Obsah (6)

§ 18§ 4§ 54§ 45§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-7489 Tsiviilasi J K maksejõuetusavaldus Menetlustoiming pankroti välja

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on J K maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt võlgnik ei tööta, ta saab sotsiaaltoetust ning pensionilisa Tallinna linnalt. Võlgnikul on kohustusi 21 392,32 euro ulatuses (kiirlaenud). Võlgnikul puudub registervara ning võimalus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Mark Uska. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 351,75 eurot kuus. Võlgnik on 10.12.2019 võõrandanud korteriomandi väärtusega 40 000 eurot, kuid usaldusisiku hinnangul ei ole alust tehingu tagasivõitmiseks. Võlgniku arvelduskontode jääk on kokku 324,79 eurot. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 28 459,47 eurot, mis suureneb kõrvalnõuete võrra. Avalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud töö kaotus, mille tagajärjel kadus võlgnikul sissetulek võetud laenude tagasimaksmiseks, usaldusisik nõustub sellega. Võlgnik võttis juba olemasolevate laenude tagastamiseks uusi laene. Võlgnik on alates 2021.a maikuust võtnud regulaarselt ja suurtes summades laenu erinevatelt krediidiandjatelt. Laene väljastati ajal, kui võlgnik sai Sotsiaalkindlustusametilt ning Töötukassalt toetusi, mis viitab sellele, et krediidiandjad ei ole nõuetekohaselt hinnanud 2 2-24-7489 võlgniku krediidivõimelisust. Maksejõuetus on väljakujunenud vähemalt 2021.a teises pooles. Maksejõuetuse põhjuseks peab usaldusisik muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
3. Usaldusisiku hinnangul ei oleks põhjendatud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, kuna võlgnikul puudub võlgade ümberkujundamiseks piisav vara.
4. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et J K on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
5. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on vähemalt 28 459,47 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Mark Uska on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
6. Kohus kuulutab välja J K pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Mark Uska. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
7. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.

1. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Maakohus selgitab võlgnikule täiendavalt, et töötasu suunamine kolmanda isiku kontole on käsitletav võlausaldajate huvide kahjustamisena ning kui ta sellist tegevust jätkab, annab see alust jätta ta kohustustest vabastamata.
2. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
3. Kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada. 3 2-24-7489
4. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

12. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 13. Usaldusisikul on

§ 54

lg-te 1 ja 2 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

1. Usaldusisikul on tehtud toimingutele kulunud 9,3 tundi, mille eest taotleb ta 1418,25 euro suuruse tasu määramist (tunnitasu 125 eurot, lisandub käibemaks). Kuivõrd võlgnikul puuduvad rahalised vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks, siis palub usaldusisik mõista tasu välja riigi vahenditest kokku summas 764,94 eurot (sh käibemaks). Juhul, kui kohus mõistab tasu välja riigi vahenditest, on usaldusisik nõus loobuma ülejäänud tasunõudest. Kohus määrab usaldusisiku tasu suuruseks 764,94 eurot (sh käibemaks).
2. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE102630938), sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11 koosmõjus

§ 54lg 5 kolmanda lausega).

16. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda. Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu, et ta taotles kohustustest vabastamist, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest summas 764,94 eurot (

§ 54lg-d 2 ja 7, Pankr

S § 23 lg 4 ja 51, TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 19 (alustatud) pooltundi * 33 eurot * 1,22 (käibemaks). 4 2-24-7489 /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5