lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Teha Mark Gavrilovi karistamise osas uus otsus ning võtta Mark Gavrilovilt KarS § 63 lg 1 alusel
lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 24.04.2024.a otsus väärteoasjas nr 2317,24,002713 muutmata. 2 Edasikaebamise kord VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Väärteoprotokoll ja kaevatav otsus 1. Vastavalt 03.04.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1633626 juhtis Mark Gavrilov 02.04.2024 kell 21:52-21:54 Tallinnas, Ehitajate teel, Ehitajate tee ja Kadaka tee ristmikul, liikudes Paldiski mnt suunas, mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,80 mg/l) ja sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikut. Lisaks eeltoodule juhtis mootorsõidukit, ei täitnud teekattemärgise „Ühekordne pidevjoon“ nõudeid ja sooritas ümberreastumise; kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (
) § 69 lg 3, § 58 lg 3, § 38 lg 2, § 88 lg 1, § 16 lg 2 ja MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 25 lg 1 nõudeid ning pani toime
2. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 24.04.2024.a otsusega väärteoasjas nr 2317,24,002713 karistati Mark Gavrilovit KarS § 63 lg 1 alusel
Kaebuse sisu 3. Eelnimetatud otsusele esitas Mark Gavrilov kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada osaliselt PPA 24.04.2024.a otsus väärteoasjas nr 2317,24,002713
lg 2 mootorsõiduki äravõtmise osas, asendades karistuse rahatrahviga ja lubades selle tasumist ositi. Alternatiivselt taotleb tühistada osaliselt PPA 24.04.2024.a otsus väärteoasjas nr 2317,24,002713 karistuse osas ning teha uus otsus, millega olulisel määral vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust: võtta Mark Gavrilovilt karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigust kuni 4 kuud. Karistuse kergendamise vajadust põhjendab kaebuse esitaja sellega, et menetlusalune isik töötab kahe erineva tööandja juures (xxx ja xxx), millest üks töökoht asub Kundal ja Tapal ehk üle 90 km Tallinnast, mistõttu on menetlusalusel isikul põhjendatud sõiduauto ja juhtimisõiguse vajadus. Ilma juhtimisõiguseta on menetlusalusel isikul oluliselt raskendatud tööle ja töölt tagasi jõudmine. Kuna mõlema tööandja töökohad on seotud hädaabi teenustega, on menetlusaluse isiku kiire ja operatiivne kohalejõudmine kriitilise tähtsusega. Erakorralise meditsiini osutamisel loevad minutid, mistõttu on vältimatu, et isikul oleks võimalus sõidukiga tööle sõita. Lisaks vajaduse korral tagab auto ja juhtimisõiguse omamine võime reageerida tööalastele väljakutsetele ka väljaspool regulaarset tööaega ja kiirelt liikuda ühest töökohast teise. Peale selle arvestades asjaolu, et menetlusalune isik töötab kahes eri piirkonnas asuvas töökohas, on tema võimekus liigelda sõltumata ühistranspordi ajakavadest või teistest võimalikest liikumispiirangutest, äärmiselt oluline. Kaebuse esitaja leiab, et pikaaegne juhtimisõiguse kaotamine tooks kaasa mitte ainult isiklikke ja professionaalseid raskusi, vaid võib potentsiaalselt ohustada ka laiemat avalikkust, kellele kiirabi teenust osutatakse. Seega palub kaebuse esitaja kaaluda menetlusaluse isiku juhtimisõiguse säilitamist, arvestades tema vastulauses toodud kahetsust, süü ülestunnistamist, ametialast rolli ja sellega kaasnevaid vastutusi. Menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega. 3 Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus 4. Kohtuväline menetleja esitas 26.06.2024 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, kuid leiab, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku puhul kergema karistusliigi s.o. rahatrahvi kohaldamisest ei piisa ja on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kohaldamine. Nimelt menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi kogus oli kerge joobe ülemmääras, mis tähendab, et kriminaalvastutusest päästis menetlusalust isikut mõõteseadme eksimusmäära maha arvamine. Mark Gavrilov ei olnud hoolimatu mitte ainult iseenda, vaid ka teiste liiklejate elu ja vara suhtes. Veelgi enam ‒ Karistusregistri andmetel on kohtuväline menetleja Mark Gavrilovit 17.09.2023
lg 2 ja 227 lg 4 järgi kvalifitseeritavate õigusrikkumiste toimepanemise eest karistanud rahatrahviga 1200 eurot s.o. võimalikus maksimaalses määras. Lisakaristuse jättis kohtuväline menetleja tol korral kohaldamata. Menetlusalune isik tasus rahatrahvi 08.01.2024.a ja kolm kuud hiljem juhtis ta juba uuesti mootorsõidukit olles alkoholi tarvitamisest tingitult piirmäära ületavas seisundis. Menetlusaluse isiku selline käitumine näitab, et tal puuduvad teoreetilised teadmised liiklusreeglitest ja -ohutusest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul on vältimatult vajalik, et kaebaja peab määratud karistuse tõttu sooritama uuesti liiklusteooriaeksami, see on kasulik temale endale ja vajalik ka üldistes huvides liiklusohutuse tagamiseks. Liikluses korduvalt ohtlikult käituvate mootorsõiduki juhtide juhtimisõiguse piiramine täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kohaldamine juhtudel, mil rahatrahvi kohaldamine ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks enam piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise. Kaitsja on kaebuses märkinud, et Mark Gavrilov vajab juhtimisõigust tööl käimiseks ja on lisanud selle tõestuseks kaebusele väljatrüki