KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. november 2023 Tsiviilasja number 2-2

1047 mõistes. 4 Kohus leidis, et artikli pealkiri „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid VÕS § 1046 lg 1 mõistes. Mõistlikul isikul ei ole võimalik pealkirjast välja lugeda, et hageja on pannud toime kuriteo. Pealkiri ei anna ka hageja käitumisele hinnangut viisil, mida saab pidada õigusvastaseks. Sõna „kahtlane“ on suunatud pakkumise muljele, mis on küll kaudselt omistatav hagejale, kuid ei viita sellises kontekstis hageja tegevuse ja käitumise ebaseaduslikkusele, olles ebamäärane ja mitmeti mõistetav. Sõna „kergeusklik“ viitab pakkumise (osale) sihtgrupile, kuid on samuti ebamäärane. Iga negatiivse varjundiga sõna/väljendi kasutamine ajakirjanduses ei saa kaasa tuua vastutust, vaid kontekstist peaks nähtuma selge isikuõiguste riive. Meediaväljaannetes on tavapärane tähelepanu köitmiseks pealkirjades mängida sõnastuse või lausestusega, mistõttu tuleb pealkirja tähenduse tõlgendamisel arvestada artikli sisu. Antud juhul ei ole esitatud otseseid hinnanguid hageja tegevuse ebaseaduslikkuse või taunitavuse kohta, vaid tõstatatud küsimus pakkumise olemuse, sh legitiimsuse kohta, põhjendatud kahtluste tekkimise põhjust ning tehtud üleskutse täiendava info edastamiseks, mida saanuks edastada ka hageja. Antud juhul esinevad analoogselt avaliku elu tegelastega asjaolud, mis tõstavad hageja pöördumisele saadava reaktsiooni taluvuspiiri. Hageja avaldas kuulutuse laiemale avalikkusele. Hageja otsis nn koostööpartnereid, kes tema heaks tasu eest tööd teeksid, lubades tasu iga kliendi eest, mis viitab tegutsemisele majandus- ja kutsetegevuses. Kohus nõustus kostjaga I, et avaliku huviga sai seonduda artikli võimalik hoiatav funktsioon. Seega ei saa põhimõtteliselt olla õigusvastane asjaolu, et ajakirjanik teemat käsitles. Hageja pidi arvestama nii positiivse kui negatiivse tagasisidega suurema hulga inimeste poolt, olema valmis küsimustele vastama ja pakkumist detailsemalt selgitama, pidama võimalikuks ka ajakirjandusväljaannete pöördumisi. Samuti pidi hageja arvestama, et eristamata majandusja kutsetegevust ja eraelu ning kasutades kuulutuse avaldamisel oma nimekuju sisaldavat kontot, loob ta seose oma isikliku sotsiaalmeedia kontoga. Ebaselgeks jääb, miks ei olnud hagejal võimalik negatiivseid pöördumisi tähelepanuta jätta või vastata stampkirjaga, kus on selgitatud töö olemust detailsemalt ja lükatud ümber ajakirjaniku väited. Usutav on, et artikli koostaja ei teadnud, kas Facebook’i konto ja postituse on kustutanud selle autor või kolmas isik, ning valeandmete esitamine ei olnud tahtlik. Kohus ei nõustunud aga, et tavapäraselt kustutavad sotsiaalmeedia kontosid kasutajad ja põhjendatud oli eeldada, et ka hageja on nii toiminud. Üldteada on, et sotsiaalmeedia postitusi ja kontosid on võimalik kustutada ka grupi/portaali halduril. Esitatud ei ole tõendeid, et kostjad või nendega seotud isik oleks püüdnud hagejaga kontakti võtta. Artikli koostajal olnuks võimalik väljendada tegelikku olukorda, et artikli koostamise hetkel olid postitus ja selle avaldaja konto kättesaamatud. Seega ei ole kostjad tõendanud asjaolusid, mis välistaks teo õigusvastasuse VÕS § 1047 lg 3 järgi. Teo õigusvastasuse välistavad aga VÕS § 1046 lg 1 ja lg

1. Hageja Facebook’i konto ja postitus olid artikli koostamise ajal avalikkusele kättesaamatud. Sotsiaalmeedia konto deaktiveerimine või kustutamine isiku enda poolt ei ole taunitav tegevus. Negatiivse tähenduse võib asjaolu omandada konteksti kaudu. Üldteada asjaolu on, et tasuta sotsiaalmeediaportaali puhul ei ole postituste kustutamine ja kontode blokeerimine tavapärane ning seega on hageja kirjeldatud tegelik olukord negatiivsem kui artikli väide, viidates kaudselt probleemile või rikkumisele. Ebaõige väiteta ei muutuks lause primaarne tähendus, mis viitab sellele, et konto ja postitus ei olnud kuulutuse avaldamise hetkel kättesaadavad. Selline detailis eksimine ei kahjusta hageja au ja head nime ega anna alust mittevaralise kahju nõudmiseks. Kostjatel on võimalik olukord heastada paranduse avaldamise või vabandamise teel. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Kohus nõustus kostjaga I, et väljend „kerge raha himutseja“ ei ole suunatud otseselt hagejale. Hagejale suunatud väide on „kerget raha lubanud isik“. Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS 2018) ja Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 2009) väljendit „kerge raha“ ei tunnista. Artiklis on terminit kasutatud tähenduses, et töö olemust arvestades on teenitav tulu suur. Võõrsõnade 5 leksikon (VSL 2012) viitab ingliskeelsele väljendile easy money, mis võib tähendada odavat raha, madala ostujõuga raha ning piltlikus stiilis hõlptulu, kergelt saadud raha. Arvestades, et väljendit tuleb hinnata tähenduse järgi, mille see on omandanud eestikeelses kultuuriruumis, ei pruugi see olla tingimata negatiivne või halvustav hinnang. Väljendit on meediaväljaannetes kasutatud nt viidates seadusliku töötamisega tulu teenimisele, lootes näha tavapärasest vähem vaeva. Kohtu hinnangul viitab väljend ebaproportsionaalsusele tulu suuruse ja töö raskuse/koguse vahel, mis võib olla nii seaduslik kui ebaseaduslik. Seega on autor väljendanud, et tema arvates on pakutud tasu hea ja töö kerge, mida ei saa pidada õigusvastaseks. Artikli teksti tervikuna hinnates nähtub mõistlikule keskmisele inimesele, et selle koostaja hinnangul on tasu pakkumises toodud tingimusi arvestades ebaproportsionaalselt hea ja pakkumise sisu tekitab küsimusi. Artikli eesmärk on eelkõige juhtida tähelepanu võimalikele ohtudele ning koguda ettevõtmise kohta täiendavat infot, mitte rünnata hageja isikuõigusi ega anda hinnanguid hageja tegevuse seaduslikkusele. Kõnekeelset sõnavara ja rahvalikku stiili ei ole asjakohane pidada ebasündsaks väljendusviisiks. Artiklit kogumis hinnates on kostjad avaldanud eelkõige väärtushinnangu, et hageja kuulutus tekitab kahtlust, samuti toonud esile asjaolud, millele kahtlus rajaneb, ja teinud üleskutse täiendava info edastamiseks. Hageja ei ole usutavalt põhistanud ega tõendanud, et kõik negatiivsed sõnumid seonduvad artikliga. Esitatud kuvatõmmis kommentaarist sisaldab viidet artiklile, kuid kommentaaris puudub kaastekst, samuti ei nähtu kommentaari kontekst. Facebook’i sõnumivahetuste autentsust ei ole puuduvate metaandmete tõttu võimalik kontrollida. Ka dokumendi sisu õigsust eeldades ei nähtu sealt, et kolmandad isikud ei soovi hagejaga koostööd teha artikli pärast, vaid mõlemas vestluses on viidatud ka teistele asjaoludele. Kuvatõmmisest nähtub, et hageja on sotsiaalmeedias aktiivselt tegutsev isik ja seetõttu ei saa kogu sotsiaalmeedias saadud negatiivset vastukaja seostada artikliga, kui sellele otseselt viidatud ei ole. Eelnevast tulenevalt jättis kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäeti rahuldamata ka viivisenõue. Kohus jättis rahuldamata ka nõude artikli eemaldamiseks ja alternatiivse nõude, kuna kohus ei ole tuvastanud õigusvastase kahju tekitamist. Nõue on ka põhjendamata ja esitatud vale kostja vastu. DIGAR portaal on Eesti Rahvusraamatukogu hallatav digikeskkond. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on kostjatel võimalik menetlusvälise isiku hallatavast portaalist artikleid eemaldada. Alternatiivne nõue kohustada kostjaid „kustutamist korraldama“ on ebaselge. VÕS § 1047 lg 4 näeb ette õiguskaitsevahendid olukorraks, kus on avaldatud ebaõigeid andmeid. Kohus ei ole avaldamise õigusvastasust tuvastanud. Maakohus jättis hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja kostjate vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud koos viivisega: kostjale I 240 eurot (ilma käibemaksuta; vandeadvokaadi tunnihind 120 eurot, ajakulu 2 tundi) ning kostjale II 420 eurot (ilma käibemaksuta; vandeadvokaadi mõistlik tunnitasu esindamise ja menetlusdokumentide koostamise eest 120 eurot, ajakulu 3,5 tundi). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. K. Arro esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. märtsi 2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 40 000 eurot (või kohtu õiglase äranägemise järgi) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni ning kohustada kostjaid eemaldama
4. oktoobril 2019 Lõunalehes avaldatud 6 artikkel „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ DIGAR Eesti artiklite portaalist või korraldama artikli kustutamine, kui kostjatel volitused artikli eemaldamiseks puuduvad. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võib mõistlik inimene artikli sõnastusest vähemalt kaudselt järeldada, et hageja on kelm, kes „kergeusklikke“ ära kasutades tulu teenib ehk paneb toime õigusvastase (KarS § 209 mõttes või mõne teise varavastase) või ühiskondlikult taunitava teo. See on ebaõige faktiväide, kuivõrd hagejat ei ole kahtlustatud ega süüdi mõistetud kelmuses ega muus varavastases süüteos. Hageja Facebook’i konto ja postituste kustutamise osas ebaõige faktiväite avaldamine oli õigusvastane. Artikli kontekstis viitab kustutamine, justkui hageja oleks soovinud oma „kahtlase“ tegevuse jälgi peita. Facebook deaktiveeris konto artiklis kirjeldatud asjaoludega mitteseotud põhjustel. Hageja postitused ja konto on jätkuvalt Facebook’ist leitavad ning konto on olnud aktiivses kasutuses 10 aastat (lisa 1). Nõustuda ei saa ka väitega, et konto ja postituste kustutamise faktis eksimine ei kahjusta hageja au ja head nime ega anna alust mittevaralise kahju nõudmiseks ning kostjatel on võimalik olukord heastada paranduse avaldamise või vabandamise teel. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne märgib (§ 17), et vabandamiseks kohustamist Eesti seadused ei võimalda. Ebakohase väärtushinnanguga on artiklis avaldatud väidete näol tegemist seetõttu, et artiklist nähtub negatiivne hinnang, et hageja tegevus ja käitumine on ebaeetiline, ebaseaduslik või taunitav. Pealkiri ja artikli sisu tervikuna loob mulje, et hageja soovib teisi isikuid ära kasutada. FIE-na registreeritud isikutega koostöö tegemises ei ole midagi kahtlast (lisa 2). Nõustuda ei saa ka kohtu tõlgendusega väljendist „kerge raha“. Artikli autor on soovinud lugejaid hoiatada, et pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, ja selle taga on kahtlased kavatsused. Kuna artiklis avaldatud väärtushinnangud ei tugine ühelegi reaalsele faktile, on need kohtupraktika kohaselt lubamatud. Täiendavad küsimused ja kahtlused hageja tegevuse osas saavad mõistlikul keskmisel isikul tekkida vaid artikli põhjal. Hageja kuulutuses oli kogu vajalik info. Postitus oli tehtud hageja isikliku avaliku konto alt, kus olid fotod hagejast, sh koos lastega. Ei ole eluliselt usutav, et „pettur“ selliseid fotosid sotsiaalmeediasse postitaks. Kuivõrd artiklis on hageja e-postiaadressi cv@scandinavian-skills.com kirjapilt (poolitamise tõttu) cv@scandi-navian-skills.com, võis artikli lugejatel tekkida ettekujutus, et ka hageja originaalses postituses oli toodud kasutuses mitteolev e-postiaadress; 2) ei täitnud kostjad ühtki Eesti ajakirjanduseetika koodeksis toodud kohustust. Keegi toimetusest ei võtnud hagejaga enne artikli avaldamist ühendust. Ajakirjanik oleks pidanud kontrollima infot erinevatest allikatest. Ajakirjanik pidanuks märkama, et eksisteerib domeen scandinavian-skills.com. Domeeniriregistris oli lehekülg registreeritud Kadri Aslanyan FIE (hageja varasem nimi) nimele. Domeeni kodulehel oli kontaktinfo, samuti info FIE tegevusvaldkonna kohta. Hageja kuulutuse põhjal tehti selgelt ebaõigeid oletusi. Ei ole eluliselt usutav, et hageja FIE-na oleks valmis kogu isikliku varaga riskima ja osalema kahtlastes skeemides. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu pidi ajakirjanik eriti põhjalikult kaaluma hageja õigusi ning avalikke huve. Olulisi avalikke huve, mis põhjendaksid sellise artikli avaldamist ja hageja õiguste riivet, ei esine; 3) ei saa nõustuda seisukohaga, et hageja võinuks negatiivsed pöördumised jätta tähelepanuta või vastata stampkirjaga. Hageja on toonud esile negatiivsed tagajärjed, mida poleks saanud vältida kostjatele kirjaliku seisukoha esitamisega. Kui hageja sai artiklist teada (neli kuud pärast artikli avaldamist), pöördus hageja kostja II poole (telefoni teel – lisa 4), selgitas asjaolusid ja palus artikli eemaldada, ent sai vastuseks sarkastilise soovituse kohtu poole pöörduda; 7 4) on artiklil olnud hageja ja tema pere elule äärmiselt negatiivne mõju. Mainekahju on 1) takistanud hagejat igapäevaelu toimingutes ja tehingutes (nt on üürileandja „taustauuringu“ tõttu loobunud üürilepingu sõlmimisest); 2) tinginud hageja ettevõtte OÜ Serain Group kustutamise registrist, sest kliendid ja koostööpartnerid loobusid koostööst, mis on tekitanud suurt rahalist kahju (hageja jäi ilma tehtud investeeringutest); 3) pannud hageja majanduslikult keerulisse olukorda, kus välistatud ei ole pankrot. Kannatada on saanud peresuhted ja tervis (lisa 3). Artikli negatiivsed tagajärjed on ajas suurenenud. Artiklit on ära kasutanud hageja lapse isa hooldusõiguse kohtumenetluses, väites, et hageja on kelm. Sama on isa rääkinud lapsele (lisa 5). Kuna artikkel on avalikult kättesaadav (lisa 6), ei ole välistatud, et artikkel mõjutab hageja elu ka tulevikus. Hageja on ilma jäänud koostööpakkumistest, sest inimesed otsivad koostööpartnerite kohta Google`i otsingumootori kaudu infot. Hageja ainuke võimalus töövõimetu invaliidsuspensionärina sissetulekut teenida (puudega poja ja alaealise tütre kõrvalt) on veebiprojektide kaudu; 5) seda, et Facebook’i kommentaarid, kus hagejat on petturiks ja skeemitavaks petiseks kutsutud, on tehtud artikli tõttu, kinnitab asjaolu, et kommentaariumis on keegi kolmas isik lisanud artiklist kuvatõmmise ja veebilingi, kust artikkel on kättesaadav. Seega on seos ilmne. Kui kohtul tekkis kahtlusi Facebook’i sõnumivahetuse osas, oleks kohus pidanud täitma selgitamiskohustust ja määrama tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks; 6) tuleb kostjate menetluskulud jätta igal juhul TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Kogu hageja elu on kostjate tegevuse tõttu pea peale pööratud. Hageja on väga keerulises majanduslikus olukorras, sest ta on 100% töövõimetu. Arvestades, et kostja II 05.10.2021 menetlusdokumendi sisulised vastuväited koosnevad seitsmest lausest, saab dokumendiga seotud tegevusi pidada mõistlikuks 1 tunni ulatuses; 7) kuna vaidlus on kestnud kaua, inflatsioon on märkimisväärselt kiirenenud ja artikli põhjustatud kannatused hageja jaoks suurenenud, on õiglaseks kahjuhüvitiseks 40 000 eurot. TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi on nõude suurendamine lubatud.
