Obsah (6)

§ 101§ 2172§ 96§ 106§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8691 Tsiv

§ 101lg 1 sätestatud määras (otsusega on varasemalt välja mõistetud elatist suurendatud). 6. Ts

MS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast 2 asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 7.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 järgi kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Tulenevalt

§ 2172

lg 2 kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 8. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2172

lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et juhul, kui kohus on enne selle sätte kehtima hakkamist mõistnud elatise välja protsendina

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast, saab lähtuda

§ 2172lg-s 1 sätestatust, olenemata konkreetse protsendi suurusest (2-22-13312, p 11).

Käesoleval juhul on seega kummalgi hagejal kohustus tasuda kostjale 23.01.2019 tagaseljaotsuse alusel igakuist elatist 146 eurot kuus (292:2). 9. Hagejad on välja toonud, et alates eelmise kohtulahendi tegemise ajast on nende majanduslik seisund halvenenud, muutunud on seadus miinimumelatise arvestamise aluste kohta ning et kostja on hakanud saama ülalpidamist oma isalt, käesolevaks ajaks on selgunud isa elukoht. 10.

§ 96

lg 2 järgi teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes.

§ 106

lg 1 kohaselt kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena,

§ 106

lg 2 kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on selgitanud, et vanavanemal on

§ 106

lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (3-2-1-75-11, p 18).

1. Tõendamaks, et kostja isa on asunud kostjale ülalpidamist andma on hagejad esitanud kostja isa palgateatised (dtl 629-630, osal tõlge dtl 631), millel on kajastatud kinnipidamised seoses elatise nõudega ning dokumendi täitemenetluse läbi viimise kohta Soomes (dtl 625-626, tõlge dtl 627). Kohus on seisukohal, et ülalpidamise kohustuse rikkumine võib seisneda mh ülalpidamise ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 22.08.2018 tagaseljaotsuse alusel on kostja isal kohustus anda kostjale ülalpidamist 292 eurot kuus, selliseid regulaarseid makseid esitatust ei nähtu. Ainuüksi asjaolu, et kostja isa suhtes viiakse läbi täitemenetlust, viitab sellele, et viimane ülalpidamise andmise kohustust vabatahtlikult ei täida. Asjas esitatud kohtutäituri kinnituste (dtl 46, 73) kohaselt algatati täitemenetlused Y suhtes elatise lahendite (Harju Maakohtu 10.11.2017 otsus 2-17-9398 ja 22.08.2018 otsus 2-18-2324) täitmiseks, 22.09.2021 seisuga võlgnik elatist mingiski osas tasunud ei olnud, st isa oli aastaid jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata. Esitatust nähtuvalt õnnestus elatise nõude sundtäitmine osaliselt alates 2023.a. jaanuarist (dtl 518-526, 626-627), kui Y oli asunud töötama Soomes. Võttes arvesse, et Y hoidus aastaid kostjale ülalpidamise andmise kohustusest kõrvale, elab käesoleval ajal välisriigis ning vabatahtlikult ülalpidamist ei anna, leiab kohus, et ülalpidamise saamine kostja isalt on jätkuvalt raskendatud, mistõttu asenduskohustuse tekkimise eeldused ära langenud ei ole.
2. Hagejatelt eelmise kohtulahendiga välja mõistetud elatise ulatus tulenes kehtinud miinimumelatise regulatsioonist, mis on käesolevaks ajaks muutunud. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 3 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 13.

§ 101

lg 5 sätestas 01.01.2022-31.01.2023, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse seletuskirja1 kohaselt lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed.

§ 101

lg 5 alates 01.02.2023 kehtiva sõnastuse kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PHS (perehüvitiste seadus) § 17 lg 3 järgi oli lapsetoetus 2022.a-l esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja järgmise lapse kohta 100 eurot kuus, alates 01.01.2023 on esimese ja teise lapse toetus 80 eurot. Tulenevalt PHS § 21 lg 2 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

