) § 24 lg 2), võlgnikule tuleb anda vabatahtliku täitmise tähtaeg (
). 08.08.2022 kinnisasja enampakkumise aktis puuduvad märked kostja 4 nõude olemasolu ja suuruse kohta. Korteriühistut ei ole sissenõudjana käsitatud. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 44 ei anna täiturile õigust ilma sissenõudja täitmisavalduse, täitedokumendi lisade ning täitmisteate kättetoimetamiseta sisse nõuda müüdud korteriomandi arvel korteriühistu ees olevat väidetavat võlga. Kohtutäituri lisatasu sissenõudmise õigus tekib nõude täitmisele võtmisel. 4.
kohaldamist kaasomandi lõpetamise hagis tehtud otsuse täitmise puhul ette nähtud ei ole. Tulemi jaotamisel kuulub kohaldamisele
Kostja 1 vastuväited
Korteriühistu esitas kohtutäiturile
lg 1 p-s 27 nimetatud täitedokumendi (tõendi) ning kohtutäitur oli kohustatud seda täitma ja tulemi jaotamisel arvesse 3 2-22-12879 võtma. Kohtutäitur töötles korteriühistu nõuet ja on õigustatud saama selle eest lisatasu. Sissenõudja ega võlgnik ei ole lisatasu vaidlustanud. Seega hageja etteheited on asjakohatud. 7. Kostjate 2 ja 3 tähtajalist ja tingimuslikku elatise nõuet on võetud arvesse
alusel – elatis on tähtajaline (laste täisealiseks saamiseni) ja tingimuslik (igakuiselt sissenõutav). Tähtajaline nõue loetakse tulemi jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjate 2 ja 3 tähtajaline ja tingimuslik elatise nõue sai eelisjärjekorra vastavalt
8. Kostja 3 kasutushüvitise, menetluskulude, viivise ja täitekulu nõuete vaidlustamisel jääb arusaamatuks, mille alusel peab hageja vaidlustamata nõuete (sh ka tema enda nõude rahuldamiseks jaotatud summat) rahuldamist põhjendatuks, kui ta peab jaotuskava koostamist ja tulemi jagamist ühinenud sissenõudjate vahel eos ebaseaduslikuks. Õige pole hageja väide, et pärast kinnisasja müüki ja tulemi jagamist kaasomanike vahel, tuleb see maksta välja täies ulatuses kaasomanikele ja võlausaldajad ei ole õigustatud ühinema sundtäitmisega
alusel ega osalema tulemi jaotamisel
Kohtutäitur arestis korteriomandi ja sissenõudjatel tekkis õigus ühineda sundtäitmisega ning osaleda oma nõuetega tulemi jaotamisel
Kuna kostja 3 nõue oli ühinenud varem, on tema nõudel tulemi jagamisel eelisõigus
9. Kuna tulemist ei jätkunud kõikide nõuete rahuldamiseks raha, pidi kohtutäitur tulemi jagama jaotuskava alusel tulenevalt
Kohtutäituri 16.08.2022 koostatud jaotuskava jõustus 12.09.2022 raha jaotuse osas, mida hageja ei vaidlustanud. Kohtutäitur on sissenõudjatele teinud väljamaksed 13.09.
§-le 174, mille järgi on teatud sissenõudjad eelisseisundis. Tähtajaline ja tingimuslik elatise nõue kuulub samuti eelisnõude hulka (
lg 3 p 22).
