← Eesti

2-23-6161/26

Obsah (14)§ 54§ 28§ 25§ 26§ 19§ 21§ 27§ 7§ 35§ 41§ 36§ 30§ 8§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2024, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Kohtuasi 2-23-6161 Menetlustoiming Võlgade ümberkujundamiskava

§ 54lg 3).

  1. Määrus teha resolutsiooni avaldamisega avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  2. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
  3. Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele ning avaldada teade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (

§ 28lg 2).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (

§ 54lg 11).

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK M R (edaspidi avaldaja ja võlgnik) esitas 24.04.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlga4

(12)2-23-6161 de ümberkujundamiseks. 28.04.
  1. a määrusega nimetas kohus M R usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp. Avaldust menetles kohtunik Maido Roots. Seoses kohtuniku pikemaajalise äraolekuga on Viru Maakohtu kohtu esimehe
  2. augusti 2023 käskkirjaga tsiviilasi jagatud teise kohtuniku menetlusse. Nimetatud tsiviilasja menetleb edasi kohtunik Andres Hallmägi. 18.05.2023 esitas usaldusisik kohtule M R vara- ja võlanimekirja ning enda hinnangu isiku makseraskuste ületamise väljavaadete kohta. Usaldusisiku hinnangul võib võlgade ümberkujundamise menetlus olla edukas. Eduka ümberkujundamise menetluse eeldused on usaldusisiku arvates täidetud ja ka võlausaldajad on andnud positiivse tagasiside. Usaldusisik on seisukohal, et on alus al-gatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kuna võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. 18.05.
  3. a istungil palus usaldusisik kohtul määrata enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma ning määrata tähtaeg selle summa tasumiseks. Usaldusisiku arvates peaks see summa olema 2000 eurot. Võlgnik kinnitas, et saab deposiiti tasuda osamaksetena kolme kuu jooksul. Viru Maakohus määras 29.05.
  4. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasutavaks deposiidiks 2000 eurot, mis tuleb võlgnikul tasuda kolme kuu jooksul osamaksetena 18.05.
  5. a istungil kokkulepitud tingimustel: esimene osamakse 700 eurot –
  6. juuniks
  7. a, teine osamakse 700 eurot –
  8. juuliks
  9. a ja kolmas osamakse 600 eurot –
  10. augustiks
  11. Võlgnik tasus määratud ajaks käesoleva menetluse katteks kohtu deposiiti kokku 2000 eurot, s.o 09.06.2023 – 700 eurot, 08.07.2023 - 350 eurot, 21.07.2023 – 350 eurot, 04.08.2023 – 400 eurot ja 17.08.2023 – 200 eurot. 13.12.
  12. a määrusega algatas kohus M R võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras usaldusisikule kohtule ümberkujundamise kava esitamise tähtpäeva. Usaldusisik esitas 12.02.2024 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks, võlgade ümberkujundamise kava ja aruande usaldusisiku tööst võlgade ümberkujundamisel. Usaldusisiku taotlus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks M R võlausaldajateks on BB Finance OÜ, Bondora AS, Creditstar Estonia AS, Ferratum OÜ, Luminor Bank AS, PLACET GROUP OÜ, Esto AS, Ühisraha OÜ, Bigbank AS, Ü P ja Krevolink Konsultatsioonid OÜ. Usaldusisik Martin Krupp saatis 26.01.
  13. a võlausaldajatele M R võlgade ümberkujundamise menetluses koostatud võlgade ümberkujundamiskava. Kava näeb ette võlausaldajate põhinõuete rahuldamist 80% ulatuses, kõrvalnõuete rahuldamist 0% ulatuses. Kava täitmise tähtajaks on arvestatud 1 aasta ja 7 kuud. Eelduslikult täidetakse kava hiljemalt
  14. septembriks
  15. Võlausaldajad on esitanud alljärgnevad seisukohad võlgade ümberkujundamiskava suhtes:
  16. BB Finance OÜ võlgade ümberkujundamiskavaga esitatud kujul ei nõustu. BB Finance OÜ palub tasuda põhiosa nõue 100% ulatuses, s.o 551,86 eurot ning kava maksimaalne kestvus oleks 24 kuud. 5
(12)2-23-6161
  1. Bondora AS on nõus võlgade ümberkujundamiskavaga esitatud kujul.
  2. Creditstar Estonia AS ei ole nõus võlgade ümberkujundamiskavaga esitatud kujul. Creditstar Estonia AS palub tasuda kogu põhinõude 1 706,32 eurot 30-kuulise perioodi jooksul.
  3. PLACET GROUP OÜ võlgade ümberkujundamiskavaga esitatud kujul ei nõustu. PLACET GROUP OÜ palub tasuda kogu põhinõude 4 246,63 eurot 36-kuulise perioodi jooksul.
  4. Krevolink Konsultatsioonid OÜ on nõus võlgade ümberkujundamiskavaga esitatud kujul.
  5. Bigbank AS on nõus võlgade ümberkujundamiskavaga esitatud kuju. Usaldusisik märgib, et Bigbank on 09.02.
  6. a vastuses välja toonud, et 10.05.2023 teatas võlausaldaja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste jäägi 28.04.2023 seisuga, kuni lepingu lõppemiseni 3 270.46 eurot, sh tagastamata krediidisumma 2 744,67 eurot, intressi 494,29 eurot ja lepingu haldustasu 31.50 eurot. 28.04.2023 seisuga moodustus sissenõutavaks muutunud nõue 213.21 eurot. Perioodil 11.05.2023 – 09.02.2024 on võlgnik tasunud võlausaldaja kohustuste katteks 940 eurot, millest 5 eurot on arvestatud võla sissenõude kulude katteks, 151,23 eurot intressi katteks, 783,77 eurot põhiosa katteks. 09.02.
  7. a seisuga on tagastamata põhiosa jääk 1 960,90 eurot.
  8. Ühisraha OÜ teatas, et loovutas 09.10.
  9. a nõuded Revensen OÜ-le. Revensen OÜ võlgade ümberkujundamiskavaga esitatud kujul ei nõustu.
  10. Võlausaldajad Ferratum OÜ, Luminor Bank AS, Esto AS ja Ü P seisukohta tähtajaks 09.02.2024 ei esitanud. Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega ei nõustu, esitab ta usaldusisiku määratud tähtaja (09.02.
  11. a) jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu ning esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud (

