Obsah (4)

§ 4034§ 402§ 4062§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Kohtuasja number 2-23-140686 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024, Tallinn Kohtuasi Tsiviilasja hind OK Incure OÜ hagiav

§ 4034lg 7 järgse ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud kogu põhivõla.

1. Kohtu määratud tähtajaks hageja ega kostja lõplikke kirjalike seisukohti ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees laenulimiidilepingust tulenevat võlgnevust. 2/5 2-23-140686
3. xxx ja kostja sõlmisid 16.08.2016 laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada 2000 eurot krediiti, lepingu lisaga suurendati seda summat 5000 euroni (dtl 30-43, 44-56). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 17 860 eurot (dtl 57-60). Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 8% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
2. Eesti Panga poolt 27.06.2016 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2016 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,49% (kohaldus alates 01.07.2016 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,49% = 58,47%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 55,01% aastas (kehtis 600 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral, dtl 41). Sarnase tulemuse (55,88%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Laenulimiidi suurendamisel oli krediidi kulukuse määr 61,79% aastas (dtl 55 ning sama tulemuse annab minuraha.ee kalkulaator). See ei ületanud lepingu lisa sõlmimise ajal (

1. aastal) kehtinud maksimaalset lubatud krediidi kulukuse määra.
2. Kostja on hageja enda kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 18 653,23 eurot (hagiavalduse p 7 ja dtl 57-60). Hageja nõuab põhivõla (2690,61 eurot), intressi (412,53 eurot), sissenõudmis-kulude (35 eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (421,28 eurot) tasumist.
3. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
4. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Kohus selgitas 06.05.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
2. Hageja 29.05.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav 17.
3. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. 3/5 2-23-140686 17.
4. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. 17.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 pdega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust. 17.

1. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. 17.
2. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. 18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 19. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 17 860 eurot ja teinud tagasimakseid summas 18 653,23 eurot (dtl 57-64). Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale 4/5 2-23-140686 tagasimakseid põhivõlga ületavas summas. Lepingu kehtivuse ajal oli

§ 94järgne intressimäär null, seega ei ole hagejal kostja vastu ka intressinõuet.

Muid tasusid kostja hagejale

§ 4034lg-st 7 tulenevalt ei võlgne.

Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.

1. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud xxx-ga sõlmitud laenulimiidilepingust ja selle lisast tulenevad kohustused. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
3. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5/5