1. a-l 300 eurot kuus,
2. a-l. 650 eurot kuus, alates 01.01.2024.a. 450 eurot kuus. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja emal järgmised lapsed: L (sündinud xx.xx.xxxx), kostja (sündinud xx.xx.xxxx) ja R (sündinud xx.xx.xxxx). Kohtule on esitatud sotsiaalkindlustusameti otsus perehüvitise määramise kohta (dtl 647), millest nähtuvalt on alates 21.12.2021 määratud lasterikka pere toetus arvestusega, et peres kasvab lisaks nendele lastele veel xx.xx.xxxx sündinud N, so kostja ema abikaasa tütar. Selliselt on kostja pere kolmandaks lapseks, kelle lapsetoetus on 100 eurot kuus (dtl 648). 14.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et kostja oma isa juures ei viibi.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja isa ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. 15.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 31.05.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 193,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot)); -alates 01.04.2022 kuni 31.01.2023.a. 205,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot)); -alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023.a. 165,01 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 40,63 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 4 last); - alates 01.04.2023 kuni 31.12.2023.a. 209,70 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 40,63 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 4 last); 1 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 7. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf5790f57aa37c74 (24.06.2024). 4 -alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 222,20 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 28,13 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 4 last); -alates 01.04.2024.a. 249,59 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 28,13 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 4 last). 16. Kostjate väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summast.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja väidete kohaselt on tema igakuised vajadused järgmised (dtl 615-617): vajadus eluase (sh kommunaalid, side) toit transport (sh kütus, parkimine) hügieen (sh juuksur) lasteaed / kool (sh õppematerjalid) huviharidus tervishoid (sh psühhiaater, ravimid, vitamiinid) meelelahutus ja vaba aeg riided ja jalanõud majapidamiskulud kokku (eur kuus) 2022 85 250 120 35 110 51 300 80 60 15 1106 2023 100 350 120 45 85 76,5 215 120 75 15 1201,5 2024 120 375 140 45 95 120 280 140 100 40 1455