menetlusaluse isiku Töötamise registrist, millelt nähtub kaks registrikannet. Registrikandelt nr xxx nähtub, et menetlusalusel isikul on tööleping alates 01.09.2023 xxxga, kus ta töötab xxx ametikohal ja registrikande nr xxx kohaselt on tal kehtiv tööleping ettevõttega xxx, kus ta samuti töötab xxx ametikohal. Kaitsja on kaebuses märkinud, et menetlusalune isik elab Tallinnas, kuid tema töökohad asuvad elukohast 90 km kaugusel Kundas ja Tapal. Paraku ei toeta kaitsja sellist väidet mitte ükski tõend. Vastupidi kaebusele lisatud Töötamiseregistri andmetele asuvad menetlusaluse mõlemad töökohad tema elukohaga samas linnas s.o. Tallinnas. Kohtuväline menetleja palub võtta väärteotoimiku juurde Mark Gavrilovi ajakohane Töötamiseregistri andmete väljatrükk seisuga 26.06.2024 ja peab oluliseks viidata selle dokumendi neljandal leheküljel olevale kandele ID xxx, mille kohaselt on menetlusaluse isiku ja xxx AS vahel sõlmitud tööleping lõppenud 23.04.2024 s.o. enne kohtuvälise menetleja poolt käesolevas asjas lahendi tegemist ning töötamiseregistri seitsmendale lehekülje töötamise kandele ID xxx, mille kohaselt töötab menetlusalune isik alates 01.09.2023 AS xxx ja tema töö asukoha aadress on xxx. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse 4 tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 6. Vaidlus puudub selles, et 02.04.2024 kell 21:52-21:54 Tallinnas, Ehitajate teel, Ehitajate tee ja Kadaka tee ristmikul, liikudes Paldiski mnt suunas, juhtides mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx, pani Mark Gavrilov toime talle väärteoprotokollis ja -otsuses kirjeldatud teod. Kohtu hinnangul on Mark Gavrilovi poolt toimepandud väärteod ka nõuetekohaselt tõendatud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega. 7. Videosalvestus CD-plaadil vastab VTMS § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatud nõuetele ning sellest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Videosalvestuselt on näha, kuidas Mark Gavrilovi poolt juhitud sõiduk ületas teekattemärgist „Ühekordne pidevjoon“, reastudes ümber teisele rajale. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 sätestab teekattemärgised ja nende tähendused ning lg 1 p 2 kohaselt eraldab märgis 911 sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 7, 8 ja 11). Märgist ületada ei tohi. Seega on kohtuväline menetleja õigesti osundanud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ei täitnud Mark Gavrilov teekattemärgise „Ühekordne pidevjoon“ nõudeid ja sooritas ümberreastumise, rikkudes sellega MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 25 lg 1 nõudeid ning täites
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. 8. Samuti täitis Mark Gavrilov
lg 1 objektiivse koosseisu sellega, et rikkus
lg 2 ja
lg 1 nõudeid.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. Ülalkirjeldatud rikkumine on tõendatud tunnistaja xxx ütlustega. Nii kirjeldas tunnistaja, kuidas 02.04.2024 kell 21:52 märkas Ehitajate tee ja Kadaka tee ristmikul, suunaga Paldiski mnt poole sõiduautot xxx reg.märgiga xxx, mis ületas ristmiku (Ehitajate tee ja Kadaku tee) keelava (punase) fooritulega. Sõidukile järele sõites suunaga Paldiski mnt pani tähele, kuidas sõiduk tegi järske kiirendusi, mistõttu andis sõidukile peatamismärguande sinise ja punase vilkuriga. Sõiduk peatus Ehitajate tee 114c juures, Tallinn Alexela tanklas kell 21:54. Juhi kontrollimisel ei olnud tal esitada Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti. Juhiks osutus Mark Gavrilov, kellel olid alkoholijoobele viitavad tunnused. Seda, et isikul ei olnud esitamiseks kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti, toetab 02.04.2024 isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt pidi Mark Gavrilovi isikusamasuse tuvastama andmete kontrollimisel politsei andmekogust. 5 Kohtule esitatud kaebuses ei vaielnud Mark Gavrilov ka rikkumistele vastu. 9. Kohtu hinnangul pani Mark Gavrilov mõlemad
lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod (märgise 911 ületamise ning dokumentide esitamata jätmise) toime otsese tahtlusega. Mark Gavrilovile kui mootorsõiduki juhile on teada nii liiklusseaduses juhile sätestatud kohustused dokumentide esitamise kohta kui ka liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nende eiramisega teadis Mark Gavrilov, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Väärteoasja materjalides puuduvad sellised andmed, mis osundaksid Mark Gavrilovi poolt toime pandud rikkumiste välistavatele asjaoludele ning selliseid andmeid ei ole esitatud ka kohtule esitatud kaebuses. 10. Seega on tuvastatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ei täitnud Mark Gavrilov teekattemärgise „Ühekordne pidevjoon“ nõudeid ning Mark Gavrilovil ei olnud kaasas ning ta ei esitanud liiklusjärelevalve teostajale Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti, rikkudes sellega
lg 2 ja
lg 1 ning MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 25 lg 1 nõudeid ning täites
11. Kuna juba eespool osundatud tunnistaja xxx ütlustest nähtus seegi, et Mark Gavrilov ületas ristmiku keelava punase fooritulega, on kohtuväline menetleja järelikult õigesti osundanud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas rikkus Mark Gavrilov ka
lg 3 nõudeid ning täitis
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.
