 1) võlgniku korteris, millele on seatud hüpoteek, elavad eakas ema ja puudega tütar, kes ei suuda end ise ülal pidada. Pankroti väljakuulutamise korral jäävad ema ja tütar tänavale, korter müüakse ja tasuda jääb veel 25 000 eurot; 2) võlgnik eraldas raha abikaasa isa raviks ja teraapiaks ning seejärel matusteks; 3) võlgnikul on puue. Pankroti väljakuulutamine halvendaks võlgniku olukorda. Võlgnik soovib tasuda võla viie aasta jooksul 240 eurot kuus ilma vara kaotamata. VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
. 18. Võlgnik esitas määruskaebuse kava kinnitamise määruse peale, viidates
lg-le 1.
näeb ette võimaluse muuta kinnitatud ümberkujundamiskava.
lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samas võib võlgniku varaline seisund anda
lg 1 p 2 järgi alust jätta kava ka kinnitamata, kusjuures
lg 3 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule kas enne kava kinnitamise otsustamist või kava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja kava muutmiseks või uue kava esitamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui selle täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Määruskaebuses esitatud asjaolude ja taotluste põhjal saab ringkonnakohus aru, et võlgnik esitas määruskaebuse, sest ei olnud võimeline täitma kava juba selle kinnitamisel ning soovib saavutada teistsugust ümberkujundamiskava. 19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud asjaolude põhjal, eelkõige tulenevalt pensionifondi väljamakselt tulumaksu kinnipidamisest, ei ole võlgnik võimeline kava täitma, mistõttu esineb alus jätta kava
Seega tuleb maakohtu kava kinnitamise määrus tühistada. 19.
MS-is hagita menetluse kohta sätestatut, kui
-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3 esimene lause). Maakohus lahendas kava kinnitamise rohkem kui 1,5 aastat pärast selle esitamist. Maakohus märkis määruse põhjendustes vastuoluliselt, et võlgniku sissetulekuks on igakuine töötasu 5 alammääras, samas ka, et hetkel ei ole võlgnik enda kinnitusel tööga hõivatud ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus. Konkreetsed andmed võlgniku sissetulekute ja väljaminekute kohta nähtusid aasta ja 10 kuud enne määruse tegemist esitatud ümberkujundamisavaldusest ning enne kava kinnitamist selgus kohtule, et võlgnik enam ei tööta. Maakohus on jätnud menetlusõiguse norme rikkudes välja selgitamata sissetulekute muutumisega seonduvad asjaolud, mistõttu ei saanud ta sisuliselt hinnata ja kaaluda ka kava täitmise võimalikkust. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes leidis maakohus, et kava täitmist tuleb pidada võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoliseks ja jõukohaseks ning kava võimaldab võlgnikul tasuda ka igakuiseid jooksvaid kulusid. Arvestades võlgniku määruskaebuses toodut, ei annaks ainuüksi see rikkumine siiski alust maakohtu määrust tühistada. Võlgnik ei ole määruskaebuses selgitanud, mis ajast alates ja kuidas on tema sissetulek muutunud ning kuidas see mõjutab kava täitmise võimalikkust. 19.2. Võlgnik tugineb määruskaebuses ka sellele, et ettenägematu asjaoluna peeti pensionifondi väljamaksest kinni tulumaks, mistõttu laekus 8000 euro asemel 6400 eurot. Võlgnik soovis 11. märtsi 2022 e-kirja (I kd lk 27) järgi täita kohustused mh pensionifondi väljamaksest, millest on peetud kinni maksud. Seega oli võlgnik juba enne kava esitamist teadlik, et väljamaksest peetakse kinni maksud. Võlgniku 11. märtsi 2022 e-kirjast ja 20. märtsi 2022 vastusest (I kd lk 137) nähtuvalt on ta avalduse raha väljamaksmiseks juba teinud. Kui avaldus laekus pensioniregistri pidajale hiljemalt 31. märtsil 2022, tehti väljamakse vastavalt kogumispensionide seaduse § 431 lg 2 p-le 3 hiljemalt 20. septembril 2022. Maakohtule 12. juulil 2022 esitatud kavas, mille oli digitaalallkirjastanud ka võlgnik, lähtuti sellest, et võlgnik teeb saadavast summast võlausaldajatele väljamakseid 8000 eurot 1 senti.
