Obsah (11)

§ 22§ 4§ 24§ 29§ 30§ 21§ 28§ 39§ 19§ 18§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2021, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-21-1132 Tsiviilasi Osaühingu XX saneerimismen

§ 22

lg 2 nimetatud nõudeid ning osaühing XX elutähtsatest lepingutest (maarendilepingud) tulenevaid jooksvaid nõudeid. Saneerimisnõustaja toob välja, et tulevikus võib olla vajalik saneerimiskava laiendamine Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõudele. Selleks on vajalik AS Baltic Agro ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks kinnistu registriosanumbriga 7539502 kantud hüpoteekide muutmine ja kinnistu jagamine. Kinnistu jagamisel säiliks osaühing XX juhatuse liikme elukoht. Hetkel käivad kolmepoolsed läbirääkimised AS Baltic Agro, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja osaühing XX vahel võimalike ümberkorralduste kokkuleppimiseks. Samuti võib olla võimalus Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõude tasumine pika tasumisgraafiku alusel. Vara kohustuste katteks omab osaühing XX juhatuse poolt edastatud 05.02.2021 bilansis kajastu kohaselt summas 513 072 eurot, sh käibevara 169 965 eurot, kinnistu 187 000 eurot, kombain jääkväärtuses 106 744 eurot, muu põhivara jääkväärtuses 8056,45 eurot. Kinnistule on seatud hüpoteegid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks kogusummas 92 000 eurot ning AS Baltic Agro kasuks kogusummas 100 555 eurot. Kombain New Holland C on seatud tagatiseks FRIP OÜ ja osaühing XX vahel sõlmitud laenulepingule, FRIP OÜ nõude jääk on 44 494 eurot. Registerpandid on seatud Baltic Agro AS kasuks ratastraktorile MTZ 82 summas 3000 eurot, haagisele 2PTS 4-887B summas 3000 eurot, haagisele 2PTS 4-887B summas 2000 eurot ja ratastraktorile MTZ 80 summas 2000 eurot. Osaühing XX juhatuse poolt edastatud andmete kohaselt suudab osaühing XX hetkel teenida rahavoogusid põllumajandussaaduste müügist. Osaühing XX kasutuses on hetkel põllumaa pindalaga 392,8 hektarit, millest 20,54 hektarit kuulub osaühing XX omandisse ning 372,26 on renditud. Aastatel 2021–2026 on osaühingul XX plaanis võtta kasutusse täiendavalt 57 ha põllumaad. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et osaühing XX on suuteline lähtudes osaühing XX juhatuse liikmete esitatud andmetest saneerimiskava täitma. Saneerimisnõustaja möönab siiski, et finantsprognoos eeldab positiivset tulevikustsenaariumi realiseerumist (eelkõige soodsate ilmastikuolude esinemise ja stabiilse vilja kokkuostuhinna näol). Osaühing XX omab oskusteavet, põhivara ja kehtivaid maarendilepinguid ja kokkuleppeid mis on eelduseks finantsprognoosi täitmiseks. Kokkuvõtvalt on saneerimisnõustaja seisukohal, et osaühing XX olukorra parandamise ja kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik. Saneerimisnõustaja palub kinnitada tasu summas 5520 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1044 eurot, kokku 6564 eurot.