5. OSAÜHING HANSEKON vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole artiklis nimetatud hageja tööpakkumist kelmuseks ega halvustatud hagejat, vaid eesmärgiks oli juhtida tähelepanu küsitavustele hageja kuulutuses ja kutsuda lugejaid üles ettevaatlikkusele. Taoline tegevus ei saa tekitada hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. OÜ Serain Group äriregistrist kustutamise 09.01.2023 tingis majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Viimati esitas OÜ Serain Group majandusaasta aruande
6. a kohta ning tasus riigile makse
7. a II kvartalis. Kuna artikkel ilmus 10.10.2019, siis puudub seos äriühingu majandustegevuse lõppemise ja kostja tegevuse vahel. Füüsilisest isikust ettevõtjana on hageja äriregistrist kustutatud juba 09.09.
8. Kostja I palub võtta asja juurde vastavad väljatrükid äriregistrist. Apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid ei ole asjakohased, arusaamatuks jääb ka, mis takistas tõendeid esitamast maakohtus; 2) ei ole menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. Hageja on oma tegevusega tekitanud kostjatele vajaduse õigusabi kasutamiseks; 3) on hageja menetlust venitanud ja põhjendused nõude suurendamiseks on asjakohatud. 8
9. Ü. Harju vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja II artikli avaldaja VÕS §

§ 1047mõttes.

Ainuavaldajaks on toimetus/kostja I, nii nagu artikli all märgitud („LL“). Kohtupraktikas on kaasustes, kus ajakirjanik on avaldajaks loetud, ajakirjanik artikli autoriks märgitud ning ajakirjanik on teinud toimetusele oma nimel avaldusi ehk tegemist on olnud ajakirjaniku poolt „andmete teatavaks tegemisega“ toimetusele. Teatud avaldusi (nt juhtkiri) teeb toimetus ehk väljaanne tervikuna. Vaidlusaluse sisu näol on tegemist toimetuse kui terviku seisukohaga, mille kostja II toimetuse tööülesandel koostas. Asjaolu, et üleskutse juures on tema kontakt, ei tee kostjat II avaldajaks; 2) on hageja e-postiaadress artiklis õigesti kirjutatud. Mõistlikule isikule on arusaadav, et tegemist on sidekriipsuga, lisaks tulnuks küsimus tõstatada maakohtus; 3) on maakohus õigesti leidnud, et artiklis tehtud avaldused ei ole õigusvastased ning seega ei ole hagejal ei mittevaralise kahju ega ka artikli eemaldamise nõuet. Mõistliku lugeja standardit rakendades ei tulene avaldatust, et hageja on toime pannud kelmuse KarS § 209 mõttes. Pealkiri ei sisalda faktiväidet, vaid tegemist on väärtushinnanguga. Hageja Facebook’i kuulutuses toodud informatsioon oli puudulik, head sissetulekut lubati minimaalse tegevuse eest, hagejaga ühendust ei saadud ja seejärel kadus ligipääs hageja kontole – see kõik tekitas toimetuses kahtlused. Üleskutse eesmärgiks oli kutsuda lugejaid üles ettevaatlikkusele. Siiani on selgusetu, milles hageja äriplaan seisnes (hageja ei vastanud kohtu 22.03.2022 esitatud küsimusele) ning kuidas oleks hagejal olnud võimalik sellist tasu maksta. Hageja äriühingul oli aastaid puudunud majandustegevus, oli rendivõlg, hagejal oli kaks maksehäiret, hageja venitas kohtulahendiga kinnitatud võla tasumisega enam kui kümme aastat. Usaldust vähendas ka asjaolu, et hageja kasutas konto profiilipildina juuksepikenduste reklaami fotot. EIK on rõhutanud, et pealkirjades on teatavad liialdused ajakirjandusele lubatud. Postituse ja Facebook’i konto kustutamise väite osas on tõendamiskoormis hagejal, kuna väide ei ole negatiivne ega kahjusta hageja mainet (RKTKo 3-2-1-161-05). Hageja ei ole tõendanud, et konto blokeeris Facebook. Ajakirjanikud püüdsid hagejaga ühendust saada nii telefoni kui kirja teel (lisad 4, 5). Väite avaldamine ei olnud VÕS §

§ 1047mõttes õigusvastane.