lg 1 kohaselt annab võlgnik kohtule ja nõustajale teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlgnik on seda kohustust rikkunud. Isegi kui kava esitamise hetkeks ei olnud võlgnikule raha laekunud, pidi tegelikult laekuv summa selguma hiljemalt 2022 septembris. Maakohus otsustas kava kinnitamise alles jaanuaris 2024, küsides eelnevalt 2023 oktoobris võlgnikult võlausaldajate vastuväidete ja kava kinnitamise kohta seisukohta. Seega oli võlgnikul võimalus vähemalt aasta jooksul pärast asjaolu selgumist maakohut sellest teavitada. Kuna võlgnik ega nõustaja ei avaldanud kohtule pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud rahasumma suurust õigesti, ei saanud maakohus seda asjaolu iseenesest arvesse võtta. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta arvesse, et võlgnikule laekus pensionifondi väljamaksest 8000 euro asemel 6400 eurot, mistõttu ta ei ole võimeline tasuma kavas ettenähtud esimest osamakset kokku 8000 eurot 1 senti. Võlgnik tõi määruskaebuses muu asjaoluna välja selle, et ta on eraldanud raha abikaasa isa raviks, teraapiaks ja matusteks. Võlgnik ei täpsusta, kas ja kuidas see mõjutab kava täitmist. Kava muutmise ettepanekus ei näe võlgnik enam ette võlausaldajatele esimese suurema väljamakse tegemist. Ringkonnakohus märgib, et selle põhjal ei ole välistatud, et võlgnikul ei pruugi olla pensionifondi väljamaksest saadud raha säilinud. 20. Maakohus määras võlgnikule nõustaja.
lg 1 kohaselt on nõustaja ülesanne mh teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest.
lg 2 p 1 järgi abistab nõustaja võlgnikku võlgade ümberkujundamiskava koostamisel. Vastavalt
lg-le 3 täidab nõustaja oma ülesandeid korralikule ja ausale nõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve. Ringkonnakohus leiab, et ka nõustaja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega, kui ei suutnud välja selgitada pensionifondist laekuva rahasumma 6 suurust ega pööranud viimases seisukohas piisavalt tähelepanu võlgniku sissetuleku muutumisele. 21. Ringkonnakohtul puudub piisav ülevaade võlgniku varalisest seisundist käesoleval hetkel. Avalduse esitamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat ja kava esitamisest aasta ja üheksa kuud. Võlgnik taotleb määruskaebuses sisuliselt kava muutmist, mille võimalikkuse üle otsustamine eeldab olulisel määral uute asjaolude tuvastamist ja täiendava menetluse läbiviimist. Seetõttu tuleb asi saata lahendamiseks tagasi maakohtule.
lg 2 järgi võib kohus määrata võlgnikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks
§-s 22 sätestatud korras. Samuti võib kohus jätta
lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata.
lg 2 alusel jätab kohus avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 3 näeb ette, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (
), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Maakohtul tuleb mh välja selgitada asjaolud seonduvalt võlgniku varalise seisundi, sissetulekute ja pensionifondi väljamaksega (sh millal ja millises summas raha välja maksti, kas see on alles või millal, millistes summades ja milleks on võlgnik seda kasutanud). Seejärel tuleb maakohtul otsustada, kas enne kava kinnitamise otsustamist või kava kinnitamata jätmisel anda võlgnikule täiendav tähtaeg kava muutmiseks või uue kava esitamiseks (
), samuti võib esineda hoopis alus jätta ümberkujundamisavaldus läbi vaatamata (
; nt põhjusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu või on teinud võlausaldajate huve kahjustavaid tehingud või rikkunud kaasaaitamiskohustust). 22.
lg 6 ja saneerimisseaduse § 18 lg 3 alusel otsustab kohus nõustaja tasu suuruse nõustaja vabastamisel või kava kinnitamisel. Kuna ringkonnakohus tühistab kava kinnitamise ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb määrus tühistada ka nõustaja vabastamise ning tasu määramise ja maksmise osas ning saata selles osas samuti uueks läbivaatamiseks maakohtule. 23. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, seetõttu tuleb TsMS § 174 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jätta ka menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtu otsustada. Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ja ka menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada, saab võlgnik esitada riigilõivu tagastamise taotluse maakohtule. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.