4-23-565/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-565 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus, millega rahuldati sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus D.U-le asenduskaristuse kohaldamiseks. D.U (isikukood XXX). Viibimiskoht Viru Vangla Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus asendas
7. veebruari
8. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-565 D.U-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
9. oktoobri
10. a otsusega (jõustus
11. oktoobril 2020) väärteoasjas nr 2330,20,004328 KarS § 218 lg 1 eest määratud rahatrahvi 150 trahviühikut 15 päeva arestiga. Maakohus määras kindlaks aresti kandmisele ilmumise korra.
12. Kohus tuvastas, et D.U pole suutnud trahvi tasuda, tal puudub selleks ka raha ja realiseeritavad vahendid. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole. Asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad.
13. D.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu
14. juuni
15. a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 2-kuise vangistusega, mida suurendati Viru Maakohtu
16. jaanuari
17. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. D.U liitkaristuseks on 11 kuud 12 päeva 1 vangistust, mis lõpeb
18. juulil
19. Varasemalt on teda karistatud KarS § 201 lg 2 p-de 1,4 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta 4 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 509 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT). Erakorralise ettekande kohaselt hoidus D.U ÜKT tegemisest ja registreerimiskohustuse täitmisest. Seetõttu puudus kohtul usk, et D.U seekord suudaks kohustustesse suhtuda piisava hoolsusega. ÜKT võib jääda täitmata. Iseloomustuse kohaselt on D.U
20. novembri
21. a seisuga võlg 15 984,59 eurot. Seega poleks trahvi tasumine lähiajal reaalne. Iseloomustusest nähtuvalt on D.U diagnoositud narkosõltuvus, mis samuti välistab aresti asendamise ÜKT-ga. ÜKT tuleb kõne alla esmajoones varem karistamata isikute suhtes, keda see meede suunab õiguskuulekusele. D.U on varem korduvalt karistatud, tal oli vabaduses probleeme sõltuvusainetega. Seetõttu ei esine aluseid ega võimalusi tema aresti asendamiseks ÜKT-ga. MÄÄRUSKAEBUS
22. D.U palub maakohtu määruse tühistada ja asendada arest üldkasuliku tööga.
23. Määruskaebuse esitaja möönab, et on ennegi lubadusi andnud. Vanemaks saanuna on D.U hakanud mõtlema rohkem tulevikule. Vanglas veedetud 7 kuu jooksul on ta jõudnud järeldusele, et soovib minna vabatahtlikult sõltuvusravile. Ta soovib elada seaduskuulekalt pere keskel, nähes poja kasvamist. Vangistuse pikendamine ei ole kasulik D.U perele ega riigile. D.U võimaldataks vabanemisel edasi töötada, ent liiga pika viivitamise korral võib ta töökoha kaotada. Tal on ka kindel elukoht ning toetavad lähedased. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et D.U on rahatrahv 150 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud.
25. Ringkonnakohus ei pea taotlust rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga põhjendatuks. Rahatrahvi asendamine kas aresti või üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus. Sellise otsustuse tegemiseks võib kohus arvestada ka isikut iseloomustavat materjali. D.U on korduvalt karistatud: talle mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseaja ja käitumiskontrolliga täitmisele pööramata ning vangistust on asendatud ÜKT-ga . D.U aga rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja ÜKT tegemise kohustust ning pani toime ka uued kuriteod. Isiku varasemat elukäiku analüüsides saab öelda, et tal ei ole piisavat motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks - seega ei pruugi tal olla motivatsiooni ÜKT tegemiseks ka kriminaalkaristuse ärakandmise järel. Ka nähtub D.U varasemast elukäigust, et tal on probleeme narkootikumidega. Kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Vabatahtlikult saab D.U sõltuvusravile asuda ka aresti ärakandmise järel. Praeguses menetluses D.U-le kohaldatav asendusarest pikendab tema vabaduskaotust vangistusajaga võrreldes vaid väheoluliselt. Seetõttu ei usu ringkonnakohus, et praegu töökohta garanteeriv äriühing keelduks D.U tööle võtmast. Elukoht ja pere toetus oli D.U eeldatavasti ka varem, ent see ei hoidnud teda seaduskuulekal teel. Seetõttu ei saa need asjaolud olla määravaks karistuse asendamise menetlemisel. 2
27. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja D.U määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3