§ 25lg.

1). Tulenevalt eeltoodust arvestab usaldusisik, et võlausaldajad Ferratum OÜ, Luminor Bank AS, Esto AS ja Ü P on M R võlgade ümberkujundamise kavaga nõustunud. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 18 802,37 eurot. Usaldusisik märgib, et nõuete kogusumma oli 25 536,54 eurot, võlgade ümberkujundamisekavaga vähendatakse põhinõudeid 20% ning kõrvalnõudeid ei arvestata. Antud juhul vaidlesid kavale vastu neli võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 10 196,30 eurot. Nõuete summa pärast võlgade ümberkujundamist 7 797,85 eurot.

  1. BB Finance OÜ nõude kogusumma koos 100%-lise põhinõude ja kõrvalnõuetega on 563,83 eurot. Nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist kokku 441,49 eurot.
  2. Creditstar Estonia AS nõude kogusumma koos 100%-lise põhinõude ja kõrvalnõuetega on 1963,78 eurot. Nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist kokku 1 365,06 eurot.
  3. PLACET GROUP OÜ nõude kogusumma koos 100%-lise põhinõude ja kõrvalnõuetega on 4 534,31 eurot. Nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist kokku 3 396,82 eurot. 6

(12)2-23-6161 4. Revensen OÜ (Ühisraha OÜ poolt loovutatud) nõude kogusumma koos 100%-lise põhinõude ja kõrvalnõuetega on 3 134,38 eurot. Nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist kokku 2 594,48 eurot. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõuded moodustavad kokku koos 100%-lise põhinõude ja kõrvalnõuetega 15 340,24 eurot. Nõuded kokku võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist on 11 004,52 eurot. Usaldusisiku hinnangul tuleb lähtuda

§ 26lg-st 2 ja kava kinnitada.

