Obsah (6)

§ 88§ 142§ 42§ 113§ 143§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1585 Ko

) § 65 lg 1 järgi. Põhivõlgnikult laekus 2019. a detsembris 1000 eurot, mille hageja arvestas

§ 88lg 8 järgi õigesti viivise katteks.

Maakohus leidis, et kostja vastutab hageja eest

§ 142lg 1 järgi käenduslepingu alusel.

1. Kostja sõlmitud käenduslepingut ei saa pidada tarbijakäenduslepinguks. Kostja ei ole tõendanud ning kohus ei ole tuvastanud, et kostja sõlmis käenduslepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohus ei ole tuvastanud ka muid asjaolusid, millest nähtuks, et laenuandja eesmärk laenulepingu sõlmimisel oli laenusaaja arvel alusetult rikastuda. Kostja oli teadlik laenusaaja tolleaegsest majanduslikust olukorrast ning seetõttu oli kostjal võimalik hinnata ka käenduslepingu sõlmimisega kaasnevaid riske.
2. Kuna ei põhivõlgnik ega kostja laenu ei tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laen 19 680,10 eurot. Hageja antud laen ei ole tarbijakrediit ja seetõttu ei ole asjakohane kostja vastuväide, et intress on ülemäärane. Maakohus rahuldas intressinõude 328,67 eurot.
3. Maakohus leidis, et põhjendamatu on kostja vastuväide, et viivisemäär on ülemäärane.

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnatakse üksnes tarbijatega sõlmitud viivisekokkuleppe kehtivust, kuid laenusaaja ega kostja ei ole tarbija.

§ 113

lg 1 alusel mõistis maakohus kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3635 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni.

1. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi ja 45 minutit on mõistlik ja põhjendatud ning hageja esindaja tunnitasu 125 eurot ilma käibemaksuta ei ületa keskmise sarnase õigusabiteenuse maksumust. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1997,92 eurot. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3. Kostja leiab, et maakohus rikkus tõendamiskoormuse jaotamise põhimõtteid ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus eksis, kui leidis, et kostja ei sõlminud tarbijakäenduslepingut.

§ 143

lg 1 järgi on tarbijakäenduslepingud kõik käenduslepingud, mille sõlmib füüsiline isik. Kuna kostja oli käenduslepingut sõlmides tarbija, tuli maakohtul hinnata, kas hageja täitis käenduslepingut sõlmides

§ 4034

sätestatud VTL põhimõttega seotud kohutused ja kontrollis, kas käenduskohutus on kostjale jõukohane. VTL põhimõtte täitmist pidi tõendama hageja. VTL põhimõtte rikkumise tõttu tekkis kostjal hageja vastu kahjunõue kogu krediidi ulatuses. 3 2-20-1585

1. Maakohus jättis lahendamata kostja vastuväite, et kostja tasutud 1000 eurot tuleb lugeda makstuks põhivõla katteks ja sellest tulenevalt on vale hageja nõude arvestus. Kostja on tõendanud, et ta soovis tasuda põhivõlga, millest hageja sai aru.
2. Viivisemäär 0,25% päevas on liigkasuvõtjalik ja rikub

§ 113lg 1 sätestatud mõistliku määra piiri.

Lisaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele kahjustab ka ülemäärane ja põhjendamatu viivisemäär tarbijate huve ja õigusi ning soodustab vastustaja rikastumist. Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
3. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtus tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
4. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Vaidluse lahendamisel ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamine asjakohane. Kohtupraktikas on leitud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 48).
6. Asjakohane ei ole ka see, kas tegemist oli tarbijakäendusega (

§ 143lg 1).

Kostja ei ole esile toonud, et käendusleping on käendaja maksimumsumma puudumise tõttu tühine (

§ 143lg 2).

Muid erisusi tarbijaga sõlmitud käenduslepingutele seadusest ei tulene. 23. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et poolte kirjavahetusest (dtl 64 ja 65) tuleneb, et hageja pidi kostja tasutud 1000 eurot põhivõlast maha arvestama. Selliseks arvestuseks oleks hageja pidanud andma

§ 88lg 9 järgi nõusoleku.

Nõusoleku puudumise tõttu tuli tasutud summa arvestada esimeses järjekorras viivise ja intressi katteks (

§ 88lg 8).

Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja avaldas 23.12.2019, et kui „min 2000 eurot makse laekub selle nädala jooksul, arvestatakse see maha põhivõlast“. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest teha järeldust, et kuigi kostja tasus poole vähem kui hageja tingimuseks seadis (1000 eurot), nõustus hageja arvestama tasutud summa põhivõla katteks. Et hageja tingimus oli täitmata, ei saabunud ka hageja lubatud tagajärg (nõusolek

§ 88lg 9 mõttes). 23. Nõustuda ei saa kostja vastuväitega hageja maakohtus kantud õigusabikuludele. Ts

MS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Maakohus mõistis kostjalt välja õigusabikulu 968,75 eurot. Tegemist on pigem tavapärasest 4 2-20-1585 väiksema õigusabikuluga ning kolleegiumi hinnangul ei viita miski, et maakohus oleks seda otsustust tehes kaalumisvigu teinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel.
3. Hageja taotles 177,08 euro hüvitamist, mis on tasu 1 tunni ja 25 minuti õigusteenuse eest tasumääraga 125 eurot/t (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.
4. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma seadusjärgses määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 5