1. Seoses elukohaga on kostja selgitanud, et elab oma ema ja vend Rga xxx xx-xx korteris, 05.05.2022 istungil selgitatu kohaselt ema abikaasa elab kõrvalkorteris. Esitatud väljavõtte (dtl 656) kohaselt oli 2022.a. esimese kaheksa kuu kommunaalarvete keskmine 212,68 eurot, sellest kostja osa 106,34 eurot; R sündis xx.xx.xxxx, aasta viimase nelja kuu kommunaalarvete keskmine oli 203,13 eurot, sellest kostja osa 67,71 eurot. Aastane vajadus keskmiselt seoses ainuüksi kommunaalkuludega oli seega ca 87 eurot kuus. 2023.a. kommunaalarvete keskmine oli väljavõtte (dtl 654) kohaselt 212,27 eurot, sellest kostja osa 70,76 eurot. 2024.a. esimese kvartali kommunaalarvete keskmine oli 223,97 eurot (maksed dtl 568), sellest kostja osa 74,66 eurot. Kodune internet maksab esitatu kohaselt 11 eurot kuus (dtl 310), sellest kostja osa on 5,5 eurot (R veel telekommunikatsiooniteenuseid ei tarbi). Seoses muu sidega on esitatud väljavõte maksetest Telia Eesti AS-ile (dtl 567), millest nähtuvalt oli 9 kuu keskmine kulu 65,89 eurot kuus, tõendilt ei nähtu, millises osas on maksed millise konkreetse teenuse eest. Kohus leiab, et 8-aastase lapse põhjendatud vajadus seoses mobiiliside ja koduste telekommunikatsiooniteenustega ei ületa 20 eurot kuus.
2. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu2 kohaselt on standardeelarve puhul keskmine kulu toidule kostja vanusegrupis 107 eurot kuus, transpordile 40 eurot kuus ning hügieenile 8 eurot kuus. Uuring avaldati 2020.a. veebruaris, Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt on tarbijahinnahindeks 2024.a. I kvartaliks tõusnud võrreldes 2020.a. I kvartaliga ligi 40% (täpsemalt 38,7%3). Kostja on välja toonud, et tema vajadused seoses toidu ja transpordiga on keskmisest suuremad seoses tervisliku seisundiga. Kohtule on esitatud terviseportaal.ee väljavõte (dtl 658), millest nähtuvalt järgib kostja gluteeni- ja piimavaba eridieeti. Samas ei ole kostja välja toonud, milliseid konkreetseid täiendavaid kulutusi kostja seoses sellega teeb, tõenditena on esitatud mitmeid toidupoodide tšekke (dtl 294, 329, 331, 332, al dtl 570), millel on valdavalt kajastatud tavapärased toiduained, mis ei ole eritoitumisega seostatavad. Võttes 2 https://www.just.ee/media/491/download https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 3 5 arvesse gluteenivabade toodete mõnevõrra kõrgemat hinda ning hinnatõusu, on kostja vajadus seoses toiduga hinnanguliselt kuni 200 eurot kuus. Transpordikulu osas kostja mistahes tõendeid esitanud ei ole, sh seoses täiendavate kuludega, et maksta parkimise eest tervishoiuasutuste juures. Võttes arvesse hinnatõusu on tavapärane vajadus seoses transpordiga hinnanguliselt ca 60 eurot kuus. Tavapärastele hügieenitarvetele, nagu seep jms, ning vajadusel juuksuris käimisele, võib keskmiselt kuluda ca 15 eurot kuus. Juuksuris ei käida igakuiselt, välja ei ole toodud, et kostjal oleks põhjendatud vajadus keskmisest kallimate hügieenitarvete kasutamiseks.
3. Kohus tuvastab, et kostjal kulus lasteaiale keskmiselt 54,50 eurot kuus (arved dtl 300, 309), kostja läks kooli
4. a.-l (dtl 427-429), st kooli kulu oli 2023.a.-l. neli kuud. Kooliga seotud kuludena on kostja märkinud kulud kantseleitarvetele, õppevahenditele ja koolivormile, jm riietele. Riiete ja jalanõudega seotud kulud on kostja aga välja toonud ka eraldi kulukategooriana. Kohus leiab, et kulu tavapäraste kantseleitarvete ning töövihikute soetamiseks jääb hinnanguliselt kuni 30 euro ulatusse keskmiselt kuus. Missugune on kulu seoses koolivormiga välja toodud ega tõendatud ei ole.
5. Kostja on välja toonud, et käis
6. ja 2023.a-l logorütmika huviringis ja jalgpallitrennis, kulu vastavalt 36 eurot ja 15 eurot kuus (logorütmika arved dtl 301, 304, 307, 312; jalgpalli arved dtl 302, 308). 2023.a-l hakkas kostja käima keelekursustel, kohus tuvastab, et seonduv kulu on keskmiselt 25,5 eurot kuus (maksed dtl 498), 2024.a-l keeleõppega seonduv kulu on 67 eurot kuus (dtl 661).
