Obsah (17)

§ 89§ 30§ 31§ 1§ 19211§ 29§ 158§ 33§ 39§ 85§ 87§ 90§ 19§ 150§ 35§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kaisa Margus 17.06.2024, Tallinn 2-24-5328 OÜ A 39 (likvideerim

§ 89). Menetluskulud 12.

Jätta menetluskulud võlgniku OÜ A 39 (likvideerimisel) kanda.

1. Määrata ajutise halduri Oliver Ennoki tasuks 1342 eurot (käibemaksuga).
2. Hüvitada ajutisele haldurile Oliver Ennokile ajutise halduri tasu 885,72 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Pankrotihalduribüroo 2 Ennok OÜ arvelduskontole XXX
3. Mõista võlgnikult OÜ-lt A 39 (likvideerimisel) välja ajutise halduri Oliver Ennoki tasu 456,28 eurot (käibemaksuga) Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole XXX Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD
4. OÜ A 39 (likvideerimisel) esitas kohtule 03.04.2024 pankrotiavalduse.
5. Kohus võttis 10.04.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.
6. Ajutine haldur esitas 30.04.2024 kohtule aruande. Aruande kohaselt ei reageerinud võlgnik ajutise halduri teabenõuetele ning ei esitanud ajutisele haldurile viimase poolt küsitud infot ja dokumente – mis raskendas ajutisel halduril võlgniku varadest ja kohustustest ülevaate saamist. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub, kuid võlgnikul on maksuvõlg summas 85 465,05 eurot. Majandusaasta aruanded on esitamata. Võlgnik on lõpetanud oma tegevuse ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga ning välistada ei saa ka pankrotikuriteo tunnuste olemasolu. Ajutise halduri hinnangul peaks kohus kohustama võlgniku likvideerijat L Hi ja endist juhatuse liiget/likvideerijat E Li esitama ajutisele haldurile viimase poolt teabenõudes küsitud info ja dokumendid ning dokumendid lähikondsete isikutega tehtud tehingute kohta.
7. 13.05.2024 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi, maksmise tähtpäevaga 28.05.
8. Deposiiti ei tasutud, mistõttu tegi kohus

§ 30

lg 5 alusel ettepaneku maksejõuetuse teenistusele avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

1. 12.06.2024 esitas maksejõuetuse teenistus kohtule avalduse võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuna ajutise halduri aruande ja sellele lisatud dokumentide alusel on maksejõuetuse teenistusel tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. Maksejõuetuse teenistus toetab ajutise halduri taotlusi seoses võlgniku likvideerijalt ja endiselt juhatuse liikmelt info ja dokumentide välja nõudmisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse lahendamine
2. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
3. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

3 Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara, kuid kohustusi on summas 85 465,05 eurot, majandustegevus võlgnikul puudub. Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (

§ 31lg 4).

9.

§ 19211

lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus

§ 29

või

§ 158

alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.

§ 19211

lg 3 kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui

§ 19211

lg 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. 10. Kuigi võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineb raugemise olukord (

§ 29

lg 1), kuulutab kohus pankroti välja, sest kohus peab põhjendatuks maksejõuetuse teenistuse avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (

§ 29lg 3).

Ajutise halduri aruandes esile toodud asjaolud, millele ka maksejõuetuse teenistus on viidanud, tekitavad põhjendatud kahtluse, et võlgniku pankrotimenetlus tuleks avalikes huvides läbi viia, sest võlgniku maksejõuetus võib olla põhjustatud pahatahtlikult

§ 19211

lg 2 tähenduses: võlgnik võib seoses maksejõuetuse tekkimisega olla pannud toime kuriteo, jätnud õigel ajal esitamata pankrotiavalduse ning maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. 11. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Oliver Ennoki (

§ 31lg 6 esimene lause).

12. Kuna pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei märgi kohus kohtumääruse resolutsioonis ega pankrotiteates võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta (

§ 33

lg 21,

§ 19211lg 3 teine lause).

13. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Võlgniku likvideerija ja endise juhatuse liikme/likvideerija kohustamine teabe andmiseks

1. Ajutise halduri aruandest ilmneb, et ajutine haldur esitas võlgnikule korduvalt teabenõudeid pankrotimenetluse seisukohast olulise info ja dokumentide saamiseks (vt 11.04.2024 teabenõue, dtl 37-39). Küsitud infot ja dokumente võlgnik ajutisele haldurile ei esitanud.
2. Kohus nõudis 02.05.2024 kirjas, et võlgniku likvideerija L H ja võlgniku endine juhatuse liige (sh endine likvideerija) E L põhistaksid, miks ajutise halduri teabenõuetele ei ole vastatud. L H ei vastanud kohtunõudele (02.05.2024 kohtunõude sai L H kätte 13.05.2024). E L esitas kohtule 03.05.2024 vastuse, milles muu hulgas märkis, et temal puudub õigus võlgnikku esindada ning ajutisele haldurile küsitud infot/dokumente esitada. 16.

