← Eesti

2-24-4365/6

Obsah (4)§ 664§ 663§ 637§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 2. juuli 2024 Tsiviilasja number 2-24-4365 Tsiviilasi Jaa

) § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna ei ole pädev asja lahendama. Maakohus ei ole pädev menetlema kinnipeetava kahju hüvitamise nõuet (sh tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenevat varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet). Riigikohtu üldkogu muutis

  1. juuni
  2. a otsusega asjas nr 3-21-30/9 (p 28) ja erikogu
  3. juuni
  4. a määruses asjas nr 2-21-922/21 (p 10 ja 11) senist praktikat, mille kohaselt peeti kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi eraõiguslikeks ja leiti, et nende lahendamine on maakohtu pädevuses. Kohtuasjas nr 3-21-30/9 tehtud lahendis muutis üldkogu erikogu senist praktikat, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi lahendavad maa- või halduskohtud sõltuvalt sellest, kas vaidlustatakse arsti (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust ja leidis, et kõiki kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisest tulenevaid nõudeid peab lahendama üks kohus. Üldkogu leidis, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat abivahendit/ravimeid väljastama) on pädevad lahendama halduskohtud. Seega tuleb hagejal pöörduda kahju hüvitamise kaebusega Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Kuivõrd kinnipeetava kahju hüvitamise nõude lahendamine on halduskohtu pädevuses, kuulub tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-s 1 sätestatust ka riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse. MÄÄRUSKAEBUS
  5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. 2 Hageja leiab, et kui maakohtu arvates kuulub tsiviilhagi lahendamisele halduskohtus, tulnuks hagi ja riigi õigusabi taotlus viivitamata edastada pädevale kohtule. Hageja palub tunnistada maakohtu määrus õigusvastaseks ning kohustada hagi ja riigi õigusabi taotluse edastamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664

lg 2,

§ 663lg 1 ja § 637 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata.

5. Ringkonnakohus kontrollib

§ 664

lg 1 kohaselt menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (

§ 664

lg 2).

§ 637

lg 1 p 6 järgi ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

§ 663

lg 1 järgi apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei võeta ka määruskaebust

§ 663

lg 1 ja § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks määruskaebust ilmselt rahuldada. Maakohus on Riigikohtu seisukohtadele tuginedes õigesti leidnud, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Hageja ei esita hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas ühtegi sisulist vastuväidet. Hageja leiab vaid, et tema hagi ja riigi õigusabi taotlus tuleks edastada pädevale kohtule. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa määruskaebust ilmselt rahuldada. Kui kohus jätab hagi menetlusse võtmata seetõttu, et ei ole pädev asja lahendama, ei edasta kohus asja ise pädevale kohtule. Hagejal tuleb ise pöörduda pädeva asutuse poole. Praegusel juhul ei ole tegemist RÕS § 10 lg-s 7 sätestatud olukorraga, kus kohus edastab riigi õigusabi taotluse ise vastavalt kuuluvusele. Kui kohus keeldub pädevuse puudumise tõttu hagi menetlusse võtmisest, ei ole alust ka ainult hagis esitatud riigi õigusabi taotluse edastamiseks kohtule, mis oleks pädev asja lahendama. 6. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 p 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Hageja ei ole määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata ning riigilõiv kuuluks hagejale tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. 7. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 659, § 639 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.