Sõna „ahvatlema“ („ahvatles kerge raha himutsejaid“) on neutraalne ja konteksti arvestades põhjendatud. 170 eurot kätte on märkimisväärne summa, mille teenimine võtaks tavaliselt omajagu aega. „Kerge raha himutsejaks“ on nimetatud kolmandaid isikuid. Hagejal ei saa olla nõudeid artikli kui kogumi osas. Riigikohus on rõhutanud, et kui isik soovib avaldatut vaidlustada ja oma õigusi kaitsta, tuleb isikul konkreetselt välja tuua, mis faktide ja väärtushinnangute osas tema õigusi on rikutud; 4) ei ole hagejal võimalik esitada kogu artikli avaldamise lõpetamise nõuet. Kogu artikkel ei sisalda hageja isikuõigusi rikkuvat sisu. Nii Eesti kui EIK kohtupraktika järgi ei ole põhjendatud ega proportsionaalne kohustada kogu artiklit eemaldama, kui see sisaldab ka väiteid, mida hageja ei vaidlusta. Kostja II ei saa DIGAR-st artiklit eemaldada või eemaldamist korraldada; 5) on kahjunõude suurus põhjendamatu ega vasta kohtupraktikale. Mittevaralise kahju hüvitamise mediaan Eestis oli 2018.–

1. aastal 1000 eurot (Riigikohtu analüüs), keskmine mediaanpalk on kuus 1200 eurot neto. EIK on selgitanud, et kõrgem talumiskohus on ka isikul, kes oma tegudega on ennast avalikkuse huviorbiiti asetanud. Hageja on ise ennast ajakirjanduse huviorbiiti asetanud. Samuti oli hageja valik mitte selgitada ajakirjanikele oma tegevuse tagamaid. Arvestades hageja käitumist, tuleks kahju väljamõistmisel piirduda ühe euroga; 6) vaidleb kostja II vastu hageja maakohtus esitatud tõenditele ja palub jätta hageja ringkonnakohtule esitatud tõendid arvestamata. Kostja II palub vastu võtta vastuse lisad, kuna kostjale II oli üllatuslik, et kohus luges kostja II avaldajaks. 9 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt TsMS § 631 lg-le 1 võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erineb otsus. Seega tuleneb nimetatud sättest, et apellatsioonimenetluses kontrollitakse maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ning apellatsiooniastmes ei saa laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida peeti maakohtus. Maakohus lahendas hageja menetlusabi taotluse 18.05.2021 määrusega (I kd, tl 155-156) ning lähtus hageja mittevaralise kahju nõudest 20 000 eurot. Samuti võttis maakohus 18.05.2021 määrusega menetlusse hagi (I kd, tl 160-161), milles hageja nõudis mittevaralise kahju 20 000 eurot väljamõistmist. Maakohus jättis 31.03.2023 otsusega rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude 20 000 eurot. Tartu Ringkonnakohus lahendas 11.05.2023 määrusega (II kd, tl 72-73) hageja menetlusabi taotluse ning lähtus samuti 20 000 euro suurusest mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. Eelnevat arvestades saab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruseks apellatsiooniastmes olla 20 000 eurot ning põhjendamata on hageja seisukoht, et ta saab apellatsiooniastmes nõuda mittevaralist kahju 40 000 eurot.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata kostja 1 suhtes ning menetluskulude jaotuse ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi kostja 1 vastu osaliselt ning mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot, viivise kahjuhüvitiselt 300 eurot alates 03.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätab kostjate 1 ja 2 õigusabikulud nende endi kanda ja hageja riigi õigusabikulud riigi kanda. Kostjalt 1 tuleb välja mõista 450 eurot riigituludesse riigilõivu katteks ning hageja tuleb vabastada riigilõivu 450 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
4. Maakohus leidis, et kuigi artikli juures ei ole viidatud autori nimele, tuleb artikli autorina ja seega avaldajana käsitleda ka kostjat
5. Seejuures tugines maakohus kostja 1 11.09.2021 kirjale, milles on kostja 1 juhatuse liige märkinud, et „minul kui LõunaLehe peatoimetajal puudub teadmine, et keegi teine oleks kõnealuse loo kirjutanud, kui meie toonane vanemtoimetaja Ülle Harju, kelle kontaktid olid Facebooki refereeringu lõpus ka avaldatud.“ Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, mida on käsitletud maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendites (Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 ja Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05), kuna kostja 2 puhul ei ole tegemist andmete meediaväljaandele edastanud isikuga. Asja materjalidest nähtub, et artikli lõpus on lühend „LL“, mis viitab LõunaLehele kui kostjale
6. Kostja 2 on kinnitanud, et tegemist oli ajalehe toimetuse seisukohaga ning avaldajaks saab sellisel juhul olla ainult ajalehe väljaandja ehk kostja
7. Kostja 2 kirjutas küll artikli, kuid tegemist oli toimetuse juhise ehk kostja 2 antud tööülesande täitmisega. Kostja 2 seisukohta kinnitab see, et 10.10.2019 LõunaLehes on avaldatud arvukalt artikleid, milledes on autorina märgitud nimeliselt nii Ülle Harju kui teised isikud. Kostja 1 ei ole kostja 2 nimetatud seisukohtadele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga 2 ka selles, et teatud avaldused ajakirjanduses (näiteks väljaande juhtkiri, toimetuse seisukohavõtt, teated, üleskutsed) teebki ajalehe toimetus/väljaanne tervikuna, kuigi teksti kirjutab konkreetne isik. 10 Sellisel juhul võtab vastutuse teksti sisu eest ajalehe toimetus/väljaanne tervikuna, mitte konkreetne füüsiline isik. Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostjat 2 ei saa lugeda avaldajaks VÕS §

§ 1047tähenduses ning sel põhjusel tuleb hagi kostja 2 vastu jätta rahuldamata.

Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas artiklis avaldatud hageja poolt esiletoodud väljendid rikuvad hageja isikuõigusi ning kas sellest tulenevalt on põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. 10.
2. Hageja leidis, et artikli pealkirja „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ puhul on tegemist nii ebaõige faktiväite kui ebakohase väärtushinnanguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artikli peakiri ei sisalda endas ebaõiget faktiväidet. Ebaõige faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ning selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10). Hageja seisukoht, mille kohaselt võib mõistlik inimene artikli pealkirjast järeldada, et hageja on kelm, kes on toime pannud kelmuse või mõne muu varavastase teo karistusseadustiku mõttes, ei ole õige. Väljendis kasutatud sõna „kahtlane“ viitab kahtlasele, kuid kindlasti mitte ebaseaduslikule tegevusele. Riigikohus on eelviidatud lahendi p-s 10 märkinud ka seda, et väärtusotsustus VÕS § 1046 lg 1 tähenduses väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust ja väärust. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tegemist on väärtushinnanguga ning artikli pealkirja tähenduse tõlgendamisel tuleb arvestada artikli sisu tervikuna. See seisukoht on kooskõlas VÕS § 1046 lg 1 teises lauses sätestatuga, mille kohaselt õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et artikli pealkirjast järeldub selgelt, et hageja tegeleb mingi kahtlase tegevusega eesmärgiga ahvatleda kergeusklikke, mistõttu on tegemist hageja isikuõiguste riivega, st hageja au teostava väärtushinnanguga. Kui kostja 1 eesmärgiks oli kutsuda lugejaid üles ettevaatlikkusele, siis oleks seda saanud teha neutraalsel viisil. Antud juhul on artikli pealkirjas etteruttavalt asutud seisukohale, et hageja Facebooki postituses avaldatust järeldub mingisugune kahtlane tegevus, mis on ringkonnakohtu hinnangul ebakohane ehk õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kostja 1 ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid objektiivselt õigustada avaldatud väärtushinnangut. Põhjendatud ei ole siinjuures maakohtu põhjendus, mille kohaselt saab hagejat võrrelda avaliku elu tegelasega, kelle taluvuspiir peab olema suurem. 10.
3. Maakohus leidis õigesti, et artiklis avaldatud väljend „Kohe pärast seda, kui LõunaLeht üritas pakkumist jaganud isikuga ühendust saada, kustutas isik kõik postitused ja tagatipuks ka Arro Kadri Facebooki konto, mis oli enne seda jõudnud endale koguda 5000 „sõpra“ on käsitletav ebaõige faktiväitena. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostjad ei ole tõendanud asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse VÕS § 1047 lg 3 järgi (maakohtu otsuse p 30). Ringkonnakohus märgib, et antud väljendi puhul on tegemist ebaõige faktiväitega VÕS § 1047 lg 2 tähenduses, kuna see teotab hageja au. Seejuures tuleb hinnata mitte ainult konkreetset väljendit, vaid artikli sisu tervikuna. Riigikohtu praktika kohaselt (vt näiteks Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13) lasub VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormus avaldajal. See tähendab, et kui kostja 1 avaldajana ei suuda tõendada au teostava asjaolu tegelikkusele vastavaks, loetakse avaldamine õigusvastaseks. Kostja 1 ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et vaidlusalune väljend vastaks tegelikkusele. Samuti ei ole kostja 1 tõendanud käibekohustuse täitmist VÕS § 1047 lg 3 järgi. 11 Õige ei ole aga see maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul välistavad teo õigusvastasuse VÕS § 1046 lg 1 ja lg
4. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole sotsiaalmeedia portaalis konto deaktiveerimine ja/või kustutamine isiku enda poolt mõistliku isiku jaoks põhimõtteliselt kuidagi taunitav tegevus. Samas märkis maakohus, et negatiivse tähenduse võib selline tegevus omandada artikli konteksti kaudu. Ringkonnakohus leiab, et just artikli konteksti arvestades on kõnesolev väljend hageja au teotav, st õigusvastane. Artikli lugejale jääb juba selle pealkirjast mulje, et tegemist on mingisuguse kahtlase tegevusega ning seesama kahtlase pakkumise tegija kustutas pakkumise ja tagatipuks oma Facebooki konto pärast seda, kui temaga prooviti ühendust saada. Samas on viidatud nimeliselt konkreetsele isikule, s.o hagejale. Seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et artiklis avaldatud viide hageja tegevuse kohta ei muuda artikli sisu oluliselt. 10.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artiklis avaldatud väljend „ahvatles kerge raha himustajaid“ ei ole ebakohane väärtushinnang ega teota hageja au. Nimetatud väljendit ei ole kasutatud hageja kohta, vaid on suunatud pakkumise sihtgrupile. Väljendis „kerget raha lubanud isik“ on artikli autor andnud hinnangu, et tema arvates on pakutud tasu hea ja töö kerge, mis ei ole ebakohane. Ringkonnakohus märgib, et kui kellelegi lubatakse 170 eurot iga toodud kliendi eest kohe kätte, siis ongi tegemist võimalusega saada suhteliselt lihtsalt märkimisväärne summa raha. Tegemist on neutraalselt väljendatud hinnanguga, mis ei ole halvustava tähendusega. 10.