lg 3 annab kohtutäiturile võimaluse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise arvesse võtmiseks ja tuleviku elatise hoiustamiseks sissenõudjate kostja 2 ja 3 kasuks. 12. Kostja 3 kasutushüvitise ja teiste sellega seotud nõuete vaidlustamisel on väär hageja arusaam, et
kohaldamist kaasomandi lõpetamise hagis tehtud otsuse täitmisel ette nähtud ei ole. Kostja 3 tulemi suhtes on kohtutäitur õigustatult ja vastavalt järjekohale märkinud ühinenud sissenõudjate nõuded. Kohtutäitur tegutses täitemenetluse seadustiku kohaselt ning täiteasjas nr 031/2022/287 koostatud tulemi jaotuskava ümbervaatamiseks alust ei ole. Kostja 4 vastuväited
S § 44 lg 2). Maakohtu otsus
Korteriühistu tõendi alusel ei saa
Tegemist on kohtutäituri iseseisva ja seadusest tuleneva kohustusega selgitada välja korteriühistu nõue ja menetleda seda ilma täitemenetluse algatamiseta. Seega on põhjendamatud hageja etteheited, et kohtutäitur ei ole korteriühistu nõude menetlemiseks algatanud täitemenetlust ja korteriühistu ei ole esitanud avaldust täitemenetluse algatamiseks. Jaotuskavast ei nähtu, et korteriühistu nõue oleks olnud enam kui 50% täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist (KrtS § 44 lg 3), vaid nähtub, et võlgniku osast on see 404,63 eurot ja ülejäänud 719,34 eurot rahuldatakse kostja 3 osast. Seega oli täituril alus võtta korteriühistu nõue jaotusakavas arvesse ja jaotusakava osas, mis puudutab korteriühistu nõuet 404,63 eurot, on põhjendatud, õige ja kooskõlas seadusega. Korteriühistu pandiõigus ei pea olema kantud kinnistusraamatusse, kuna tegemist on seadusest tuleneva pandiõigusega, mis kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Seetõttu on põhjendamatud hageja väited selle kohta, et 08.08.2022 kinnisasja enampakkumise aktis ei ole märkeid kinnistusraamatusse kantud korteriühistu nõude olemasolu ja suuruse kohta. Seega on jaotuskava korteriühistu nõude osas põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Põhjendatud on ka jaotuskava osas, millega rahuldati kohtutäituri nõue korteriühistu nõude töötlemise lisatasust 9/25 osa saamiseks (38,88 eurot). Lisatasu arvestust hageja ei vaidlustanud. 17. Kostjate 2 ja 3 tingimusliku elatise nõude osas tuvastas maakohus, et jaotuskavast nähtuvalt võttis kohtutäitur arvesse igakuise edaspidise elatise lastele kuni nende täisealiseks saamiseni PKS § 100 lg 4 järgi. Tegemist on
lg 1 järgi tähtajalise eelisõigusnõudega
Kohtutäituril on õigus tulevikus sissenõutavaks muutuvat laste elatist
lg-te 1 ja 3 järgi hoiustada kostjate 2 ja 3 kasuks ning võtta arvesse
Hageja vastupidised vastuväited ei ole põhjendatud.
Maakohus nõustus kohtutäituriga, et arestimisakti koostanud kohtutäituri menetluses olevates täiteasjades ei ole vaja esitada ühinemise avaldust, kuna need sissenõudjad ühinevad menetlusega täitemenetluse algatamise avalduse esitamisega kohtutäiturile (
Vaidlust ei olnud selles, et ühinenud sissenõudjatel on nõuded kaasomanikust kostja 2 vastu ja nad on õigustatud saama oma nõuete rahuldamiseks raha võlgniku kaasomandi müügitulemist. Vaidlust ei olnud ka selles, et tulemist ei jätku kõikide nõuete rahuldamiseks. Seega pidi kohtutäitur tulemi jagama jaotuskava alusel
Maakohus tuvastas, et kostjal 3 oli Harju Maakohtu 05.01.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-21-6740 tulenev nõue. Seega oli kostjal 3 kui võlgniku suhtes sissenõudjal ka muu täitmisele kuuluv nõue lisaks kaasomandi lõpetamise nõudele. Kostja 3 kasutushüvitise nõue ja avaldus oli esitatud kostjale 1 varem kui kohtutäitur Risto Sepp ühines hageja nõude täitmiseks kostja 1 menetluses oleva 5 2-22-12879 täitemenetlusega. Kohtutäitur pidi neid nõudeid võtma arvesse tulemi jaotamisel ühinemise aja järgi. Kuna kostja 3 nõue oli ühinenud varem, oli tema nõudel tulemi jagamisel eelisõigus tulenevalt
Sellega seonduvalt on põhjendatud ka jaotuskavas vastavad menetluskulud, viivis ja täitekulud.
lg-st 1 korteriühistu nõuete puhul alustama täitemenetlust ja kohtutäituril oli alus arvestada tulemist maha korteriühistu nõue. KrtS § 44 ei anna kohtutäiturile õiguslikku alust ilma sissenõudja täitmisavalduse, täitedokumendi ja selle lisadeta ning täitmisteate kättetoimetamiseta sisse nõuda kaasomanikelt müüdud korteriomandi arvel korteriühistu ees olevat väidetavat võlga. Kui korteriomanikul tekib majandamiskulude võlg, siis korteriühistu nõude maksmapanekuks tuleb algatada täitemenetlus, nagu seda tehakse pandiõiguse (hüpoteegi) realiseerimiseks. Kohtutäitur oli kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (
Asjaolu, et kohtutäitur ei ole korteriühistut sissenõudjana isegi käsitanud, nähtub ka jaotuskava sellest osast, kuhu on märgitud täiteasjaga nr 031/2022/287 ühinenud sissenõudjad.