7. Nähtuvalt sotsiaalkindlustusameti 07.03.2022 otsusest on kostjal tuvastatud keskmine puue (dtl 326-328). Esitatud ravidokumentatsiooni kohaselt on kostjal küll vajadus kasutada lastepsühhiaatri teenust, kuid ühestki tõendist ei nähtu, et tegemist oleks igakuise vajadusega. Kostja rehabilitatsiooniplaani (dtl 48-65) kohaselt on vajalik arsti teenus vähemalt üks kord poole aasta jooksul (dtl 64), 21.03.2022 epikriisi (dtl 318-320) kohaselt on statsionaarsed uuringud planeeritud jaanuaris 2023, kuni planeeritud uuringute teostamiseni psühhiaatri visiidil käimine obligatoorne ei ole (dtl 319; regulaarselt on seevastu vajalikud muud teenused nagu eripedagoog, logopeed ja psühholoog). 2024.a. mais tehtud terviseportaali väljavõttes (dtl 649-650) kajastub viimase poole aasta sees üks lastepsühhiaatri vastuvõtt. Kohus tuvastab esitatud arvete (dtl 139, 141 (samu vastuvõtte kajastavad dtl 306 ja 321)) alusel, et vastuvõtt maksab keskmiselt 200 eurot, kui vastuvõtul on vaja käia kord poole aasta jooksul, siis on keskmine kulu ühes kuus 33,33 eurot. Kostja on välja toonud, et ainuüksi üks logopeedi vastuvõtt maksab ca 50 eurot (dtl 431-432), kuid nähtuvalt rehabilitatsiooniplaanist on logopeediteenus selle osa ning vastav teenus kuulub teenuste hulka, mille eest tasumise kohustuse võtab riik seaduses sätestatud eeldustel üle (SHS § 56, § 57 viidatud määruse lisa 1). Nähtuvalt terviseportaali väljavõttest (dtl 649-650) on kostjale välja kirjutatud mitmeid retseptiravimeid, kohtule esitatud korrastamata apteegitšekkidest (dtl 298, 299, 303, 313-315, 330, 566, 588 jj) ei nähtu, et kulud retseptiravimitele ületaksid 50 eurot kuus. Tavapärased kulud vitamiinidele ning käsimüügiravimitele on hinnanguliselt ca 15 eurot kuus, kostja terviseportaali väljavõttest nähtuvalt on kostja sageli külmetushaigustes, kohus hindab vastava põhjendatud vajaduse ulatuseks seega kuni 30 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et kostja vajadused ühes kuus seoses tervishoiuga kokku on 113,33 eurot.
8. Kohus leiab, et lapse esmavajadusena on hinnatavad mh mõistlikud kulud vabale ajale ja meelelahutusele, mis sisaldavad kulusid mänguasjade, raamatute, spordivahendite jms ostmiseks, taskuraha saamiseks ning tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemiseks (nt sünnipäevad), milliste vajaduste ulatuseks hindab kohus 50 eurot kuus. Kulutusi võib otsustada alati teha ka rohkem, kuid sel juhul ei ole tegemist esmavajadusega, mille katteks saaks nõuda elatise tasumist. Kostja nimetatud vajadused seoses riiete ja jalanõudega kohtu hinnangul vatavat tavapärast keskmist mõistlikku vajadust ei ületa. Harilike majapidamistarvete, sh kodukeemia, ostmiseks võib inimese kohta hinnanguliselt kuluda kuni 5 eurot kuus, arvestades juurde mööbli, kodutehnika, voodipesu jms vajadusel soetamise (so asjad, mida ostetakse 6 aastateks), võib vastav vajadus olla kuni 20 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja igakuised vajadused on kokkuvõtlikult järgmised: vajadus eluase (sh kommunaalid, side) toit transport (sh kütus, parkimine) hügieen (sh juuksur) lasteaed / kool (sh õppematerjalid) huviharidus tervishoid (sh psühhiaater, ravimid, vitamiinid) meelelahutus ja vaba aeg riided ja jalanõud majapidamiskulud kokku (eur kuus) 2022 87 200 60 15 54,5 51 113,33 50 60 15 705,83 2023 96,26 200 60 15 46,33 76,5 113,33 50 75 15 747,42 2024 100,16 200 60 15 30 67 113,33 50 100 20 755,49
9. Kuni 31.12.2021 oli ühele kostja vanemale langev osa, jagades ülalpidamiskohustuse võrdselt, 352,92 eurot. Alates 01.01.2022 kujuneb ühele vanemale langev osa, arvestades vajadustest maha toetustega kaetud osa vastavalt