Usaldusisik märgib, et kavale on vastu vaielnud kolm võlausaldajat, kaks võlausaldajat on kavaga esitatud kujul nõus ning 6 võlausaldajat ei ole tähtaegselt oma seisukohta usaldusisikule esitanud. Valdav enamus võlausaldajaid on kava kinnitamisega nõus. Ükski võlausaldaja ei ole iseenesest kava kinnitamise vastu, kuid osade võlausaldajate arvates peaks kava kohaselt tasutud saama suurem osa nõuetest kui seda on koostatud kavas. Usaldusisik on koostöös võlgnikuga koostanud käesoleva kava sellises mahus ja tähtajaga, et see oleks võlgnikule täidetav. Usaldusisik märgib, et Bigbank AS-i nõue on muutunud, siis esitab usaldusisik võlgade ümberkujundamiskava muudetud kujul, kus teiste võlausaldajate nõuete summad ei ole muudetud, kuid muutunud igakuine väljamakse summa. Käesolevaga esitab M R usaldusisik võlgade ümberkujundamiskava kohtule kinnitamiseks ja palub selle kinnitada. Aruanne usaldusisiku tööst ja töötundidest võlgade ümberkujundamise menetluses Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas päringud kõikidele võlausaldajatele Suhtles võlgnikuga võlgade ümberkujundamise kava koostamise põhimõtete ja kava koostamisega seonduvaga seoses Töötles võlausaldajatelt saabunud vastuseid Suhtles võlgniku ja võlausaldajatega, hindas ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning koostas võlgade ümberkujundamise kava Esitas ümberkujundamise kava kõikidele võlausaldajatele tutvumiseks, kogus vastused, koostas kava kinnitamise taotluse ning esitas koos kavaga kohtule kinnitamiseks Kokku Tunnid 1 1,5 1 4,5 2 10 Töötasu alammäär on 820 eurot, seega on usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Usaldusisik palub endale tasu määrata arvestusega 120 eurot tunnis, kokku 10 tunni eest 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1 464 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Töötasu alammäär on 820 eurot, seega on usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 82 eurot. Usaldusisik palub endale tasu määrata arvestusega 70 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), kokku eeldatavalt 12 tunni eest. 7

(12)2-23-6161 Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Juhindudes eeltoodust palub usaldusisik kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupi tasu Saneerimismenetluse OÜ (registrikood xxx, a/a xx Swedbank AS) kasuks. Usaldusisiku tasu palub välja mõista M R . Usaldusisiku tasu makstakse osamaksetena 19 kuu jooksul. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb rahuldada ning usaldusisiku poolt kohtule esitatud ümberkujundamiskava kinnitada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 19

lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus leidis, et võlgniku poolt avalduses esitatud asjaolud ja usaldusisiku aruandes esitatud andmed annavad alust arvata, et võlgnik on sellistes makseraskustes, mis ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata. Kohus algatas võlgade ümberkujundamise menetluse.

§ 21

lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.

§ 25

lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Usaldusisik edastas kohtule võlgniku digitaalallkirjaga kinnitatud ümberkujundamiskava. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 18 802,37 eurot. Usaldusisik märgib, et nõuete kogusumma oli 25 536,54 eurot, võlgade ümberkujundamisekavaga vähendatakse põhinõudeid 20% ning kõrvalnõudeid ei arvestata. 8

(12)2-23-6161 Kohus tuvastas, et võlgade ümberkujundamiskavaga on nähtud ette, et võlgnik tasub võlausaldajatele 80% põhivõlast 19 kuu jooksul, kohustuste täitmise sagedusega 1 kord kuus hiljemalt iga kuu 15 kuupäeval kokku 18 802,37 eurot. Ümberkujundamiskavas on arvestatud, et võlgnik tasub võlausaldajatele põhikohustuste täitmiseks igakuiselt alates võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise määruse kehtima hakkamisele järgnevast kuust järgmiselt: esimesel aastal 12 kuul kokku 12 000 eurot, teise aasta 6 kuul kokku 6 000 eurot, teise aasta 7 kuul kokku 802,37 eurot. Kohus vaatas võlausaldajate nõuded üle ning leiab, et nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

§ 26

lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul:1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus tuvastas, et kavale on vastu vaielnud kolm võlausaldajat, kaks võlausaldajat on kavaga esitatud kujul nõus ning 6 võlausaldajat ei ole tähtaegselt oma seisukohta usaldusisikule esitanud. Seega on valdav enamus võlausaldajaid kava kinnitamisega nõus. Ükski võlausaldaja ei ole iseenesest kava kinnitamise vastu, kuid osade võlausaldajate arvates peaks kava kohaselt tasutud saama suurem osa nõuetest kui seda on koostatud kavas. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda

§ 26lg-st 2 ja kava kinnitada.

