Obsah (5)

§ 175§ 173§ 176§ 8§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13160 Tsiviilasi V S kohustustest vabastam

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 04.06.2018, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. 7. Võlausaldaja AS S P ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Teised võlausaldajad ei ole enda seisukohta esitanud. 8.

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).

1. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
2. Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus leiab, et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik töötas 09.2019-05.2020 O AS-is ja 01.03.202201.11.2022 OÜ-s P. 01.01.2023-31.05.2023 tegeles võlgnik vabakutselisena tõlketöödega. Võlgnik on esitanud tõendid töötuna arveloleku ajal tööle kandideerimise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt takistas uue töö leidmist eelkõige eraisiku pankrot ja rikutud maine. Võlgnik on esitanud kirja G OÜ-lt, millest nähtuvalt osutus võlgnik peale tööpraktika läbimist esialgu ostujuhi ametikohale valituks, kuid peale avalikes registrites võlgniku võlgade, seaduserikkumiste, pankrotiteabe ning tegevuse keelamise kohta avaldatud info kontrollimist ei soovinud G OÜ võlgnikuga töölepingut sõlmida. Seega on usutav, et võlgnikul oli vaatamata enda haridustasemele ja töökogemusele raskusi töökoha leidmisega. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 842,86 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust ning asjaolu, et võlgnik oli suurema osa kohustustest vabastamise menetlusest töötu, ei olnud võlgnikul kohtu hinnangul võimalik võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamakseid teha. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Võlgnik on esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta ning teinud võlausaldajatele 3 väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Kohtus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V S tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 13.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.

§ 176

lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (

§ 8

lg 3).

§ 176

lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 15. Vastavalt

§ 177

lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 16.

§ 175

lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud.

§ 175

lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
2. Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. 19.

§ 175

lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik 4