Obsah (10)

§ 22§ 1§ 29§ 2§ 28§ 108§ 23§ 65§ 193§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024, Tallinna Tsiviilasja number 2-23-15294 Tsiviilasi pizzameistrite osaühingu pankrotiav

§ 22

lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse ja aja kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et edastas võlgnikule teabenõude, millele võlgniku juhatuse liige ka 12.12.2023 omapoolse vastuse edastas. Võlgniku teabenõude vastusest nähtub, et käibevara ega põhivara ettevõttel puudub, kogu vara oli liisingvara ja muu vara ettevõttel puudub. 3 2-23-15294 Võlgniku 2021.a kuni

1. a majandusaasta aruanne esitati äriregistrile 30.06.
2. Tegevusaruande kohaselt oli pizzameistrite OÜ peamiseks tegevusalaks toitlustuse pakkumine restoranis kohapeal ning toidu kaasamüük läbi erinevate vahendusteenuse pakkujate. Esimesel tegevusaastal tegi ettevõte suuri investeeringuid seadmetesse, et osutada paremat teenust. Ettevõtte plaan
3. aastaks oli panna rõhku püsikliendi tekkimisele. Bilansi kohaselt moodustasid käibevarad kokku 5 208 eurot ja põhivarad kokku 10 125 eurot, varad kokku 15 333 eurot. Kohustised kokku moodustasid 33 329 eurot, millest laenukohustised summas 9 304 eurot ning võlad ja ettemaksed 24 025 eurot. Aruandeaasta kahjumiks kujunes -20 496 eurot ja omakapital osutus negatiivseks -17 996 eurot.
4. kuni
5. majandusaasta müügituluks oli 120 244 eurot, siis kaubad, toore, materjal ja teenused moodustasid -77 869 eurot ja tööjõukulud -38 515 eurot. Pankrotiavaldusele lisatud 01.10.2023 bilansi kohaselt oli ettevõttel käibevara kokku 2 758.80 eurot (peamiselt nõuded osanike vastu summas 2 500 eurot ning ettemaksed varude eest summas 218.22 eurot) ja põhivara väärtuses 6 375.33 eurot (masinad ja seadmed). Kohustused kokku moodustasid 28 479.72 eurot (lühiajalised laenud ja võlakirjad summas 4830.06 eurot (omanike laen 270 eurot ja teenuseliising F L OÜ 4 560.06 eurot), võlad tarnijatele 15 926.88 eurot, võlad töövõtjatele 3 167.90 eurot, maksuvõlad 4 168.30 eurot ja muud võlad summas 386.57 eurot. Aruandeaasta kahjumiks oli -1349.10 eurot ja osakapital kokku oli -19 345.59 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli
6. majandusaasta müügitulu suuruseks 71 788.91 eurot, kaubad, toore, materjal ja teenused -45 001.89 eurot, tegevuskulud -2 977.45 eurot ja tööjõukulud -21 012.69 eurot. Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud frantsiisiandja 26.09.2023 kuupäeva kandva nõudekirja, mille kohaselt 28.12.2021 ja 25.12.2021 sõlmitud frantsiisileping nr 2-40 andis pizzameistrid OÜ-le õiguse tegutseda frantsiisivõtjana ja kasutada sel eesmärgil ruume asukohaga Xxx. Nõudekirja kohaselt oli 12.09.2023 pizzameistrid OÜ teavitanud frantsiisiandjat frantsiisilepingu ühepoolsest etteteatamistähtaja lõpetamisest ja ruumide vabastamisest. Põhjuseks oli pizzameistrid OÜ ja F L OÜ (uue nimega E F OÜ) vahel sõlmitud teenusliisingu pikaajaline võlgnevus liisinguandja ees, mistõttu liisinguandja teenuslepingu üles ütles, ilma õiguseta teenuslepingu alusel pizzeria sisseseadet kasutada puudus võlgnikul võime frantsiisilepingut täita. Võlgnikul oli tekkinud frantsiisilepingu õigusvastaselt ennetähtaegsest lõpetamisest frantsiisiandja R R OÜ ees võlgnevus kokku summas 12 860.21 eurot. R R OÜ poolt E F OÜ-lt omandatud nõuete suuruseks kokku on 10 955.34 eurot. Nii nagu eespool märgitud, nõustub ajutine pankrotihaldur võlgniku poolt toodud seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Välja saab tuua, et võlgniku müügitulu ei ole olnud suur ja majandustegevus on olnud kahjumlik. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt. Samas ei ole võlgnik täpsustanud, millisest hetkest lõpetas võlgniku peamine partner võlgnikuga liisingulepingu, mille tagajärjel ei olnud võimalik majandustegevusega jätkata. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu hiljemalt alates 2023.a suve lõpust. Ajutise pankrotihalduri hinnang põhineb infol, et pangakontol lõpevad rahalised liikumised septembrikuus ning ka töötajatega lõpetati töölepingud septembris. Kuna võlgnik kirjeldab makseraskuste asjaolusid napisõnaliselt, siis võib oletada, et enne tegevuse täielikku lõpetamist kestsid makseraskused vähemalt paar kuud. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on esialgsel hinnangul käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud kindlalt tuvastada. 4 2-23-15294 Ajutine haldur on kontrollinud võlgniku konto väljavõtteid ja tehtud rahalisi ülekandeid. Lõplikku seisukohta ei ole ajutisel halduril võimalik käesolevas menetlusstaadiumis piiratud mahtu arvestades kujundada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakseta. Seega esineb ÄS §-is 520¹ toodut arvestades nõue summas 2 500 eurot võlgniku asutaja L M vastu. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töötajaid ei ole ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on teadaolevalt lõppenud ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Juhul kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palun nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks L M, isikukood xxx, kellelt küsida vastav nõusolek ja aadressiandmed, mis on vajalikud kustutamiskande tegemisel.
7. Kohus tegi 11.01.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti pizzameistrite osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2500 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud.
8. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele pizzameistrite osaühingu pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 03.04.2024 vastuse kohaselt on maksejõuetuse teenistus teinud korduvaid toiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja ei esita ettepanekut algatada pizzameistrite osaühingu pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi II Kohtu põhjendused
9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5 2-23-15294