1. 06.04.2021 esitas avaldaja taotluse, milles palub võtta menetlusse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus, nimetada saneerimiskavale hinnangu andmiseks eksperdid ja kinnitada võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava. Saneerimisnõustaja poolt koostatud hääletusprotokollist nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse on edastatud 13 võlausaldajale, kellest saneerimiskava poolt on hääletanud 9 võlausaldajat. Seega on saneerimiskava poolt hääletanud vähemalt pool kõigist võlausaldajatest. Võlausaldaja AS Baltic Agro avaldus 3
2. AS Baltic Agro palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada XX OÜ saneerimismenetlus. Baltic Agro AS nõude suurus XX OÜ vastu 05.02.2021 seisuga on 204072,48 eurot, millele lisanduvad võimalikud kõrvalnõuded. Sama summa ulatuses on Harju Maakohus 08.03.2021 kinnitanud tsiviilasja nr 2-20-17537 raames kompromissi, mille p 2.
3. järgi võtab XX selle põhikohustuse oma saneerimismenetluses saneerimiskavasse. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi p 2.5 kohaselt on kompromiss käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Seega võlausaldaja nõude suuruse üle vaidlust ei ole. Saneerimiskava p 9 kohaselt on Baltic Agro AS saneerimismenetluses suurim võlausaldaja, kellele kuulub 55,49 % kõikidest häältest. Võlausaldaja AS Baltic Agro ei nõustunud saneerimiskava vastuvõtmisega ja hääletas selle vastu.
4. Võlausaldaja Baltic Agro AS on seisukohal, et võlausaldajatele tutvumiseks esitatud saneerimiskava koostamisel on rikutud tema õigusi. Esiteks on Baltic Agro AS nõuded osaliselt tagatud pandiga, millises osas üldjuhul nõudeid ümber kujundada ei saaks. Teiseks ei ole saneerimiskava koostamisel arvestatud, et Baltic Agro AS oleks võlgniku pankrotimenetluse korral oluliselt paremas seisus ja tema nõuded oleks suuremas osas rahuldatud, kui see on võimalik läbi kavandatava saneerimismenetluse. Seeläbi satub Baltic Agro AS saneerimismenetluses võrreldes teiste tavavõlausaldajatega viletsamasse olukorda, kuna pankroti korral tasutaks tema pandiga tagatud nõuded esimeses järjekorras (hüpoteegid ja registerpant). Ka ülejäänud pankrotivarast oleks ta õigustatud saama summasid teises järjekorras ja seeläbi oleks nõuded suuremas osas rahuldatud. Ehk saneerimiskava alusel koheldaks teda oluliselt halvemini kui võimalikus pankrotimenetluses. Kolmandaks on Baltic Agro AS ka seisukohal, et saneerimismenetlus ja kavas esitatud meetmed saneerimiskava täitmiseks ei ole ka sisulises mõttes realistlikud. AS Baltic Agro hinnangul on ettevõtte saneerimine ebatõenäoline.
5. Saneerimiskava kohaselt Baltic Agro AS-l võimalik saneerimise käigus saada rahuldatud pool oma nõudest kogusummas 102 036 eurot, mis tasutakse 5 aasta jooksul selliselt, et esimesel aastal tasutakse 5 % ümberkujundatud nõudest ning järgneva nelja aasta jooksul iga-aastaselt 23,75 % saneerimismenetluses tasutavatest nõuetest. Baltic Agro AS ei nõustu saneerimisnõustaja hinnanguga, et tema huvid on saneerimismenetluses paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. AS Baltic Agro nõuded on tagatud pandiga 110 555 euro ulatuses (100 555 hüpoteek + 10 000 registerpant = 110 555 eurot). Võlausaldaja on seisukohal, et ümber ei saa kujundada nõuet summas 110 555 eurot ja ülejäänud nõuet võib vähendada 50%. Summaarselt on ülejääv osa 93 517 eurot (204 072 – 110 555 = 93 517 eurot). Sellest 50 % on 46 758, 50 eurot. Seega Baltic Agro AS nõude suuruseks saneerimismenetluses saaks kavas märgitud nõude ümberkujundamise põhimõtteid arvestades kokku olla 157 313, 50 eurot (110 555 + 46 758, 50 = 157 313, 50), aga mitte kavas esile toodud 102 036 eurot. Kavas on jäetud arvesse võtmata asjaolu, et pandiga tagatud nõuete ümberkujundamine pole lubatud.
6. Pankroti korral saaks ta oma nõude rahuldatud 110 555 euro ulatuses esimeses rahuldamisjärgus pandiesemest saadud müügi arvelt ja teises rahuldamisjärgus proportsionaalselt ca 55 % ulatuses teise järgu võlausaldajatele jagamisele kuuluvast summast (arvestades, et Baltic Agro AS nõude osakaal võrreldes teiste võlausaldajatega on saneerimiskava kohaselt 55 % kõigi nõuete osakaalust). Pärast halduri tasu 30 619 eurot ja hinnanguliste kulude summas 9000 eurot mahaarvamist kuuluks võlausaldajate vahel jagamisele orienteeruvalt 260 000 eurot. Arvestades, et saneerimiskavas loetletud kõigist nõuetest ettevõtte vastu on Baltic Agro AS nõude osakaal 55,49%, siis Baltic Agro AS k-le kuuluks võlausaldajatele välja jagatavast summast (260 000 eurot) hinnanguliselt 144 000 eurot (55,49%). Seega rahuldataks pandipidajast võlausaldaja Baltic Agro AS-i nõuet pankrotimenetluses oluliselt suuremas ulatuses, kui seda näeb ette saneerimiskava (102 000 eurot) ehk nõuet rahuldataks rohkem summas 42 000 eurot (144 000–102 000). Samuti on oluline märkida, et pankrotimenetluses toimuks nõude rahuldamine koheselt ca 1aasta jooksul ning korraga kogu summas, kuid saneerimismenetluses toimuks see 5 aasta jooksul, kusjuures kavas ei ole ette nähtud selle 5 aasta jooksul võlausaldajatele intressi tasumist. 4
7. Kuna Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuded ei ole saneerimiskavaga hõlmatud, mis tähendab, et neid nõudeid peab ettevõtja endiselt täitma saneerimiskava väliselt. Saneerimismenetluse seisukohast tähendab eelnev aga ettevõtjale täiendavat püsivat finantskoormust, mis seab ohtu saneerimiskava täitmise. Ehk juba sellel põhjusel ei pruugi kava täitmine olla realistlik ja saneerimine on ebatõenäoline. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõude väljajätmine saneerimiskavast võib tähendada ka võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist, kuna tema nõuded on 100 % hüpoteegiga tagatud ja need nõuded saaks ka 100 % täidetud, kuigi teiste võlausaldajate nõudeid on kavandatud vähendada 50 % ulatuses ja nende maksmine ajatada 5 aasta peale.
8. Baltic Agro AS ei ole põhimõtteliselt saneerimiskava vastu, kuid nagu eelnevalt märgitud, siis tuleks saneerimiskava koostamisel ja vastuvõtmisel arvestada, et pandiga tagatud nõude ümberkujundamine ei ole lubatud ja pandipidaja õigused peavad olema kaitstud. Lähtudes võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest saaks samaväärselt teiste, mittepandipidajast võlausaldajatega Baltic Agro AS nõuet ümber kujundada vaid selles osas, mis ei ole tagatud pandiga. Kohtumääruse põhjendused 10.

