lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded) järgnevalt: 1) Aktiva Finants OÜ nõue summas 617.61 eurot ja 2) Aktiva Finants OÜ nõue summas 1 815.71 eurot. Kohus selgitas võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, s.h kohustust esitada iga-aastased aruanded kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 12.01.
nimetatud kohustusi, samuti on võlgnik korduvalt eiranud kohtunõudeid ning jätnud kohtunõuetele vastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevat kohustused jätnud täitmata ning suhtunud pahatahtlikult oma kohustuste täitmisse. Võlgnik ei ole ka käesoleva seisuga teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset võlgnevuse katteks. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (
) (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (
lg 2).
lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Nii 12.01.2023 määruses kui ka korduvalt hiljem (12.01.2024 kohtunõudes, 30.01.2024 telefoni teel, 27.03.2024 ärakuulamisel) selgitas kohus võlgnikule tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, s.h kohustust esitada iga-aastased aruanded kohustuste täitmise kohta. Vaatamata sellele, et võlgnik on 27.03.2024 ärakuulamisel oma kohustuste rikkumist tunnistanud ning kohus võimaldas võlgnikul siiski esitada aruanne ja selle juurde kuuluvad tõendid tema enda poolt pakutud ajaks, s.o 01.04.2024, ei ole võlgnik ka selleks ajaks kohtu nõutud dokumente, millest nähtuks kuidas ta täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, esitanud. 2
lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, on selge, et praegusel juhul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda
Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskelt hooletult rikkunud
lg 2 sätestatud kohustusi.
lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Vaatamata sellele, et võlgnik on ärakuulamisel teatanud, et tema sissetulekuks on töötasu ja lapsetoetus, ei ole kohtule ühtegi tõendit selle kohta esitanud. Samuti on esitamata andmed sõlmitud töölepingute või töö otsimise kohta ning konto väljavõtteid. Kohus leiab, et võlgnik on oma aruandluskohustuse täitmisesse suhtunud äärmiselt hooletult. Võlgnik, eriti kui ta täidab ise ka usaldusisiku ülesandeid, peab olema hoolas oma kohustuste täitmisel, et kohtul ja võlausaldajatel oleks selge ülevaade võlgniku tuludest ning kuludest ning sellest, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Antud juhul jättis võlgnik korduvalt nõutud info edastamata. Sellise käitumisega on võlgnik asunud oma saadud tulusid ja vara varjama. Arvestades ka, kui mitu korda (s.o nii pankrotimenetluses kui ka korduvalt käesoleva menetluse käigus) on kohus pidanud võlgnikule tema kohustusi meelde tuletama, ei saa pidada andmete esitamata jätmist juhuslikuks. Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud oma kohustused järgimata ja seega on võlgniku käitumises tuvastatud vähemalt raske hooletus. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et võlgnik oleks asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, ühtegi tõendit võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kohtule samuti esitatud ei ole. Ka võlausaldaja teatas kohtule, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi väljamakseid teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne selle lõppu ilmnenud
Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning jätta M J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 3 Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.