← Eesti

2-18-2421/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2421 Tsiviilasi J R kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming V

) § 175 lg-le

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • Tallinna kohtutäitur K V ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Menetluse jooksul ei ole nõuet osaliselt ega täielikult tasutud. • E M A kaudu jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Nõude katteks laekumisi toimunud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks J R kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 01.03.2024 viimase aruande. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohus kuulas omal algatusel 07.03.2024 võlgniku ära telefoni teel. Võlgnik on invaliidsuspensionär, kes tööd teha ei saa. Selg on haige. Lisaks on tal keskmine puue ja ülekaal. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  2. aasta
  3. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175

lg-le 1.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2 Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Kohus kuulas omal algatusel võlgniku ära telefoni teel. Võlausaldaja E M A kaudu jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja kohtutäitur K V ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Ülejäänud võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et võlgnik elab töövõimetuspensionist ja toetustest. Võlgnikul on osaline töövõime, keskmine puue ja ta on ülekaalus. Samuti on tal kõrge vererõhk. Tema igakuised kulutused katavad üldjuhul lähedased ja võlgnik elab ema majas. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kolm last, kellest üks on alaealine. Menetluse jooksul võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgniku majanduslik olukord on väga keeruline. Tal on mitmeid terviseprobleeme, mille tõttu on tal tööl käimine äärmiselt raskendatud. Arvestades, et võlgnik elatub erinevatest toetustest ja tööl ei käi, siis ei ole ta menetluse kestel saanud sissetulekut, millele saaks sissenõuet pöörata (TMS § 131 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul loovutamiskohustust tekkinud, mille tõttu ei saa võlgnikule võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmist ette heita. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J R tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J R majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Kohus märgib täiendavalt, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176

lg 2).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 7 avaldab kohus teate J R (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.