§ 4

järgi saneerimismenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning saneerimisseaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks. 11. Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest (

§ 24

lg 3).

§ 29

lg 1 kohaselt kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks, kui: 1) saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest; 2) saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest.

§ 29

lg 2 näeb ette, et avaldus esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul ja lg 3 kohaselt avaldusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta. 12. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlemise eeldused on

§ 30

lg 1 kohaselt: 1) saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud; 2) seaduse §-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud; 3) saneerimiskava vastab seaduse § 21 nõuetele; 4) saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga; 6) on täidetud käesoleva seaduse §-s 29 esitatud tingimused. Juhul kui on täitmata kasvõi üks viidatud eeldustest, tuleb avaldus jätta rahuldamata. 13. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et saneerimiskava jäi

§ 24mõttes vastu võtmata.

Saneerimiskava vastuvõtmiseks oleks olnud vajalik vähemalt 7 võlausaldaja poolthääled, kelle häältega on esindatud vähemalt 245 167,19 häält. Saneerimiskava poolt on hääletanud 9 võlausaldajat koguhäältearvuga 106 579,42 häält. Seega on saneerimiskava poolt on hääletanud üle poole võlausaldajatest, kuid neile ei kuulu vähemalt kahte kolmandikku kõigist häältest. Ettevõtja on esitanud

§ 29lg 1 p 2 alusel kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamiseks.