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et menetlus pizzameistrite osaühingu pankroti väljakuulutamiseks tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu..
2. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3. Maksejõuetuse tuvastamine Võlgnikul puudub registrijärgne ja muu vara. Võlgniku kasutuses oli liisingvara, võlgnik kajastas seda vara 01.10.2023 seisuga bilansis väärtusega 6 375.33 eurot, liisinglepingu kohaselt tuli võlgnikul maksejõuetuse korral liisingseadmed tagastada, mida võlgnik tegi. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt puuduvad võlgnikul osalused äriühingutes. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule kinnistuid. Võlgniku Swedbank AS arvelduskonto jääk on negatiivne. Transpordiameti andmetel ei ole võlgniku nimele mootorsõidukeid registreeritud. Võlgniku bilansi kohaselt on ettevõttel 01.10.2023 seisuga masinad ja seadmed väärtuses 6 375.33 eurot, teabenõude vastuses selgitas võlgnik, et tegemist oli liisingvaraga, mis makseraskuste tekkimisel liisinguandja poolt tagasi võeti. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul12 võlausaldaja ees kokku on summas 41 511.07 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik lõpetanud
4. a septembris töölepingu kahe töötajaga. Töötajate ees on võlgnevus ning nende osas tuleb esitada avaldus Töötukassale. Täitemenetluste registri andmetel puuduvad võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töötajaid ei ole ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, milles tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 41 511.07 eurot ja puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 6 2-23-15294 10. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt tekkisid ettevõttel võlad frantsiisilepingu sõlmimisega ja kuna puudusid vahendid frantsiisilepingus ettenähtud nõuete tasumiseks, siis tekkisid makseraskused. Ettevõtte kulud muutusid oluliselt suuremaks ja lõpuks ei olnud võimalik enam tarnijate arveid maksta ning ka palga maksmisega tekkis raskusi. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt esitatud seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas. Ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul majandustegevus puudus ja see on ajutise halduri hinnangul lõppenud. Ajutise Võlgniku müügitulu ei ole olnud suur ja majandustegevus on olnud kahjumlik. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt. Samas ei ole võlgnik täpsustanud, millisest hetkest lõpetas võlgniku peamine partner võlgnikuga liisingulepingu, mille tagajärjel ei olnud võimalik majandustegevusega jätkata. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu hiljemalt alates 2023.a suve lõpust. Ajutise pankrotihalduri hinnang põhineb infol, et pangakontol lõpevad rahalised liikumised septembrikuus ning ka töötajatega lõpetati töölepingud septembris. Kuna võlgnik kirjeldab makseraskuste asjaolusid napisõnaliselt, siis võib oletada, et enne tegevuse täielikku lõpetamist kestsid makseraskused vähemalt paar kuud. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on esialgsel hinnangul käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud kindlalt tuvastada. Ajutine haldur on kontrollinud võlgniku konto väljavõtteid ja tehtud rahalisi ülekandeid. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik ajutise pankrotihalduri menetlusstaadiumi piiratud mahtu arvestades kujundada lõplikku seisukohta võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Nimetatu vajaks põhjalikumat analüüsi ja tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. 11. Vara tagasivõitmise võimalused

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud vara tagasivõitmise- ja nõudmise võimalusi. 12. Pankrotimenetluse raugemine 7 2-23-15294 Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 11.01.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti pizzameistrite osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2500 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele pizzameistrite osaühingu pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 03.04.2024 vastuse kohaselt on maksejõuetuse teenistus teinud korduvaid toiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja ei esita ettepanekut algatada pizzameistrite osaühingu pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pizzameistrite osaühingu arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb pizzameistrite osaühingu pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

13. Dokumentide hoidja Äriregistri seaduse § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed. Äriregistri seaduse § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku, et juhul kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palub ta nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks L M, kellelt palub küsida vastav nõusolek ja aadressiandmed, mis on vajalikud kustutamiskande tegemisel. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus määrata võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul tuleb L. M nõusolek ja aadressiandmed välja nõuda ajutisel pankrotihalduril. Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 8 2-23-15294 pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 193

lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Harju Maakohus on pizzameistrite osaühingu pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Käesoleva kohtumäärusega on kohus raugetanud pizzameistrite osaühingu pankrotimenetluse. pizzameistrite osaühingu ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 6 töötunni eest 780 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 130 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 6 tundi, sealhulgas andmete kogumine, kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine, jne, arvestuses sisalduvad kulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 130 eurot.

§ 23

lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud 2023. a, mil töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on

§ 23lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot.

Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele.

§ 23

lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri 9 2-23-15294 tasule maksude lisamisel

§ 65

lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga.

Tulenevalt asjaolust, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud

1. a, kuulub tema tasu maksustamisele käibemaksuga
2. a määras. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 6 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maire Armi ajutise pankrotihalduri tasu summas 780 eurot, millele lisandub käibemaks summas 156 eurot ehk kokku 936 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr XXX. Kohus on lõpetanud menetluse pizzameistrite osaühingu pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et pizzameistrite osaühingu varast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 2023. a töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on

§ 23lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot.

01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 396 eurot (6 h x 66).

§ 23

lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole, advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest, kokku summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu summas (780-396) 384 kuulub tulenevalt

§ 150lg 4 väljamõistmisele võlgnikult.

10 2-23-15294 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 11