§ 101lg 5, järgmiselt: -alates 01.01.2022 kuni 31.12.2022.a.

302,92 eurot ((705,83 - 100) : 2); - alates 01.01.2023 kuni 31.01.2023.a. 323,71 eurot ((747,42 - 100) : 2); - alates 01.02.2023 kuni 31.12.2023.a. 303,40 eurot ((747,42 - 100 - 40,63) : 2); - alates 01.01.2024.a. 313,68 eurot ((755,49 - 100 - 28,13) : 2). Kõikide perioodide eest on kostja isa ülalpidamiskohustus suurem, kui hagejatelt kokku välja mõistetud 292 eurot kuus. 24. Kohus asub seisukohale, et alus hagejatelt väljamõistetud elatise vähendamiseks seoses õigusliku olukorra muutumisega puudub. 25.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 23.02.2023 otsuses, et elatise vähendamiseks ei piisa hagejate praeguse majandusliku olukorra esile toomisest, vaid hagejad peavad tõendama ka oma majandusliku olukorra halvenemise tagaseljaotsuse tegemise ajaga võrreldes (p 38.2). Maakohus tegi 30.06.2023 hagejatele ettepaneku vastavate asjaolude välja toomiseks ja tõendamiseks (dtl 483). Hagejad tõendeid selle kohta, milline oli nende majanduslik seisund 23.01.2019 tagaseljaotsuse tegemise ajal ei esitanud. Kohus kogus Maksu- ja Tolliametist tõendid hagejate sissetulekute kohta kuni 2023.a. detsembrini. Maksuandmete tõendis (dtl 557-560) märgitud andmete kohaselt oli hageja I 2019.a. esimese poolaasta keskmine netosissetulek 1 056,15 eurot kuus. Käesolevas asjas esitati hagi 31.05.