14. Riigikohus on lahendi 3-2-1-164-16 p-s 19.2 ja 19.3 sedastanud, et

§ 21

lg 2 viitab, et võlausaldajate nõuded võib rahuldada rühmade kaupa ning ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad, peab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmisel kontrollima ka seda, kas rühmad on moodustatud õigetel alustel.

§ 21

nõuete 5 kontrollimisele viitab ka

§ 30lg 1 p 3.

Riigikohus on varem leidnud, et kui saneerimiskavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja, nõude rahuldamise protsendi vms osas, tähendab see sisuliselt ka rühmade loomist ja sellele kehtestatud nõuete järgimise kohustust menetluses, mh et võlausaldajatele oleks tagatud võimalus hääletada rühmade kaupa (Riigikohtu 9.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 40). Seega peab kohus vajaliku häälteenamuse hindamisel kontrollima juba saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmisel, kas erinevaid võlausaldajaid koheldakse oluliselt erinevalt ja kas seda on rühmade moodustamisel ja hääletamisel ka arvestatud. Kui kavas on rühmitatud ühte rühma võlausaldajad (mh pandipidajad), kelle nõudeid koheldakse kava järgi oluliselt ebavõrdselt, on rühmad vääralt moodustatud. Kuna rühmade moodustamise õigsusest sõltub, kas tegemist on vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskavaga ja kas kohus üldse saab selle kava kinnitada, peaks selle kohta seisukoha võtma võimalikult varajases menetlusfaasis, et tagada menetlusökonoomia ja vältida asjatuid kulutusi. 15.

§ 28

lg 5 p 2 järgi jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

1. Osaühingu XX suurim võlausaldaja AS Baltic Agro on esile toonud, et saneerimiskavaga on rikutud tema õigusi: arvestamata on jäetud, et tema nõuded on osaliselt pandiga tagatud, võrreldes võlgniku pankrotmenetlusega on ta kavandatavas saneerimismenetluses halvemas seisus ja pandipidajaid on koheldud erinevalt. Saneerimiskavast nähtub, et võlausaldajatest ei ole erinevaid rühmasid moodustatud, st ühte rühma kuuluvad nii pandipidaja kui ka võlausaldajad, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud. Pandiga tagatud nõuetele on AÕS § 280 järgi panditud eseme arvel tagatud rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes nii pankrotimenetluses kui ka täitemenetluses. Ka saneerimismenetluses ei või pandipidajaist võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini kui neid koheldakse panrotimenetluses. Pankrotimenetluses kuulub pandiga tagatud nõue esimesse järku, mis tähendab seda, et pandiga tagamata võlausaldajate nõuded rahuldatakse pärast pandipidajate nõuete täielikku rahuldamist. Riigikohtu kolleegium on seisukohal, et pandiga tagatud nõuet saab saneerimismenetluses pandipidaja nõusolekuta vähendada eelkõige ulatuses, milles pandiese tegelikult nõuet ei taga, st mille võrra pandieseme väärtus (koos võimalike pandipidaja kanda jäävate menetluskuludega) tagatavat nõuet ei kata (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-74-13 p 19; 10.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 14; 9.
2. 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 61)
3. Asja materjalidest nähtub, et AS Baltic Agro saneeritav nõue on 204 072 eurot, sh pandiga on tagatud 110 555 euro ulatuses. Võlausaldaja ei ole andnud nõusolekut pandiga tagatud nõude vähendamiseks. Kohus nõustub võlausaldajaga, et tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest oleks saanud käesoleval juhul vähendada 93 517 (204 072-110 555) euro osas, millest 50% on 46 758,58 eurot. Arvestades, pandiga tagatud nõuet ja saneerimiskavas toodud ümberkujundamise põhimõtteid, oleks pidanud saneerimismenetluses olema nõude suuruseks 157 313,50 eurot (110 555+46 758,58). Saneerimiskava järgi saaks võlausaldaja aga kava täimise korral 102 036 eurot. Saneerimiskavas on jäetud arvesse võtmata asjaolu, et pandiga tagatud nõuete ümberkujundamine ei ole ilma pandipidaja nõusolekuta lubatud.
4. Kohus leiab, et eelduslikult saaksid Baltic Agro AS nõuded pankrotimenetluses suuremas ulatuses rahuldatud kui saneerimiskava kinnitamisel. Kuigi saneerimisnõustaja on arvamuses esile toonud, et kinnistu võõrandamine bilansis kajastatud soetusmaksumuses on ebatõenäoline, siis ei ole ta põhjendanud, miks ta nii arvab ning mis oleks kinnistu reaalne väärtus selle võõrandamisel pankrotimenetluses. Saneerimiskava koostamisel on kinnistu arvestatud vara hulka bilansilise väärtusega ja kohtu hinnangul ei ole praegu põhjust teistmoodi arvata. Lisaks langeks 6 pankrotimenetluses pandiga tagamata nõude osa ja menetluskulude osa teise järku. Arvestades, et saneerimiskava kohaselt on ettevõtjal veel vara, siis saaks AS Baltic Agro kui suurim võlausaldaja rahuldada osaliselt ka oma nõudeid teises rahuldamisjärgus.
5. Saneerimiskavast ja saneerimisnõustaja arvamusest nähtub, et ettevõtjal on 2 pandiga tagatud võlausaldajat: üks neist on AS Baltic Agro, teine Maaelu Edendamise Sihtasutus. Ühe pandipidaja nõuded on ümber kujundatud, teise omad mitte, mis tähendab, et üks pandipidaja saab oma nõuded rahuldatud täies ulatuses ja teine 50% ulatuses. Kohus leiab, et sellega koheldakse AS-i Baltic Agro oluliselt halvemini kui teist pandipidajat.
6. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et saneerimiskavas ei ole arvestatud erinevate õigustega võlausaldajate (pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad) erineva kohtlemise vajadusega. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate rühm on moodustatud ebaõigesti, mistõttu ei ole tingimus kava kinnitamiseks täidetud, saneerimiskava tuleb jätta