6. Käesoleva otsuse p-des 10.1 ja 10.2 märgitud osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja p-s 10.3 märgitud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Seega kaasneb isikuõiguse rikkumisega alati rahalise kahjuhüvitise maksmise kohustus. Vastavalt VÕS § 134 lg-le 5 tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-
8. aastal“ nähtub, et isiklike õiguste rikkumiste eest on kohtud välja mõistnud hüvitised 200-7000 eurot ning hüvitiste mediaan on 800 eurot. Analüüsile lisatud tabeli järgi olid enamus väljamõistetud hüvitisi suurusjärgus 200-700 eurot. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist 20 000 eurot (apellatsioonkaebuses 40 000 eurot) või kohtu õiglasel äranägemisel. Kahju suuruse põhjendamiseks on hageja esitanud mitmeid tõendamata väiteid, millega kohus ei saa arvestada. Nii on tõendamata hageja väited, mille kohaselt põhjustas artikkel talle kuuluva äriühingu OÜ Serain Group kustutamise registrist, mistõttu jäi hageja majanduslikult keerulisse olukorda, samuti kahjustas artikkel hageja peresuhteid ja tervist ning alaealise lapse isa kasutab artiklit hooldusõiguse vaidluses hagejaga. Veel on hageja tuginenud sellele, et artikli tõttu loobus potentsiaalne üürileandja hagejaga üürilepingu sõlmimisest. Ringkonnakohus leiab, et selle asjaolu kohta esitatud tõendist (I kd, tl 6) ei nähtu, mille kohta konkreetselt on hageja tausta uuritud ning seega puudub põhjuslik seos artikli ja taustauuringu vahel. Maakohus on andnud asjakohase hinnangu väljavõtele hageja Facebooki saadetud sõnumitest ja sõnumite seosest artikliga (I kd, tl 119-120) ning asunud põhjendatud seisukohale, et sõnumite tekstist ei nähtu seos artikliga. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kolmandate isikute poolt avaldatust ei saa välja lugeda negatiivset hoiakut hageja suhtes. Välistatud ei ole, et sõnumid on kirjutatud vastuseks hageja enda postitustele. Kuvatõmmises Facebookist (II kd, tl 10) on keegi kolmas isik teinud viite 10.10.2019 LõunaLehe, kuid ainuüksi viide 10.10.2019 LõunaLehele ei saa rikkuda hageja isikuõigusi. 12 Vaidlust ei ole selles, et artikkel on senini kättesaadav DIGAR Eesti artiklite portaalist. Samas on üldteada asjaolu, et LõunaLehe tiraaži ei saa võrrelda ülevabariigiliste ajalehtede tiraažiga. Seega eelduslikult ei ole artikli lugejate arv suur. Hageja ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt on tema suurimaks probleemiks artikli mõju tema majandustegevusele. Arvestades eeltoodut ja ülalmärgitud Riigikohtu praktika analüüsi, leiab ringkonnakohus, et artikkel ei saa väga intensiivselt hageja au riivata ning seetõttu on põhjendatud mittevaralise hüvitise suurus 300 eurot. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue.
9. Maakohus leidis, et kostjad ei ole tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju ning seetõttu puudub alus artikli eemaldamise nõude rahuldamiseks. Lisaks sellele märkis kohus, et hageja nõuet kohustada kostjaid eemaldama 10.10.2019 LõunaLehes avaldatud artikkel pealkirjaga „Kahtlane pakkumine ahvatles kergeusklikke“ DIGAR Eesti artiklite portaalist või korraldama viidatud artikli kustutamise, kui kostjatel endal vastavad volitused artikli eemaldamiseks puuduvad, ei ole võimalik rahuldada, kuna nõue on esitatud vale kostja vastu. Kuigi ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja mittevaralise nõude kostja 1 vastu, ei anna ka see asjaolu alust hageja artikli eemaldamise nõuet rahuldada. Esmalt märgib rindkonnakohus, et kuigi apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist, puuduvad apellatsioonkaebuses endas põhjendused, miks maakohtu järeldused artikli eemaldamise nõude osas on valed. DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu kasutajakeskkond ja digiarhiiv ning kostja 1 ei saa sealt midagi eemaldada. Hageja nõue ei ole kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt ei saa eemaldada kogu artiklit tervikuna, kuna hagiavalduse kohaselt on õigusvastased vaid osa artiklist (hagiavalduses nimetatud väljendid). Hageja nõue korraldada artikli eemaldamine ei ole ka täidetav.