Kohus leiab, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek. Võlgnik töötab K Oy-s. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 2500 eurot kuus (15 eurot tund). Võlgnik on avaldanud, et on võimeline igakuiselt tasuda võlausaldajate nõuete katteks 1000 eurot kuus. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval võlgnevusi kavas nimetatud ulatuses. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kohustused tasuda 19 kuu jooksul. Ümberkujundamiskavas kohtleb võlgnik kõiki võlausaldajaid võrdselt, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 80% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 19 kuuni. Kohus rahuldab seega võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab

§ 26

lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

§ 27lg 1 punktides 1-4 nimetatud aluseid, mis takistaksid ümberkujundamiskava kinnitamist, asjas ei esine. 9

(12)2-23-6161 Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (

§ 7

lg 1).

§ 28

lg 1 kohaselt, määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise üle Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatud ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt toimub kohtu järelevalve all vastavalt

§ 35

lg 1-5 sätestatule: 1) Ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvab usaldusisik. 2) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel. 3) Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. 4) Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. 5) Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas. Usaldusisikul tuleb edastada aruanded teadmiseks ka kohtule. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne.

§ 41

sätestab meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta, milleks võib olla eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil. Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et tagada võlgniku poolt võlgade ümberkujundamiskava täitmine. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta, lähtudes

§ 36sätestatust.

Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed

§ 30lg 1 - 6 sätestab ümberkujundamiskava kinnitamise üldised tagajärjed:

(1)Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse.
(2)Ümberkujundamiskava kinnitamine ei vabasta võlgniku kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik on oma kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuses, milles võlgnik vastutab kohustuse täitmise eest ümberkujundamiskava järgi.
(3)Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira pandi või muu esemelise tagatisega võlausaldaja, kes 10
(12)2-23-6161 ei nõustunud oma nõude ümberkujundamisega, õigust rahuldada oma nõue tagatise arvel.
(4)Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes ümberkujundamiskavaga võtab endale kohustuse tagada võlgniku kohustust võlausaldaja ees.
(6)Ümberkujundamiskava kinnitamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab saadu ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel. Menetluskulud ja usaldusisiku tasu Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

§ 8

lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik palub endale tasu määrata arvestusega 120 eurot tunnis, kokku 10 tunni eest 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1464 eurot.

§ 54

lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava täitmise üle järele valvamisel iga aasta möödumisel.

§ 54lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt, usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tema tasu arvestusega 120 eurot tunnis. Võlgnik vastuväiteid usaldusisiku tasu suurusele ei esitanud. Kohus tuvastas, et usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teinud järgmised toimingud: Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas päringud kõikidele võlausaldajatele Suhtles võlgnikuga võlgade ümberkujundamise kava koostamise põhimõtete ja kava Tunnid 1 1,5 11

(12)2-23-6161 koostamisega seonduvaga seoses Töötles võlausaldajatelt saabunud vastuseid Suhtles võlgniku ja võlausaldajatega, hindas ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning koostas võlgade ümberkujundamise kava Esitas ümberkujundamise kava kõikidele võlausaldajatele tutvumiseks, kogusi vastused, koostasin kava kinnitamise taotluse ning esitas koos kavaga kohtule kinnitamiseks Kokku 1 4,5 2 10 Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu usaldusisiku poolt eelnimetatud toimingute tegemiseks on 10 tundi. Tunnitasu määr jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (164 eurot) ning on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu, arvestades võlausaldajate hulka, on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 264 eurot, kokku 1464 eurot. Usaldusisik palub, et usaldusisiku tasu makstakse osamaksetena 19 kuu jooksul.

§ 19

lg 2 I lause alusel määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Viru Maakohus määras 29.05.2023. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasutavaks deposiidiks 2000 eurot. Võlgnik tasus määratud ajaks käesoleva menetluse katteks kohtu deposiiti kokku 2000 eurot. Järelikult tuleb usaldusisiku tasu välja maksta võlgniku poolt

§ 19

lg 2 alusel deposiidina ette tasutud vahenditest.

§ 59

lg 9 alusel tuleb välja maksta raha vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohus jätab hetkel määramata tasu võlgade ümberkujundamise kava täitmise järelevalve eest tulenevalt

§ 54

lg-s 3 sätestatust, s.o usaldusisiku tasu järelevalve teostamisel määratakse ja makstakse välja järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Seega on vastava tasu määramise taotlus esitatud ennatlikult. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.