§ 28

lg 5 p 2 kohaselt kinnitamata ning tulenevalt

§ 39lg 2 punktist 3 saneerimismenetlus lõpetada.

21.

§ 19

lg 1 p 2 sätestab, et saneerimismenetluse lõppemisel vabastab kohus saneerimisnõustaja.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 18

lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 18

lg 5 kohaselt on

§ 18

lg 3 nimetatud kohtulahend ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab

§ 18lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

1. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri
2. jaanuari
3. a määrusega nr 1 (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse korra § 4 ja 5 või 6 alusel.
4. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule kinnitamiseks oma töö aruande ja tasu taotluse. Korra § 5 lg 2 kohaselt võetakse saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäära arvestamisel aluseks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma. Kui ümberkujundavate nõuete kogusumma on 319 560 eurot ja enam, siis on tasu alam- ja ülemmäär protsentides 2,25-2,6%. Käesoleval juhul on ümberkujundatavate nõuete kogusumma on 391 900 eurot, millest 2,6% on 10189 eurot. Ettevõtja on nõus saneerimisnõustaja tasuga.
5. Saneerimisnõustaja ja avaldaja on kokku leppinud, et saneerimismenetluses kohaldub ajatasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku on saneerimismenetluses senine saneerimisnõustaja ajakulu olnud 43,5 tundi, mis teeb kokku 5520 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1044 eurot ehk kokku 6564 eurot. Kohus leiab, et arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses. Saneerimisnõustaja tasu ei kahjusta võlausaldajate huve. Avaldaja on 18.02.2021 kohtu deposiiti tasunud saneerimisnõustaja tasu ja kulude hüvitise katteks ettemaksu 8400 eurot, mille arvelt tasutakse saneerimisnõustaja tasu.
6. Määrus, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse (

§ 37lg 1).

Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, võib ettevõtja või võlausaldaja esitada 7 määruskaebuse. Saneerimisnõustaja tasu ja kulude hüvitamise määruse peale võib ettevõtja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse (

§ 18lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8