lg 3 p-s 22 sätestatud elatisenõuete eelisnõuetena käsitamisel on seadusandja silmas pidanud ka tulevikus sissenõutavaks muutuda võivat nõuet. Kohtutäitur ei saanud tulemi jaotuskavas enne juba sissenõutavaks muutunud nõudeid arvestada tähtajalise ja tingimusliku nõudega. Tingimusliku nõude esitamisega ei saa
Tingimusliku nõudena saaks esitada üksnes elatisenõude, mis kuuluks tasumisele kalendrikuu eest ette, s.o kokku 584 eurot, kuid mitte rohkem. Lisaks märgib hageja, et elatise väljamõistmise lahendist ei nähtu, et kostjad 2 ja 3 oleksid taotlenud elatise hagi esitamisel tulevikku suunatud kohustuste täitmist (TsMS § 369). 6 2-22-12879
§-st 174 tulenevaid tulemi jaotamise sätteid, kuivõrd kaasomandi lõpetamise kohtulahendi täitmisel tuleb enampakkumisel saadav tulem jaotada kaasomanike vahel vastavalt nende mõttelise osade suurusele. Vastustajate seisukohad
lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel.
lg 1 järgi võib sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse.
annab sissenõudjale võimaluse vaidlustada teise sissenõudja nõue, välistamaks ebaõiglane tagajärg, kui raha jaotatakse sissenõudjale, kellel nõuet võlgniku vastu ei olegi, või ka juhul, kui nõue on rahuldatud täitemenetluse norme oluliselt rikkudes (RKTKm 28.01.2020, 2-19-6210, p 17; 16.10.2019, 218-9790, p 14). 34. Pooled vaidlesid esmalt selle üle, kas juhul, kui täitedokumendiks on kohtuotsus kaasomandi lõpetamise kohta, on kohtutäitur õigustatud jaotama kinnisasja sundmüügi tulemi üksnes kaasomanike vahel või saab tulemi arvel täita ka ühe kaasomaniku vastu esitatud nõuded. Hageja arvates jaotuskava tulemi jaotamiseks poleks kostjal 1 vajalik olnud koostada ja enampakkumisel saadu oleks tulnud välja maksta võlgnikule ja kostjale 3 vastavalt nende osade suurusele kaasomandis. Ringkonnakohus märgib, et hageja, kes on sissenõudja teises täitemenetluses, mis on ühinenud kostja 1 poolt läbiviidava täitemenetlusega, saab hagi esitamisega kaitsta TsMS § 3 lg 1 järgi oma eeldatavat ja seadusega kaitstud õigust või huvi. Hageja väite õigsuse korral ei oleks tal võimalik oma nõuet võlgniku vastu kaasomandi lõpetamiseks läbiviidavas täitemenetluses rahuldada. Seega ei kanna esitatud väide eesmärki kaitsta hageja eeldatavat õigust. Lisaks eelöeldule ei nõustu ringkonnakohus hagejaga ka sisuliselt. Võlgnikule kuuluv kinnisasja mõtteline osa on täitemenetluses enampakkumisel müüdud ja võlgnikule on müügist laekunud 67 320 eurot. Kuna võlgniku suhtes toimub mitu täitemenetlust, siis sai täitur rahuldada neis täitemenetlustes täidetavad nõuded kaasomandi lõpetamise lahendi sundtäitmisel võlgnikule laekunud rahast. 35.
sätestab, millises järjekorras tuleb kohtutäituril kinnisasja müügist saadu jaotamisel tulem sissenõudjate ja muude õigustatud isikute vahel jaotada. Kostja 1 koostas 16.08.2022 täiteasjas nr 031/2022/287 dokumendi enampakkumisel saadud raha jaotamise kohta kaasomanike (võlgnik ja kostja 3) vahel ja võlgniku kinnisasja mõttelise osa müügi tulemi jaotuskava. Hageja vaidlustab esitatud hagis 16.08.2022 jaotuskava osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja 1 on jaotuskavas võlgniku kinnisasja mõttelise osa müügist saadud tulemi õigesti sissenõudjate vahel jaotanud. 36. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et korteriühistu nõude sai rahuldada võlgniku mõttelise osa müügist saadud tulemi arvel. Apellant ei vaidlusta seda, et korteriühistu nõue on KrtS § 44 järgi pandiõigusega tagatud ja pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut, kuid leiab, et kostja 4 nõude täitmiseks oleks tulnud 8 2-22-12879 alustada eraldi täitemenetlus ja teavitada sellest võlgnikku.
lg 1 sätestab, et kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Korteriühistu peab
lg 4 järgi esitama kohtutäiturile 10 päeva jooksul teate saamisest seaduses sätestatud tõendid nõude kohta. Ringkonnakohtu arvates ei tulene
-s sätestatust, et kohtutäitur peaks korteriühistu nõude täitmiseks alustama eraldi täitemenetluse. Korteriühistu nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille täitmiseks on kohtutäituril kohustus nõue välja selgitada ja menetleda nõuet ilma täitemenetlust alustamata. Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et korteriühistu nõudest ei ole võlgnikku teavitatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja saab tulemi jaotuskava vaidlustada seetõttu, et tema õigusi tulemi jaotamisel on kohtutäitur väidetavalt rikkunud, mistõttu väited võlgniku õiguste rikkumise kohta ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. 37. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et jaotuskavas ei oleks kostja 1 saanud tulemist maha arvata korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88 eurot.
