← Eesti

2-18-4382/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtu koosseis Harju Maakohus kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 14. juuni 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-4382 Tsiviilasi X kohustustest v

) § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Harju Maakohus kuulutas 19.04.2018 välja X pankroti. Kohus lõpetas 18.04.2019 määrusega X pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates võlgniku enda täitma usaldusisiku kohustusi. 2 2-18-4382 18.04.2019 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Consortio Fashion Group OÜ 704.89 eurot, Eesti Energia AS 3434.29 eurot, Aktiva Finants OÜ 1468.91 eurot ja AS Coop Pank 17 785.88 eurot. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamiseks puudub alus. Samuti puudub alus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks

§ 175lg 51 alusel.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud

§ 173

nimetatud kohustusi, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda pole, siis seda otsima ning kohustuse mitte varjata oma sissetulekuid ja vara. Vastavalt

§ 175

lg 1 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, 2) võlgnik on rikkunud süüliselt käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik käesoleval juhul rikkunud

§ 173

lg 2 tulenevat kohustust otsida aktiivselt sissetulekut ja esitada kohtule tõesed andmed oma sissetulekute ning varade kohta. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodi olnud töötu ja aruannetes märkinud, et väikese lapse kõrvalt on keeruline sobivat tööd leida. Võlausaldajad Coop Pank AS, Cellbes OÜ (likvideerimisel) ja Eesti Energia AS vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik ei ole võlausaldajatele kohustuse vabastamise menetluse ajal makseid teinud. Kohtu hinnangul võib olemasoleva informatsiooni pinnalt järeldada, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel täielikult passiivne või varjanud oma tegelikke sissetulekuid. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et võlgnikul puudub tegelik huvi ja soov täita olemasolevaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et võlgnik ei leia viie aasta jooksul tööd üksnes seetõttu, et võlgniku sõnul laps on väike (võlgniku laps on sündinud 2015.a). Riigikohus on 02.11.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 märkinud, et

§ 173

lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumine toob kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, mis seisnes selles, et võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid

§ 172lgst 2 tulenevalt õigustatud saama (p 17).

Riigikohus on 05.10.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesoleval juhul tahtlikult rikkunud kohustust otsida tulutoovat tegevust, kahjustades seega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 3 2-18-4382

§ 175

lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb X kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.

§ 172lg 4 kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

Kohus leiab, et X tuleb enda usaldusisiku kohustustest vabastada.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.