1. Viidatud tõendis esitatud andmete kohaselt oli hageja I keskmine netosissetulek 2021.a. esimese kuue kuu jooksul 1 052,09 eurot kuus, so võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise aja seisuga sisuliselt sama. Käesolevaks ajaks on hageja I sissetulek kasvanud täiendavalt. Hageja I enda esitatud tõendi (dtl 527) kohaselt oli tema 2023.a. esimese poolaasta keskmine netosissetulek 1 220,57 eurot kuus. Maksuandmete tõendis märgitud andmete kohaselt oli hageja I keskmine netosissetulek 2023.a. viimasel kuuel kuul 1 422,79 eurot.
2. Hagejad on välja toonud, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga on hagejal II tuvastatud puuduv töövõime. Kohus leiab, et nimetatu on tõendatud Eesti Töötukassa tõenditega puuduva töövõime tuvastamise kohta alates 27.01.2021 (dtl 23, 476, 532-533). Esitatud tõendite kohaselt on hageja II sissetulekuks alates 27.01.2021 töövõimetoetus, mille päevamäär oli 27.01.2021-26.01.2022.a. 14,89 eurot (otsus dtl 25-28), alates 27.01.2022.a. 7 15,13 eurot (otsus dtl 157-162). Hagi esitamise seisuga oli hageja II sissetulek ca 446,70 eurot kuus (14,89 x 30). Vastavalt TVTS (töövõimetoetuse seadus) § 13 lg 2 p 2 töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on puuduva töövõimega isikul – 100 protsenti päevamäärast, § 14 lg 1-2 kohaselt päevamäär on 11,25 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta
4. märtsil kehtinud päevamäära, § 14 lg 3 järgi Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel. Alates 01.04.2024 on töövõimetoetuse päevamäär 20,57 eurot
5. Hagejad on esitanud ka tõendi hagejale II puudetoetuse määramise kohta (dtl 530-531), mille suurus on 49,09 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja II netosissetulek ca 666,19 eurot kuus ((20,57 x 30) + 49,09). Hageja II maksuandmete tõendi (dtl 561-562) kohaselt alates 2019.a. jaanuarist hagejale II töötasu makstud ei ole, ka muu tulu saamise kohta andmed puuduvad. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hagejal II eelmise kohtulahendi tegemise seisuga sissetulek sootuks puudus, siis on tema sissetulek nii hagi esitamise seisuga kui täiendavalt käesolevaks ajaks, seoses töövõimetoetuse suurenemisega, võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ajaga suurenenud.
6. Kohustuste osas on hagejad välja toonud, et nende igakuised vajaduse kahe peale kokku on ca 1 350 eurot kuus, koosnedes järgmisest: laen 352 eurot, eluasemekulud 260 eurot, toidukulu 450 eurot, majapidamiskulud 45 eurot, riided-jalanõud 60 eurot, tervishoiukulud 70 eurot, kulud vaba aja veetmiseks 65 eurot, sidekulud 14 eurot, muud kulud 34 eurot. Võrreldes eelmise lahendi tegemise seisuga on hagejate väitel lisandunud laenukohustus, samuti kohustus anda ülalpidamist ka oma teisele lapselapsele Mile.
7. Kostja on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt on hagejad maksnud Mle elatist
8. a.-l, so pärast hageja II töövõimetuks muutumist, 292 eurot kuus (dtl 416). Kohtule on esitatud 17.04.2019 notariaalne kokkulepe elatise maksmise kohta (dtl 511-514), millega hagejad ja J on kokku leppinud, et hagejad kohustuvad tasuma oma xx.xx.xxxx sündinud alaealise pojapoja Mi ülalpidamiseks elatist 3 240 eurot aastas, so 270 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis on kokku lepitud fikseeritud, mitte muutuva summana. Pooled sõlmisid mh kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe. Hagejad märkisid, et proovisid lepingut üles öelda, kuid nende suhtes algatati täitemenetlus. Kohtutäituri tõendi (dtl 517) kohaselt algatati täitemenetlus 17.04.2019 täitedokumendi sundtäitmiseks 14.12.2021 ja lõpetati 07.01.2022, sest nõue tasuti 28.12.
9. Kohus leiab, et hagejate väited selle kohta, kuidas juba eelmise kohtulahendi tegemise ajal ei olnud kostja kasuks väljamõistetud summade neile tegelikult jõukohane, ei ole kooskõlas 17.04.2019 kokkuleppe sõlmimisega, millega hagejad võtsid vabatahtlikult täiendava ülalpidamise andmise kohustuse. Vastuolulised on ka väited selle kohta, kuidas ühest küljest on väidetavalt 17.04.2019 leping üles öeldud, samas hagejad jätkavad selle täitmist. Märgitud kavatsus lahendada vaidlus Mle elatise maksmisest keeldumise osas alles pärast käesolevas asjas menetluse lõppemist ei ole kooskõlas väitega, et mõlemale lapselapsele ülalpidamise andmine on ülejõu käiv juba käesoleval ajal. Kohus leiab, et oluliselt muutunud asjaoluks seoses majandusliku seisundiga, mis annaks alust varasema ülalpidamisasjas tehtud lahendi muutmiseks, ei saa olla täiendav kohustus, mille isik on hilisemalt endale vabatahtlikult võtnud, kui ükski objektiivne, kohustatud isikust sõltumatu asjaolu muutunud ei ole (nt seoses isiku vajaduste muutumisega, lisandunud ülalpeetavatega vms). Vastavaid asjaolusid seoses 17.04.2019 lepingu sõlmimisega hagejad välja toonud ei ole.
10. Kohus tuvastab hageja II konto väljavõttelt (dtl 225-230) igakuised laenumaksed summas 351,26 eurot kuus. Laenulepingu sõlmimist on hagejad põhjendanud asjaoluga, et eelmise kohtulahendiga mõisteti välja mh elatis tagasiulatuvalt selliselt, et tekkinud oli võlgnevus 1 204,01 eurot, nõude rahuldamiseks olid hagejad sunnitud võtma laenu ning pantima oma korteri. Vastavat laenulepingut kohtule esitatud ei ole, küll on esitatud 27.03.2019 leping hüpoteegi seadmise kohta (dtl 13-22), millest nähtuvalt on hagejad seadnud oma korterile 4 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimetoetus/toovoimetoetuse-suurus 8 hüpoteegi tagamaks Hüpoteeklaen AS-iga sõlmitud krediidilepingust tulenevaid kohustusi summas 27 000 eurot. Võttes arvesse hüpoteegisummat ning laenu igakuise tagasimakse summat ning aastatepikkust laenu tagastamise perioodi, on ilmne, et laenu on võetud oluliselt suuremas ulatuses, kui oli väidetavalt vajalik kogunenud elatisevõlgnevuse tasumiseks. Hagejad ei ole välja toonud, et sellise ulatusega kohustuse võtmine pärast eelmise kohtulahendi tegemist olnuks tingitud ühestki objektiivsest, hagejatest sõltumatu asjaolu muutumisest.
11. Kohus leiab, et isegi kui muutunud asjaoludena arvestada 17.04.2019 lepingust ja laenulepingust tulenevaid täiendavaid kohustusi, võimaldab hagejate majanduslik seisund kohtuotsuse tegemise seisuga kostjale väljamõistetud ulatuses (mõlemad hagejad kokku 292 eurot kuus) elatise tasumist: hagejate igakuine netosissetulek kokku on ca 2 050 eurot (ca 1 400 + ca 650) - hagejate vajadused kokku 1 350 (sh laenumakse) - 270 Mi elatis =
12. Kohus jätab hagi kummagi hageja nõude osas rahuldamata.
13. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
14. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 9