Hageja väitel ei olnud lisatasu otsust koostatud ega võlgnikule kätte toimetatud. KTS § 451 sätestab, et täitemenetluses korteriühistu nõude töötlemise eest on kohtutäituril
Kostja 1 on 15.08.2022 teinud lisatasu väljamõistmise kohta otsuse (tl 72). See, kas vastav otsus on võlgnikule kätte toimetatud, ei ole sissenõudja hagi alusel jaotuskava vaidlustamisel asjakohane. Menetlusosalised ei ole esile toonud, et kostja 1 otsust lisatasu kohta oleks vaidlustatud. 38. Hageja vaidlustas maakohtu järelduse puutuvalt kostjate 2 ja 3 tulevikus, s.o alates oktoobrist 2022, sissenõutavaks muutuva elatise nõude rahuldamist, leides, et tulevikus sissenõutavaks muutunud elatise nõuet ei saa rahuldada enne teisi sissenõutavaks muutunud nõudeid.
lg 3 p 22 järgi rahuldatakse tulemist lapse elatise nõuded pärast p-des 1 ja 2 sätestatud nõuete rahuldamist.
lg 1 järgi loetakse tähtajaline nõue tulemi jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele ning lg 3 sätestab, et kui nõue on edasilükkava tingimusega, hoiustab kohtutäitur summa sissenõudja kasuks. Hoiustamine toimub samade tingimustega, mis olid nõudel. Hoiustatud summa maksab kohtutäitur välja õigustatud isikule nõude sissenõutavaks muutumise korral. Ringkonnakohtu arvates kuuluvad tulevikus sissenõutavad tingimuslikud eelisnõuded rahuldamisele samas järgus kui eelisnõuded, mis on muutunud sissenõutavaks. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Ebaõige on apellandi väide, et kostjad 2 ja 3 ei ole hagis võlgnikult elatise väljamõistmiseks taotlenud tulevikku suunatud elatise maksmise kohustuse täitmist ja maakohus ei ole selle nõude kohta otsust teinud. Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-13-2014 nähtub, et kostjad 2 ja 3 on esitanud hagi võlgnikult elatise saamiseks kuni täisealiseks saamiseni (tl 22-24). 39. Kostja 3 esitas 09.02.2022 kostjale 1 täitmisavalduse Harju Maakohtu 05.01.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-6740, millega mõisteti võlgnikult kostja 3 kasuks välja kasutuseelise hüvitis 13 118,72 eurot ja edasiulatuvalt 320 eurot kuus ning menetluskulud 2 550 eurot ja viivis menetluskuludelt (tl 114-118), sundtäitmiseks. Jaotuskava kohaselt kuulus tulemi arvel rahuldamisele kasutuseeliste hüvitis seisuga august 2022 summas 18 238,72 eurot ning menetluskulud ja viivis. Apellant leiab, et kostja 1 on ebaõigesti jaotuskavas tema nõude rahuldanud pärast kostja 3 nõuet.
lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lg 3 p-s 3 sätestatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et hageja või kostja 3 kasuks oleks toimunud võlgniku kinnisasja mõttelise osa arestimine, mistõttu tuleb lähtuda sellest, millal toimus sundtäitmisega ühinemine. Kuigi kostja 3 täitmisavaldus on esitatud kohtutäiturile hiljem kui hageja avaldus, ei ole see jaotuskavas 9 2-22-12879 nõude rahuldamise järjekorra määramisel oluline. Nimelt oli kostja 3 täitmisavaldus kostja 1 menetluses, mistõttu ei olnud tal vajalik täitemenetlusega ühineda. Kohtutäitur Risto Sepp on teinud kostjale 1 29.03.2022 avalduse tema ja hageja nõude sundtäitmiseks ja sundtäitmisega ühinemiseks. Sundtäitmisega ühinemise kohta on kostja 1 teinud otsuse 05.04.2022 (tl 70-71). Kuna kostja 3 nõue oli kostjale 1 sundtäitmiseks esitatud enne, kui hageja ühines sundtäitmisega, siis on kostja 1 jaotuskavas õigesti rahuldanud tulemi arvel enne hagejat kostja 3 nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 40. Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. 41. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.