lg 3 sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
lg 1 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. Kohtule esitatud kaebuses ei vaielnud Mark Gavrilov ka rikkumisele vastu. 12. Kohtu hinnangul pani Mark Gavrilov
Kahtlemata Mark Gavrilovile ei saanud fooris olev punane tuli märkamatuks jääda, nimetatud asjaolu on selgelt videol nähtav, kuid vaatamata sellele sõitis ta sõidukit peatamata edasi ristmikule. Seega teadis Mark Gavrilov, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. 13. Seega on tuvastatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas sõitis Mark Gavrilov fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal, rikkudes sellega
58 lg 3 nõudeid ning täites
14. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud Mark Gavrilovi poolt ka
lg 3 rikkumine.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärteotoimikus asuvad järgmised tõendid: - 02.04.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastas patrullpolitseinik xxx 02.04.2024 kell 21:54 Mark Gavrilovil sõiduki juhtimist keelava alkoholi piirmäära ületamise (lõplik lugem 0,80 mg/l ± 0,07 mg/l, mõõtetulemus 0,73 mg/l; Dräger Alcotest 7110 EST). - Taatlustunnistus, mille kohaselt on tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 EST läbinud kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taadeldud 21.02.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohtule esitatud kaebuses ei vaielnud Mark Gavrilov ka rikkumisele vastu.
lg 1,
lg 1 ja
Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221– 224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
lg 1 kohaselt karistatakse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 21. KarS § 63 lg 1 järgi, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel
Kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et Mark Gavrilovi poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, on kohtuväline menetleja eelpool tuvastatud väärteokoosseise õigesti käsitlenud ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. 22. Kohtuväline menetleja määras Mark Gavrilovile
lg 2 järgi põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheksaks kuuks, seega karistati teda keskmisest kõrgemas määras. Kohus hinnangul mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on äärmiselt taunitav tegu. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja väärteootsuses õigesti osundanud, et isikul tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,80 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,07 mg liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,73 mg liitri kohta ning vaid 0,02 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Sellised andmed annavad piisava aluse hinnata Mark Gavrilovi süüd keskmisest suuremaks. Samas on Mark Gavrilov juba kohtueelses menetluses tehtut kahetsenud. Puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu on kontrollitav ja see tuleneb asja materjalidest. Samuti ei ole Mark Gavrilov kohtule esitatud kaebuses rikkumisi eitanud ning ennast õigustama asunud. Nimetatu kinnitab menetlusaluse isiku poolt avaldatu tõsiseltvõetavust, aga ka kohtu veendumust, et menetlusalune isik on mõistnud rikkumise tõsidust. Kuna raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et Mark Gavrilovile mõistetud karistus ei pea ületama sanktsiooni keskmist määra. 23. Kaaludes aga karistusliigi valikut leiab kohus, et antud juhul ei ole Mark Gavrilovit võimalik karistada rahatrahviga ning sarnaselt kohtuvälise menetleja peab põhjendatuks kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Siinjuures arvestab kohus ka Mark Gavrilovi varasemat rikkumist. Nimelt nähtub karistusregistrist, et 06.10.2023 on Mark Gavrilovit 17.09.2023 aset leidnud rikkumise tõttu karistatud
lg 2 ja
Järelikult on Mark Gavrilovit juba mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades rahatrahviga karistatud. Uue analoogse rikkumise 8 toimepanemine 02.04.2024 kinnitab veenvalt, et rahatrahv kui karistusliik ei ole Mark Gavrilovi käitumist õiguskuulekusele mõjutanud. Seega on põhjendatud kohaldada tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmist. Mark Gavrilovi käitumine oli lubamatu ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Kõik liiklejad peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et kuigi Mark Gavrilovile määrati karistus
lg 2 järgi, pani ta toime ka
lg 1 ja
lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Kohus teeb Mark Gavrilovi karistamise osas uue otsuse ning võtab Mark Gavrilovilt KarS § 63 lg 1 alusel
Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.