§ 85

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama 4 haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. 17.

§ 87

lg 1 ja lg 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust. 18.

§ 89

lg 1 kohaselt võib kohus, kui võlgnik jätab kohtu korralduse täitmata või kui on vaja tagada seadusega sätestatud kohustuse täitmist, võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust mh sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (

§ 85

) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (

§ 87

). 19.

§ 90

sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§ 85

-89 sätestatut

§ 19lg 1 ja lg 3 nimetatud isikute suhtes.

20.

§ 19

lg 1 kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku korral pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada mh likvideerija suhtes.

§ 90

ja

§ 19

lg 1 koosmõjus kohalduvad

§ 85

-89 sätestatud võlgniku kohustused ja seonduvad kohtu õigused seega võlgniku likvideerija L Hi suhtes. 21.

§ 19

lg 3 kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku korral kohus mh võlgniku juhtorgani liiget ja likvideerijat trahvida või kohaldada tema suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus nimetas võlgnikule ajutise halduri 10.04.2024 kohtumääruses. E L oli võlgniku juhatuse liige ning likvideerija kuni 27.04.2021 (võlgniku äriregistri väljavõte, dtl 32-35), s.o juhatuse liikme ja likvideerija staatus lõppes vähem kui kolm aastat võlgnikule ajutise halduri nimetamisest.

§ 90

ja

§ 19

lg 3 koosmõjus kohalduvad

§ 85

-89 sätestatud võlgniku kohustused ja seonduvad kohtu õigused seega ka võlgniku endise juhatuse liikme ja likvideerija E Li suhtes. 22. Eelnevat arvesse võttes kohustab kohus

§ 85

alusel L Hi ja E Li esitama pankrotihaldurile ajutise halduri 11.04.2024 teabenõudes esitatud info ja dokumendid, mis on ka märgitud kohtumääruse resolutsiooni punktis 10. Küsitud info ja dokumendid on vajalikud, selgitamaks välja võlgniku täpne majanduslik seis ning muud pankrotimenetluse seisukohast tähtsust omavad asjaolud (mh maksejõuetuse põhjus).

§ 85

lg 11 kohaselt peab võlgnik teabe andmise kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Kohus määrab info ja dokumentide esitamise tähtajaks 01.07.

2. Kohus hoiatab, et kui L H ja/või E L ei täida kohtunõuet ning ei esita kohtu nõutud infot ja dokumente pankrotihaldurile kohtu määratud tähtajaks, võib kohus L Hi ja/või E Li trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti (

§ 89). 24.

Maksejõuetuse teenistus on oma 12.06.2024 avalduses mh märkinud, et L Hi ja/või E Li suhtes võib esineda vajadus ärikeelu kohaldamiseks. Kohus võtab selles küsimuses seisukoha edasise menetluse käigus, oodates ära kohtu teabenõude täitmise ning pankrotihalduri seisukoha. Menetluskulud 25. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 2, lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

26.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele 5 kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

27. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1100 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1100 eurot (11 h x 100 eurot), koos käibemaksuga 1342 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

28.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutatama ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb viidatud sätet analoogia korras kohaldada ka käesolevas asjas, kus kohus kuulutab maksejõuetuse teenistuse avalduse alusel (muidu raugevas pankrotimenetluses) võlgniku pankroti välja.

§ 23

lg-st 4 nähtub seadusandja soov tagada, et raugenud menetluses, kus puudub vara isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, saaks ajutine haldur vähemalt mingis ulatuses oma tasu kätte. Selline õigus peab ajutisele haldurile olema tagatud ka praeguses olukorras, kus menetlus ei lõppe raugemisega üksnes seetõttu, et maksejõuetuse teenistus on esitanud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Sellist käsitlust toetab ka

§ 31

lg 6 viimane lause, mille kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Ka

§ 31

lg 6 viimasest lausest nähtub seadusandja soov tagada, et ajutine haldur saaks oma tasu ja kulutused hüvitatud viivitamatult pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur ei saa oma tasu ja kulutuste hüvitise nõude osas sattuda kehvemasse positsiooni (võrreldes raugeva menetlusega) põhjusel, et maksejõuetuse teenistus soovis algatada avalikku uurimist. 29. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

§ 23

lg 4 alusel põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. 30. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). 31. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 11 tunni eest summas 726 eurot (alustatud pooltunde 22 x 33), s.o koos käibemaksuga 885,72 eurot. Ülejäänud ulatuses 456,28 eurot (1342 – 885,72) tuleb ajutise halduri tasu mõista välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 6