10. Tartu Maakohtu 03.06.2020 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 184 lg 4 alusel kehtib riigi õigusabi andmine edasi ringkonnakohtus. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaks eraldi määrusega.
11. Ringkonnakohus rahuldas hagi kostja 1 vastu osaliselt ning seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus, millega mõisteti hagejalt kostja 1 kasuks välja õigusabikulud 240 eurot. Ringkonnakohus jätab kostja 1 õigusabikulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel seoses hagi osalise rahuldamisega kostja 1 kanda ja hageja riigi õigusabikulud riigi kanda. Seoses hageja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega kostja 1 vastu jätab ringkonnakohus kostja 1 õigusabikulud 380 eurot ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel kostja 1 kanda ja hageja riigi õigusabikulud riigi kanda. Kostja 2 õigusabikulu maakohtus oli 420 eurot ja ringkonnakohtus 5114,20 eurot. Seoses hagi kostja 2 vastu rahuldamata jätmisega peaks üldjuhul kostja 2 menetluskulud kandma hageja. Ringkonnakohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta kostja 2 menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nii maa- kui ringkonnakohtus kostja 2 enda kanda. Hageja kohtusse pöördumise põhjustas ebakohaste väärtushinnangute avaldamine kostja 1 ajalehes LõunaLeht ning artikli oli kirjutanud kostja 2 ajalehe toimetuse ülesandel. See, kas kostjat 2 saab lugeda avaldajaks VÕS § 1046 või § 1047 tähenduses, oli õiguslikult vaieldav ning seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja 2 menetluskulud hageja kanda.
12. Tartu Maakohtu 18.05.2021 määrusega vabastati hageja riigilõivu 900 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2023 määrusega vabastati hageja riigilõivu 1400 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Hagi kostja 1 vastu rahuldati osaliselt ning seega peab kostja 1 TsMS § 190 lg 3 alusel hüvitama võrdeliselt hagi rahuldatud osaga riigilõivu, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 peab tasuma nii hagiavalduselt kui apellatsioonkaebuselt 13 tasumisele kuuluvalt riigilõivult ½ osa, s.o vastavalt 450 eurot ja 700 eurot. Seega tuleb kostjalt 1 riigi kasuks välja mõista tasumata riigilõivu katteks vastavalt 450 eurot ja 700 eurot. Seoses halva majandusliku olukorraga tuleb hageja TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu 450 eurot ja 700 eurot riigieelarvesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 03.07.2024 Riigikohtu otsusega RESOLUTSIOON
13. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-2328 osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu
16. märtsi
17. a otsuse samas tsiviilasjas osaliselt, rahuldas Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON vastu osaliselt ning mõistis OSAÜHINGULT HANSEKON Kadri Arro kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt 300 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
18. maist 2021 kuni põhinõude täitmiseni, jättis OSAÜHINGU HANSEKON õigusabikulud maakohtus hagi osalise rahuldamise tõttu OSAÜHINGU HANSEKON kanda ning mõistis OSAÜHINGULT HANSEKON välja 450 eurot riigilõivu katteks riigituludesse ja vabastas Kadri Arro 450 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Jätta jõusse Tartu Maakohtu
19. märtsi
20. a otsus samas tsiviilasjas, millega maakohus jättis rahuldamata Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON vastu, jättis riigi õigusabi osutamisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud hageja kanda, määras OSAÜHINGULE HANSEKON hüvitatavate 14 menetluskulude rahaliseks suuruseks 240 eurot, mõistis Kadri Arrolt OSAÜHINGU HANSEKON kasuks menetluskulude katteks välja 240 eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu lahend on jõustunud osas, milles hagi Ülle Harju vastu jäi rahuldamata ja Ülle Harju menetluskulud jäeti tema enda kanda.
21. Rahuldada OSAÜHINGU HANSEKON kassatsioonkaebus.
22. Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Kadri Arro kanda, välja arvatud riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
23. Määrata kindlaks apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista Kadri Arrolt OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja 870 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
24. Määrata Advokaadibüroo Pallo&Partnerid vandeadvokaadi Kristina Söödi tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 761 eurot 28 senti (sh käibemaks).
25. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 6.
26. Jätta rahuldamata Kadri Arro hagi OSAÜHINGU HANSEKON ja Ülle Harju vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. 6.
27. Jätta Kadri Arro ja OSAÜHINGU HANSEKON menetluskulud Kadri Arro kanda, välja arvatud riigi õigusabi osutamisega seonduv kulu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Jätta Ülle Harju menetluskulud tema enda kanda. 6.
28. Määrata OSAÜHINGU HANSEKON hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1110 eurot. 6.
29. Välja mõista Kadri Arrolt OSAÜHINGU HANSEKON kasuks menetluskulude katteks 1110 eurot. Kadri Arro on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15